Pühapäev, juuli 6, 2025

Iltalehti: Muutub üha populaarsemaks, et ka naised vaatavad pornot

OHMYGOSSIP — Muutub üha populaarsemaks, et ka naised vaatavad pornot. Kes ühel või teisel põhjusel, aga olulisem on see, et see teema ei ole tabu ning sellest võiks julgelt ka partneriga rääkida, kirjutab Iltalehti.

“Olen vaadanut pornot nii üksi, kui partneritega. Visuaalsust hindava inimesena mulle meeldivad kaunid inimesed. Mulle ei meeldi lihtsalt tegevus, vaid tahan, et pornos oleks mingi idee ja lugu. Porno võib seksuaalelule olla elavdav kogemus. Tuleb vaid meeles pidada, et päris elus ei ole asjad nii nagu filmides. Ennast ei tohiks poronostaaridega võrrelda, vaid oma kehas olla mina ise. Usun, et kõrvaltoimed ilmnevad siis, kui inimene ei suuda pornota enam seksi harrastada.
Olen tähele pannud, et mehed ei ole tavaliselt harjunud, et ka naine võib pornot vaadata. Juba ainuüksi see, et naine tahab koos mehega pornot vaadata, erutab neid.”

Pirjeta, 60

“Vaatan pornot mõned korrad nädalas. Kategooria vaheldub vastavalt meeleolule: vahel raju, teinekord romantiline, mõnikord grupiseks ja aeg-ajalt amatöörseks. Porno vaatamine on minu jaoks oma rahulik hetk, mil hellitan oma seksuaalsust. Ükskord vaatasin pornot endise poiss-sõbraga, aga see oli pigem piinlik. Justkui keegi oleks tunginud minu salajasse tsooni. Räägin aeg-ajal parimate sõpradega porno vaatamisest. Aastaid tagasi üks sõpradest manitses mind porno vaatamise eest ja ütles, et selle tagajärjel võib seksuaalsus väärastuda. Ma ei tea, kust ta sellise mõtte sai. Tunnen, et eneserahuldamine ja fantaasiad on üks osa seksuaalsusest. Ma ei ole halba mõju märganud. Pigem tunnen, et olen voodis julgem. Näitan otse välja, mida naudin ja millal naudin. Ma ei häbene.”

Hanna, 27

“Vaatan pornot iga nädal. Tähtsaim on näha ja kuulda, et inimesed tõesti naudivad ning rõõm on ehtne. Väljanägemine ja vaatenurgad ei ole minu jaoks nii olulised. Mulle meeldib pigem selline porno, kus koguaeg on keha üleni näha, mitte selline, kus põhirõhk on näoilmetel. Pornos on palju asju, mis mulle ei meeldi. Näiteks asjad, mille puhul on teada, et need teevad päriselus haiget. Võin vaadata ka lesbi- või homopornot, aga ka siin on oluline, et mõlemad naudivad seda täiel rinnal. On kahetsusväärne, et enamjaolt on porno siiski meestele suunatud. Õiget naudingut on väga raske leida. Olen mitu korda mõelnud, et peaks pornolehele andma korraliku tagasiside selle kohta, mida ja kuidas naised seda kasutada soovivad. Nüüd, kui otsida populaarsemaid videoid, leidub sealt vaid meeste massipornot, kus olulisem on midagi muud, kui puhas nauding.”

Heidi, 27

“Vaatan pornot ebaregulaarselt. Mõnikord mitu korda nädalas, teinekord vaid paar korda kuus. Ka see, mida vaatan, vaheldub väga palju. Ma ei oska praegu veel öelda, milline porno on minu arust parim või mis mulle meeldib. Teisest küljest on sama olukord ka seksi koha pealt – ma alles otsin ennast. Mingil põhjusel on seks mulle väga raske asi, tihti ma ei naudi seda. Lisaks ei oska ma poiss-sõbraga sellest vestelda, kuigi oleme pikalt koos olnud. Porno tundub kuidagi lihtne ja turvaline viis leida seksuaalsust. Loodan, et ühel päeval julgen ma nendest teemadest ka partneriga rääkida. Võib-olla võiksin porno kaudu näidata ja öelda, mis mulle meeldib.”

Maria, 22

“Olen üritanud mõned korrad pornot vaadata, aga kogemused ei ole head olnud. Olen vaadanud nö softpornot, aga ka see ei ole mind haaranud. Ma leian, et teiste seksimise vaatamine on vale ja vastik. Lisaks tean mitmeid, kelle elu, paarisuhe ja ka karjäär on pornosõltuvuse tõttu hävinenud.”

