Esmaspäev, juuli 14, 2025

Uuring: kutsehariduse vilistlased on õpingutega rahul

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Kutseõppe vilistlaste äsjavalminud uuringust selgub, et 90% kutseõppe lõpetajatest on läbitud õpingutega rahul. Kõige enam ollakse rahul kooli- ja erialavalikuga ning õppetöö füüsilise keskkonnaga. Rahulolu põhjustavad vähem õppetöö korraldus ning praktikavõimalused.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen Põllo sõnul annavad uuringu tulemused  piisavalt põhjust rahuloluks, kuid mööda ei tohi vaadata ka neist valdkondadest, kus koolidel on arenguruumi.

„Kutseõppe sihtrühm on väga mitmekesine ja iga õppija vajadustele sobiva õppekorralduse võimaldamine võib vahel olla keeruline. Töökohapõhise õppe ja mittestatsionaarse õppe võimaluste üha laiem pakkumine võimaldab õppes osaleda ka neil, kes peavad seda tegema töö- või perekohustuste kõrvalt.

Põllo rõhutas ka praktika suurt osatähtsust kutseõppes: „Kuigi kutseõppe vilistlased on praktikavõimalustega märksa rohkem rahul kui kõrghariduse vilistlased, on vaja jätkata praktikajuhendajate koolitamist ja tihedat koostööd tööandjatega, et praktika kvaliteeti veelgi parandada.“

Rahulolu eriala ja kutsekooli valikuga on suur kõikide valdkondade lõpetajate seas. Kõige enam on õpingutega rahul tervise ja heaolu valdkonna vilistlased (94% on rahul) ning rahuloluskaala teises otsas on viieteistkümne protsendipunkti võrra väiksema tulemusega IKT valdkonna lõpetajad (79% on rahul). IKT valdkonna vilistlastest veerand valiks mõne teise eriala samas koolis. Vt ka joonist siit.

Õpingute ja oma tööalaste perspektiividega on vähem rahul ka venekeelsete õppekavade lõpetajad.

Uuringu eesmärk oli anda ülevaade lõpetanute õpingutega seotud taustast, lõpetamisjärgsest tegevusest, toimetulekust tööturul ning hinnangutest kutseõppeasutuste õppetöö kvaliteedile ja omandatud pädevustele.

Uuringu tellis Haridus- ja Teadusministeeriumi ja koostas Ernst & Young Baltic AS. Veebipõhine ankeetküsitlus viidi läbi 2015. ja 2016. aastal Eestis kutseõppe lõpetanud vilistlaste seas. Küsitlusele vastas 1062 vilistlast.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eestisse jõudis järjekordne osa Hollandist ostetud soomustehnikat

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — 02.detsembril saabus Paldiski sadamasse üle kümne riigikaitse arengukava 2013–2022 alusel Hollandist hangitud jalaväe lahingumasina CV9035 ning 3 Leopard 1 baasil ehitatud toetustanki.

Saabunud lahingsoomukid hakkavad alaliselt paiknema 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakus ning neid hakkab kasutama Scoutspataljon, kus alates sellest aastast koolitatakse jalaväe lahingumasinaid kasutama ka ajateenijaid. Tapal asub ka kaitseväe soomuskool, mille instruktorid on oma hariduse saanud Soomes ja Hollandis.

Jalaväe lahingumasinad CV9035 toodeti Rootsi ettevõttes BA Systems Hägglunds AB. Soomukil on 600 kilovatine Scania V8 diiselmootor ning 35-millimeetrine kiirlaskekahur Bushmaster III, mille efektiivne laskeulatus on 4 km ja kiirus 200 lasku minutis. Jalaväe lahingumasina relvastusse kuulub ka 7,62 mm kuulipilduja ning 10 kild- ja suitsugranaadi laskeseadet.

Vastavalt 2014. aastal Eesti ja Hollandi vahel sõlmitud hankelepingule soetas Eesti nelikümmend neli kaasaegset jalaväe lahingumasinat CV 9035 ja kuus eriotstarbelist tanki, mis saabuvad Eestisse aastatel 2016-2018. Esimesed 12 jalaväe lahingumasinat CV9035 ja naastetank jõudsid Eestisse eelmise aasta oktoobris.

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Kaitsevägi arvab reservi ligi 300 ajateenijat

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Eelmisel nädalal saatis kaitsevägi reservi ligi 300 jaanuaris teenistusse saabunud ajateenijat, kellest enamik teenisid 1. jalaväebrigaadis ja Vahipataljonis. Jaanuarikutsega tuli selle aasta alguses 1. jalaväebrigaadi teenistusse enam kui 130 ajateenijat. Alates 2013. aastast koolitatakse jaanuarikutse ajateenijatest instruktoreid hiljem saabuvate juuli- ja oktoobrikutsete jaoks.

1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palmi sõnul olid jaanuaris ajateenistusse saabunud kutsealused tegevväelastele suureks abiks. „Suured tänud selle eest, mida olete teinud – autojuhtidele, et viisite allüksust õigeks ajaks õigesse kohta, üksuste ülemate abidele, et tegite enda tööd hästi ning vähendasid tegevväelaste koormust, instruktoritele, et õpetasite järgnevate kutsete meestele sõduritarkusi ning aitasid enda relvavendadel hakkama saada,“ ütles kolonel Veiko-Vello Palm Tapal peetud rivistusel reservteenistust alustavatele ajateenijatele.

