NordenBladet — Soome tähtsaima, Finlandia kirjandusauhinna võitja Juha Hurme kostitas rahvast ootamatu soovitusega: „Õppige rootsi keelt, matsid!” Hurme ütles seda pärast auhinna kättesaamist Kansallisteatteris peetud kõnes, millest osa oli rootsikeelne. Kirjanik võrdles ühtlasi inimesi ahvidega ning ütles, et maailmas valitsev ahnuse ja rumaluse liit toob kaasa hävingu, vahendab Helsingin Sanomat.
Hurme lisas, et kunst ja teadus on ainsad, mis inimest ahvist eristavad. Mingit muud lahendust kirjaniku väitel inimese jaoks pole kui tsivilisatsioon ja valgustus, kõik muu on selle kõrval rämps.
Hurme kiitis ühtlasi Rootsi kirjanikke ja väitis, et tänu rootsi kirjandusele on ta ise Finlandia-auhinnani jõudnud. Eriti suur mõju oli talle rootsi kirjanikul ja heliloojal Elmer Diktoniusel.
Nõnda soovitaski Hurme soomlaste oma maailmapildi avardamiseks õppida rootsi keelt.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Täna, neljapäeval Helsingis algavale iga-aastasele IT-ala suurüritusele Slush on oodata koguni kolme printsi: lisaks Williamile veel Rootsi prints Daniel ja Hollandi prints Constantijn.
Prints Daniel on ses mõttes huvitav mees, et propageerib ettevõtluskultuuri, kus riskivõtmine ja ebaõnnestumine on lubatud. Oma ettevõtjasõbraliku mõtteviisi tõttu on Daniel Slushil oodatud külaline, vahendab Yle.
Daniel on Slushil varemgi osalenud, nimelt 2015. aastal, mil ta suhtles Rootsi startup-ettevõtjatega. Daniel lavale ei tule, nagu Norra prints Haakon eelmisel aastal, aga ta suhtleb ja käib ringi.
Daniel on ise pärit keskklassi perest ning tegeles samuti ettevõtlusega, kui vedas jõusaali Balance Stockholmi kesklinnas. Daniel pole elanud vanemate raha peal, vaid on oma elu ise üles ehitanud. Ta õppis sotsiaalala ja jõusaali treeneriks. Jõusaalis kohtas ta 2002. aastal ka oma tulevast kaasat, kroonprintsess Victoriat.
Nüüdseks on tavalist elu armastav Daniel tõusnud Rootsi kuningakoja lemmikuks. Ta asutas 2013. aastal ettevõtluse toetamiseks abiprogrammi Prins Daniels Fellowship. Selle eesmärk on arendada ettevõtluskultuuri ning levitada mõtteviisi, et riski võtmine ja ebaõnnestumine on ok. Need on asjad, millest Daniel meeleldi räägib. Teda tuntakse kui ettevõtlusprintsi. Ühtlasi soovitab Daniel ettevõtjatel päevas vähemalt ühe tunni end liigutada.
Rootsi startup-ettevõtjate hulgas tehtud küsitlus näitas, et pooltel tervis kehvenes pärast ettevõtjaks hakkamist.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soomes oli esimene juhtum, kus gluteenivaba dieeti järgiv tsöliaakiahaige võitis kohtus sotsiaalametnikke, kes ei arvesta suuremate kuludega. Nimelt selgus, et kulud gluteenivabale toidule on oluliselt suuremad kui sotsiaalkindlustusameti Kela hüvitis ette näeb, vahendab Iltalehti.
Kohus määras, et sotsiaalametnikel tuleb tõsta tsöliaakiahaigetele mõeldud toetusi. Seni oli Kela gluteenivaba dieedi hüvitis 23,6 eurot, aga 2016. aastal kaotati see ära.
Soomes on gluteenitalumatus ehk tsöliaakia väga levinud. Näiteks pakub isegi McDonalds Soomes gluteenivaba menüüd. A Le Coq toodab Soome turule gluteenivaba õlut. Kõige levinud vaevus tsöliaakia puhul on nisu- ja muudest teraviljatoodetest tekkiv kõhupuhitus ja gaasid.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Maksutagastuse päeval 5. detsembril on kauplustes ja restoranides tavaliselt rohkem kliente, aga tänavu makstakse maksutagasusi rohkem kui varasematel aastatel ning tarbijate usaldus on laes.
Eile, kolmapäeval, 29. novembril pidid omakorda sajad tuhanded soomlased tasuma juurdemakstava maksuosa. Tänavu pidi soomlane keskmiselt juurde maksma 1619 eurot ja tagasi sai 712 eurot, mida on rohkem kui varasematel aastatel, vahendab Helsingin Sanomat.