Hanna, 34

“Vaatan pornot paar, kolm korda nädalas. Olen õnnelikus paarisuhtes, aga me mõlemad soovime ka seda oma seksuaalset aega, kus porno on abistavas rollis. See on kiire abi näiteks stressi puhul. Oleme pornost saanud ideid oma seksuaalellu. Mulle meeldivad enim amatöörvideod, kuna need on kõige realistlikumad. Partneriga vestleme neist asjust avameelselt, aga mitte sõpradega. Naljakas, et seksuaalelust on sõpradega lihtne rääkida, aga pornost ja eneserahuldamisest mitte, kuna need on tabu. See on siiski terve osa inimese elust, niikaua, kui ei lähe äärmustesse.”

Minka, 27

“Vaatan pornot paar korda kuus. Peamiselt siis, kui tahan orgasmi saamiseks lõdvestuda ning ei pea oma kujutlusvõimet kasutama. Partneriga oleme üksteisele porno linke saatnud, aga koos pole vaadanud. Võin sõprade ja partneriga pornost vabalt rääkida. Peale paari klaasikest kangemat oleme partneriga naljatades isegi pornofilmi kavandanud. Minu arust on porno positiivne asi. Sealt saab häid nippe enda voodiellu. Amatöör- ja fetišporno näitlejad on tavalised inimesed. See on aidanud mul oma keha aksepteerida. Ainuke negatiivne asi, mida võin porno vaataja seisukohast öelda, on sellega kaasnev häbitunne. Endine partner häbenes seda nii väga, et ei tunnistanud kunagi, et vaatab pornot või masturbeerib. Ükskord vaatasin tema interneti ajaloo läbi ja leidsin sealt mitu pornolehe külastust. Ebasündsate fotode vaatamine ei ole partneri petmine.”

Hanna, 31

 

Avafoto on illustreeriv: OHMYGOSSIP
Artikkel on tõlgitud Iltalehti´st

TÜ täiendusõppe programmijuht Esta Pilt: Tartu ülikool kutsub õpihuvilisi suveülikooli

NordenBladet — Kõik õpihuvilised on oodatud Tartu ülikooli XVIII suveülikooli, et muuta oma suvi tegusaks ja ühendada puhkus põneva koolitusega.

TÜ korraldab sellel aastal juba kaheksateistkümnendat korda suveülikooli programmi ja ootab osalema juhte, spetsialiste, ametnikke, õpetajaid, raamatukoguhoidjaid, kultuuri- ja spordihuvilisi ning kõiki teisi õpihimulisi. Sel suvel on võimalik õppida enam kui kolmekümnel koolitusel, mis toimuvad Tartus, Tallinnas, Pärnus ja Viljandis.

„Suveülikooli programmist leiavad enda jaoks põneva koolituse väga erinevate huvidega inimesed. Kursusi on motivatsiooni ja käitumise mõjutamise, loovuse, töösoorituse arendamise, nõustamisoskuste, ajajuhtimise, elumuutustega kohanemise, depressiooniga toimetuleku, ravimtaimede, õiguse jpt teemadel. Huvitavaid kursusi leiab ka kultuurivaldkonnast: kultuuride erinevused äris, kirjandus ja film, teatri mõju, mõisaarhitektuur, kudumine ning palju muud,“ tutvustas suveülikooli tänavusi võimalusi TÜ täiendusõppe programmijuht Esta Pilt.

Osalejad saavad Tartu ülikooli täiendusõppe läbimist tõendava dokumendi. Täiendusõppes kogutud ainepunkte on võimalik kasutada tasemeõppe õppekavade täitmisel sobiva õppeaine olemasolul kõrgkoolis.

Kui soovid end täiendada ülikooli õppejõudude ning oma ala parimate praktikute juhendamisel, siis liitu teiste motiveeritud õppijatega Tartu ülikooli suveülikoolis!

Registreerimine ning täpsem info suveülikooli kursuste kohta on leitav suveülikooli koduleheküljelt.

Avafoto: NordenBladet

 

 

100 hetke – fotokonkurss ja näitus

NordenBladet – 2017. aasta suvel toimub fotokonkurss, kus eestlased püüavad pildile Soomega seotud elamusi ja soomlased omakorda kõike, mida Eesti nende jaoks tähendab. Osalema on oodatud kõik! Ja pildistada võib kõike: loodust ja inimesi, asju ja sündmusi. Piltidele võib lisada ka oma loo, aga pilt võib rääkida ka iseenda eest.

Fotosid jagatakse sotsiaalmeedias vastavate märksõnadega, kust eestlaste Soome-pildid leiab hashtagiga #soomehetk ja soomlaste koondpilti naaberrahvast aitab leida märksõna #vironhetki. Parimatele auhinnad!

Konkursi lehekülg: www.100hetke.ee

Näitus Tallinnas ja Helsingis:
Pildile püütud hetkedest valib žürii nii Eestist kui ka Soomest 50 fotot näitusele “100 hetke”. Sünnib koondnäitus kahest lähedasest naabrist ja sellest, kuidas nad teineteist näevad.