Vahipataljon saadab sel ja järgmisel nädalal reservi ligi 100 ajateenijat.

Lisaks 1. jalaväebrigaadile ja Vahipataljonile teenisid jaanuarikutse ajateenijad mereväes, toetuse väejuhatuses, 2. jalaväebrigaadis ning staabi- ja sidepataljonis.

Ajateenistusse kutsutakse aastas kolmel korral: jaanuaris ja juulis alustavad 11-kuulist teenistust eelkutsega saabunud tulevaste reservüksuste nooremallohvitserid ja autojuhid ning oktoobris kutsutakse kaheksaks kuuks teenistusse reservüksuste reakoosseis. Põhikutse ajateenijad läbivad esimese kolme kuu jooksul sõdurioskuste baaskursuse ning alustavad seejärel üksuse koostööõpet, eelkutse ajateenijad läbivad lisaks kolmekuulisele baaskursusele vastavalt ametikohale kas autojuhi eriala või nooremallohvitseride kursuse.

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Belgia ja Briti piloodid harjutavad Eesti õhuruumis

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Käesoleva nädala tööpäevadel teevad Eesti kohal harjutuslende Ämari lennubaasis õhuturbemissioonil teenivad Belgia õhuväe piloodid hävituslennukitel F-16 ning õppusel viibivad Ühendkuningriigi õhuväe piloodid hävitajatel Eurofighter Typhoon.

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Belgia õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 5. septembril. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 30. augustist USA õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-15.

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Valmis kaitseväe keskkonnakäsiraamat

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Kaitseinvesteeringute keskuse eestvedamisel valminud „Kaitseväe keskkonnakäsiraamat“ kirjeldab kaitseväe tegevuste ja keskkonnateemade seoseid ning annab ülevaate ja praktilised juhised, kuidas keskkonnategevust kaitseväes korraldada.

Käsiraamatu koostas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus kaitseministeeriumi tellimusel,  raamatu peatükkide koostamisel on abiks olnud aga paljud kaitseministeeriumi valitsemisala töötajad.

Käsiraamat on mõeldud abivahendiks allüksuste ülematele, vastutavatele isikutele ja väljaõppe läbiviijatele ning kõigile kaitseväe ja kaitseinvesteeringute keskuse töötajatele, kes taristu korrashoiu ja keskkonnaküsimustega kokku puutuvad.

„Käsiraamat on süsteemne juhendmaterjal, mis koondab kokku nii keskkonnaalased nõuded kui ka praktilised nõuanded. Seda on lihtne kasutada nii väljaõppe korraldamise juures kui ka igapäevases töös, et värskendada teadmisi,“ ütles kaitseinvesteeringute keskuse keskkonnajuht Diane Salimaa, kelle sõnutsi ei olnud käsiraamatu koostamise eesmärk lisanõudeid esitada, vaid koondada aja- ja asjakohane teave kompaktsesse vormi.

Käsiraamat on jagatud kolmeks suuremaks peatükiks: kaitseväe taristu kasutus ja haldus, keskkonnahoidlik tegevus administratiivhoonetes ja kaitseväe väljaõppeline tegevus. Käsiraamatusse on koondatud õigusaktidest ja kaitseväe juhenditest tulenevad keskkonnanõuded,  juhised väljaõppe läbiviijatele, jäätmekäitluse ja ohtlike ainete käitluse, raietööde ning vee kasutamise ja heitvee käitlemise põhimõtted, samuti juhised transpordi korraldamiseks ja energia säästmiseks. Peale taristu kasutamise ja haldamise käsitletakse raamatus ka keskkonnahoidlike tegevuste põhimõtteid administratiivhoonetes.

„Keskkonnahoidliku tegevuse korraldamiseks on vaja mõista, kuidas kaitseväe tegevus keskkonda mõjutab ning milline on iga konkreetse tegevuse mõju,“ ütles Salimaa. Keskkonnateadlikkuse tõstmine ning keskkonnateabe viimine territooriumide kasutajateni aitab vähendada nii halduskulusid kui ka keskkonnariske. Need meetmed omakorda vähendavad kaitseväe tegevusest tulenevat mõju keskkonnale tervikuna.

Kaitseinvesteeringute keskuse spetsialistid alustavad käsiraamatu tutvustamist sihtrühmadele veel selle aasta sees.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus alustas tööd 1. jaanuaril 2017. Keskus vastutab muu hulgas kaitseväe harjutusväljade ja linnakute keskkonnanõuetele vastava arendamise ja haldamise eest ning on kaitsevaldkonna keskkonnaalase kompetentsi kandja. Kaitseinvesteeringute keskuse eestvedamisel on koostatud mitme harjutusvälja ja linnaku keskkonnakorralduskavad. Kaitseministeeriumi valitsemisala keskkonnategevust reguleerivad lisaks siseriiklikele õigusaktidele juhendid, rahvusvahelised kokkulepped ja NATO standardid. Kogu kaitsevaldkonna keskkonnaeesmärgid ja põhimõtted võtab kokku kaitseministeeriumi keskkonnapoliitika koos tegevuskavaga.

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...1,5691,5701,571...1,902Page 1,570 of 1,902