Juurde- ja tagasimaksete suurused erinevad vastavalt omavalitsustele. Näiteks Lapimaal Pelkosenniemis oli keskmine juurdemakse tänavu 668 eurot, samas kui Helsingi külje all Kauniainenis oli vastav summa 4009 eurot.
Suuremad maksutagastused on samuti Kauniainenis. Seal saab tagasi keskmiselt 1199 eurot, kui Põhja-Karjalas Lieksas on vastav summa 533 eurot.
Keskmist mõjutavad mõned suured juurdemakased või tagastused. Nii tagastuste kui juurdemaksete mediaan on olnud aastaid 300 euro ringis.
Tagastusi on arvuliselt alati rohkem kui juurdemakseid. Juurdemakseid teeb 700 000 inimest, aga tagastusi saab 3,7 miljonit inimest.
Möödunud aastal oli juurdemaksete kogusumma ligi miljard eurot, aga tagastusteks maksti 2,6 miljardit eurot.
Tagastused on suuremad seepärast, et paljud inimesed on teatanud kõrgema maksuprotsendi kui see olema peaks. Põhjusi on mitmeid, aga üks on see, et inimesed tahavad enne jõule pigem raha saada kui juurde maksta.
Maksutagastused omakorda mõjutavad Soomes kaubandust. Jõulumüük elavneb, kuna maksutagastused tulevad detsembris. Ent raha ei lähe ainult kaubandusse – seda hoiustatakse, investeeritakse ja sellega makstakse krediitkaardi võlgu.
Maksutagastuste juures on positiivne see, et inimesed ei pea jõuluostudeks võtma laenu.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Elevandiluurannik, Abidjan, 30. november 2017 – Peaminister Jüri Ratas allkirjastas Abidjanis Aafrika Liidu ja Mauritiusega hea tahte lepped e-valitsemise arendamiseks. Aafrika Liidu lepe puudutab laiemalt e-valitsemise koostööd, Mauritiusega konkreetsemalt piirkondliku e-valitsemisalase koolitusmooduli loomist. Mõlemad allkirjastamised toimusid Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu tippkohtumise ajal.
„Mitmetel Aafrika riikidel on sarnaselt Eestile eeldused edukaks e-riigiks areneda,“ ütles Ratas. Peaminister selgitas, et Aafrika riigid on alustanud sarnaselt Eestile e-riigi ehitamist suuresti nullist omamata aastakümneid sisse töötatud keerulisi jäiku süsteeme, mis vajavad põhjalikku muutmist.
„Mul on väga hea meel, et Aafrika riikidel on konkreetsed huvid näiteks e-kabineti, e-tervise ja laiemalt x-tee vastu. Eesti pakub eelkõige oma kogemust e-riigi ehitamisel, mis on olnud meile oluliseks arengutõukeks. Nii Aafrika Liit kui ka Mauritius soovivad asutada Eesti e-riigi akadeemiale sarnaseid nõustamis- ja mõttekeskusi. Eesti ettevõtjatel ja e-riigi arendajatel on siin väga palju koostöövõimalusi,“ märkis peaminister.
Peaminister selgitas, et naabrite omavahel haakuvad e-valitsemise süsteemid toetavad kaubavahetuse suurenemist ja parandavad ligipääsu riiklikele teenustele, samuti aitavad luua uusi töökohti eelkõige noortele ning saada paremat ülevaadet rändest.
Euroopa Liit ja Aafrika Liit ehk 83 riiki jõudsid kahepäevasel noortele paremate võimaluste loomisele keskendunud tippkohtumisel ühisavalduseni viiel teemal: majanduskasv, investeerinud ja oskused; rahu ja turvalisus; ränne ja liikuvus; valitsemine; kliimamuutused ja loodusvarad.
„Mul on hea meel, et Euroopa Liidul, Aafrika Liidul ja ÜRO-l on nüüd plaan, kuidas võidelda koos inimkaubitsejatega ja aidata põgenikel Liibüast tagasi koju pöörduda. Lisaks jõudsime kokkuleppele ühisavalduses ehk põhimõtetes, millest lähtume järgmise tippkohtumiseni, kus loodetavasti saame läbi rääkida juba konkreetsetest projektidest. Aafrika vajab Euroopat, kuid me ei tohiks unustada, et ka Euroopa vajab Aafrikat,“ selgitas peaminister.
Täna õhtul sõidab peaminister Ratas Elevandiluurannikult edasi Ghanasse, kus ta kohtub Ghana presidendi Nana Addo Dankwa Akufo-Addoga, Euroopa Liidu arenguvolinik Neven Mimica ja Euroopa Liidu saadikutega ning MTÜ Mondo esindajatega. Lisaks tutvub peaminister Eesti arengukoostöö tulemustega ning toetab visiiti saatvaid ettevõtjaid ärikontaktide loomisel. Äridelegatsiooni reisi korraldab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit.