Viru Keskus, Tallinn, 3.–19. november 2017
Sanomatalo, Helsingi, jaanuar 2018

Konkursi korraldaja on Soome Instituut koostöös ajalehtedega Postimees ja Helsingin Sanomat.

Soome tippmuusiku argipäev polegi nii ilus kui paistab

NordenBladet — Vaatamata asjaolule, hetke üks kuumim Soome muusik Alma kerkis Briti edetabelitesse, peab ta lennujaamas mugava lounge’i asemel tegema aega parajaks põrandal istudes.

Alma õde Anna postitas Instagrami pildi, kus Alma istub Berliinis Tegeli lennujaama põrandal oodates sõitu Itaaliasse. Alma lugu Chasing Highs kerkis sel nädalal Briti singlite edetabelis 45. kohale. Varem on Briti edetabelitesse tõusnud üksikud Soome muusikud.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Arstiteadlased: puudulik terviseuuringute rahastamine mõjutab negatiivselt eestlaste tervist

NordenBladet — Täna, 16. juunil saatsid Tartu ülikooli arstiteadlased sotsiaalministeeriumile ning haridus- ja teadusministeeriumile pöördumise, milles avaldasid muret teadusuuringute alarahastamise ja Eesti rahva tervise tuleviku pärast.

Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaani ja nõukogu esimehe Margus Lemberi sõnul on Eesti tervisesüsteemi edendamiseks vaja teadustööd ja innovatsiooni. „Teeme kõrgel tasemel teadustööd ja meie teadlased on rahvusvaheliselt tunnustatud. Ometi oleme hetkel olukorras, kus praegune puudulik teaduse rahastamine hakkab takistama meditsiini teaduspõhist arendamist ja mõjub negatiivselt nii Eesti rahva tervisele kui Eesti majanduse arengule,” sõnas Lember.

Eesti Teaduste Akadeemia eestvedamisel ning sotsiaalministeeriumi ja Tartu ülikooli aktiivsel osalemisel valmis Eesti tervisesüsteemi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia aastateks 2015-20, kus on muuhulgas kirjas tulevikuvisioon vajalike terviseuuringute organiseerimiseks ja rahastamiseks. Oma pöördumises tunnevad arstiteadlased muret, et plaanitud strateegiat ei ole tegelikkuses ellu viima asutud ja tegemist on järjekordse riiulisse tolmu koguma jäänud dokumendiga. Samuti ei ole saavutatud strateegia elluviimiseks ette nähtud rahastamise märkimisväärset kasvu.

„Olulistes tervishoiuküsimustes on otsuste vastuvõtmiseks vaja teaduslikke uuringuid, mille tulemustele põhinedes saaks järeldusi teha. Hetkel aga tervisesüsteemi vajadustest lähtuvad uuringud sotsiaalministeeriumi tellimusel praktiliselt puuduvad. Samuti puudub arstiteadlastel info väljavaadetest ja olukorra paranemisest lähiaastatel. Ühiskonnas levivad aga üha enam uskumustel põhinevad ja eestlaste tervist kahjustavad seisukohad. Näiteks väärarusaamad vaktsineerimise vajalikkusest või imeravimite nagu MMS toimimisest,” selgitas Lember.

Teadlased rõhutavad, et riiklik teaduse baasrahastuse oluline kasv, mis pidanuks tagama stabiilsuse konkurentsipõhise grandisüsteemi kõrval, on jäänud ebapiisavaks ning riiklik teaduse rahastamine kaugeneb eesmärgist jõuda ühe protsendini SKPst. Samuti jäi tühjaks lubaduseks doktorantide igakuise toetussumma kahekordistamine. Kõik see muudab teadlaste olukorra ebakindlaks, mistõttu siirdub üha vähem noori teadusesse ja teadlaste arv järjest väheneb.

Olukorra parandamiseks teeb Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkond viis ettepanekut:

1. Strateegia „Teadus ja innovatsioon tervise teenistusse” edukaks tööle rakendamiseks on vaja kokku kutsuda strateegia elluviimiseks loodud terviseala teadus- ja innovatsiooninõukogu.

2. Käivitada tervishoiupraktikutele suunatud teadus- ja arendustegevuse toetusmeede, et kliinilise ja teadustöö ühendamise abil aidata kaasa arstiabi kvaliteedi parandamisele Eesti tervishoiusüsteemis.

3. Koostada tervisesüsteemi arenguvajadustest lähtuv kliiniliste rakendusuuringute programm.

4. Tagada riiklike doktoranditoetuste kahekordistamine vastavalt esialgsele lubadusele.

5. Riiklik teaduse rahastamine peab suurenema ühe protsendini SKPst. Stabiilsuse tagamiseks on vajalik eeskätt baasfinantseerimise suurendamine.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT