NordenBladet — Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski tutvustas 30.novembri valitsuse istungil uut noortegarantii tugisüsteemi ning valitsuse liikmed kiitsid selle põhimõtted heaks. Loodav süsteem võimaldab kohalikul omavalitsusel pakkuda 16–26-aastastele noortele tuge naasta tööturule ja haridusellu. Noortegarantii tugisüsteemi eesmärk on vähendada mittetöötavate ja -õppivate noorte arvu.
„Ehkki paljud organisatsioonid teevad tänuväärset tööd noorte abistamisel, puudub meil praegu terviklahendus nende noorte leidmiseks ja toetamiseks, kes vajavad haridustee jätkamisel või tööhõivesse liikumisel spetsialistide abi. Peamiseks takistuseks on olnud ülevaate puudumine tuge vajavatest noortest, lisaks ka ebapiisav juhtumikorraldus abivajajate toetamiseks, mistõttu on toetussüsteem killustunud,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Rahvusvaheline praktika ja Eesti enda kogemus näitavad selgelt, et tuge vajavate noorteni jõudmine ja nende tegutsema panemine eeldab personaalset lähenemist ja usalduse tekitamist.“
Noortegarantii tugisüsteemi loomiseks on sotsiaalministeerium väljatöötanud sotsiaalhoolekande seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Noortegarantii regulatsiooni rakendamine eeldab täiendavat IT-lahendust, et kohalikud omavalitsused saaksid sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (STAR) infot enda piirkonnas elavatest potentsiaalselt tuge vajavatest noortest, kes ei õpi, ei tööta, ei otsi tööd ega viibi mõjuval põhjusel tööturult eemal. See info võimaldab noorega ühendust võtta ning kui noor soovib haridustee jätkamiseks või tööturule liikumiseks abi, saab omavalitsus pakkuda talle vajalikku ja sobivat tuge. Kui noor abi ei soovi, võib ta sellest loobuda ja keelata oma andmete töötlemise.
Sotsiaalministeerium testib ja arendab noortegarantii tugisüsteemi koostöös kohalike omavalitsustega aastatel 2018–2020. Praeguseks on avaldanud valmisolekut testimises osaleda viis kohalikku omavalitsust. Pilootprojektis osalemisest on huvitatud Tartu, Võru ja Kohtla-Järve linnavalitsused ning Raasiku ja Saaremaa vallavalitsused.
„Kohalikult omavalitsuselt oodatakse oma piirkonna noortega tegelemist ja nende kasvatamist täisväärtuslikeks kodanikeks,“ ütles Võru abilinnapea Sixten Sild. „Püüamegi seda teha, kuid ikka ja jälle tulevad ilmsiks murelapsed, kelle puhul tuleb ühiskonnal hakata tegelema kurbade tagajärgedega, sest õigel ajal on jäänud sekkumata ja suunamata. Selliseid probleeme saaks minu hinnangul tublisti vähendada, kui omavalitsused saaksid riskitsooni jäävate noorte kohta infot võimalikult varakult. Seepärast toetan väga noortegarantii tugisüsteemi loomist ja oleme Võru linnavalitsuse poolt meeleldi selle piloteerijateks.”
2016. aastal viidi Tartu ja Võru linnades läbi pilootprojekt, millega testiti registrite vahelise andmevahetuse toimimist. Katsetuse tulemused näitasid, et noortegarantii tugisüsteemiga loodava IT-lahendusega on võimalik kohalikele omavalitsustele luua abivahend, mis muudab abivajajateni jõudmise märksa lihtsamaks.
Tugisüsteemi väljatöötamisega seonduvad kulud on ligikaudu 660 000 eurot, millest 85% kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ning ülejäänud ca 99 000 tuleb riiklikust kaasfinantseeringust. Summa sisaldab nii IT-lahenduse loomist kui ka juhtumikorralduse mudeli väljaarendamist.
Lisaks on plaanis korraldada avatud taotlusvoor, kust kohalikud omavalitsused saaksid loodava tugisüsteemi kasutuselevõtuks taotleda vajadusel täiendavat rahastust. Loodava tugisüsteemi kasutamine on kohalikele omavalitustele vabatahtlik.
Eestis on noorte töötus kaks korda suurem kui keskmine töötus ning üldisele heale tööturuseisule vaatamata on noorte töötus hakanud kasvama. 2017. aasta kolme esimese kvartali keskmisena oli noorte töötuse määr 14,1%, samas üldise töötuse määr ca. 6%.
Käesolev seadus on kavandatud jõustuma 2018. aasta 15. aprillil.
Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
