NordenBladet — Riigikogus algab täna kell 10 arutelu, kus peaminister Jüri Ratas annab ülevaate valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Ettekande teeb ka Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut ning sõna saavad fraktsioonide esindajad.
Peaminister Jüri Ratas keskendub oma selle aasta ülevaates valitsuse tööle Euroopa Liidu Nõukogu juhtimisel. „Ehkki eesistumise päris lõpuni on jäänud veel mitu nädalat ning mitmete oluliste teemade puhul on need nädalad otsustava tähtsusega, saab juba praegu öelda, et anname eesistuja vastutuse edasi rahuliku südamega ja teadmises, et oleme andnud endast parima,“ ütles Ratas istungi eel.
Peaminister on seisukohal, et Eesti on pärast seda poolaastat teistsugune riik. „Oleme targemad, kogenumad ja enesekindlamad kui enne. Oleme õppinud ja pingutanud ning hakkama saanud,“ ütles Ratas.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut tõstab oma kõnes esile teemad, millele keskendusid rahvusparlamendid möödunud poolaasta jooksul Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni eestvedamisel. Need teemad on Euroopa Liidu tulevik, konkurentsivõime ja turvalisus.
Vitsuti sõnul tähendas Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine Riigikogule kohustust ja võimalust juhtida viite parlamentaarset istungit ja ühte töörühma ning kehtestada nende päevakorraseade. Järgmisel poolaastal toimub Tallinnas veel parlamentide peasekretäride istung. Riigikogu Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise lõpetab parlamentide spiikrite kohtumine 2018. aasta 23. ja 24. aprillil.
Arutelu Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel saab jälgida otseülekandes Riigikogu veebisaidi vahendusel. Jooksvalt jagame infot meie Facebooki ja Twitteri kontol.
NordenBladet — Välismaalasi paneb Soomes imestama, et ostetakse korraga terve suur pakk vetsupaberit, mitte paar rulli. Siis imestatakse soomlaste kinnisuse üle ja seda, et kogu aeg süüakse kartulit. Siis paneb välismaalasi imestama, miks soomlased kogu aeg kätlevad. Ja miks nad bussipeatustes hoiavad teineteisest meetri kaugusele, aga saunas paljalt on üksteise vastu surutud nagu silgud pütis, vahendab Yle.
Välismaalasi paneb Soomes imestama, et koerakaka korjatakse tänavalt ülima püüdlikkusega ära, et politseinikud on sõbralikud ja et soomlased kainena ei tervita, aga purjus olles on parimad sõbrad.
Soomes pannakse imeks, et tänaval näeb palju erivärvilisi juukseid. Et naabrid sinuga ei räägi ja on kogu aeg murelike nägudega.
Paljudes tekitab imestust, et poes tuleb kilekoti eest eraldi maksta ning et koolid näevad välja nagu kodud, mitte nagu vanglad.
Siis imestatakse, et koerad elavad Soomes samades ruumides koos inimestega ning et talvel läheb juba kell 3 päeval pimedaks.
Paljudes tekitab imestust et Soomes on nii koolid kui koolitoit kõigile võrdselt tasuta.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Soome peaminister Juha Sipilä pidas pühapäeval (03.detsembril) Soome 100. aastapäeva puhul kõne Vellamo maakonnapeol Lahtis.
Järgneb kõne tekst.
Austatud päijäthämelased, head külalised, naised ja härrad,
Mul on heameel tuua maakonnapeole valitsuse tervitused. See sündmus on osa Soome iseseisvuse sajandat aastapäeva, mis kulmineerub järgmise nädala kolmapäeval. Mul on suur eelis olnud olla peaminister just praegusel erilisel aastal.
Soome100 programmis on kokku üle 5000 projekti, milles osaleb kokku ligi 600 000 inimest. Juubeliaasta on olnud nähtav ligi sajas riigis ja seda on veel näha kolmapäeval. Usun, et oleme koos suutnud tugevdada ühtekuuluvustunnet ja Soome rahvusvahelist profiili, nii nagu oli juubeliaasta eesmärk. Julgen arvata, et meil on olnud hea meenutada endisi aegu.
Eriti rahul olen sellega, et juubeliaasta on kõnetanud noori. Uuringute järgi on nemad kõige rahulolevamad ja on kõige innukamad 100. sünnipäeva tähistajad. See aasta on loonud uusi tavasid, et tähistada ja olla uhke Soome üle. Ja see on hea.
Head kuulajad,
Elame mitmel moel ajaloolisel ajal. Homme täitub täpselt sada aastat sellest, kui Soome senat kuulutas välja iseseisvuse. Selle tähistamiseks korraldab valitsus esmaspäeval erakorralise peoistungi. Kaks päeva hiljem, 6. detsembril 1917. aastal kinnitas eduskunta (parlament – toim.) Santeri Alkio ettepanekul Svinhufvudi senati eelnõu iseseisvuse väljakuulutamiseks. Otsus sündis tasavägise hääletuse tulemusena. See näitas rahva lõhestumist, mis viis vaid mõned nädalad hiljem kurnava kodusõjani.
Neid asju silmas pidades on sada aastat Soome iseseisvust olnud vaieldamatu edulugu. Oleme tõusnud vaesusest üheks maailma juhtivaks riigiks. Oleme hoidnud kinni rahvusriigist ja õigusriigist. Oleme uskunud haridusse ja teaduse jõusse. Oleme säilitanud oma väärtused ja vajadusel kaitsnud neid suurte ohvrite hinnaga.
Head peokülalised,
Päijät-Hämes on osaletud juubeliaasta tähistamisel suure innuga. Siin on korraldatud mõned juubeliaasta olulisemad sündmused.
Lahtis korraldatud suusatamise MM-võistlused oli üks juubeliaasta suursündmusi. Suusatamisel on eriline koht soomlaste südames. MM-võistlustel on märgatav positiivne mõju sellele piirkonnale nii majanduslikult kui sotsiaalselt. Lahti ja Päijät-Häme maine rahvusvaheliste ürituste korraldajana tõusis võrreldes varasemaga. Loodan, et siin julgetakse võtta ette suuri väljakutseid ka tulevikus.
Rahvusliku veteranipäeva riiklik peaüritus korraldati samuti siin Lahtis. Pidu naasis oma juurte juurde, sest esimene selline üritus korraldati samuti Lahtis 30 aastat tagasi. Lahtisse saabus 2500 külalist mitmelt poolst Soomest. Neid külalisi austati kui iseseisvuse hoidjaid ja väärtustati nende tegevust.
Austatu peokülalised,
Juubeliaasta teema on Üheskoos. See avaldus eredalt neljapäeval, kui olin talvesõja rahvusliku mälestusmärgi avamisel Helsingis Kasarmitoril. Siis 78 aastat tagasi suutsime võimatut just tänu ühtsusele.
Võime täie õigusega rääkida talvesõja imest. Suurim ime oli see, et rahvas läks ühtse mehe ja naisena kaitsma iseseisvust vaid kakskümmend aastat pärast kodusõda. See sai võimalikuks tänu rahvuslikule leppimisele ja võrdsusele. Kyösti Kallio nägi vabariigi presidendina oma silmaga, et tema kodusõja-järgne püstitatud eesmärk täitus. Ta pidas 1918. aastal Nivala kirikus kõne, mis sobib teejuhiks ka tänase päeva otsustajatele:
„Me peame looma sellise Soome, kus ei ole punaseid ja valgeid, vaid ainult isamaad armastavad soomlased, Soome vabariigi kodanikud, kes kõik tunnevad, et on osa ühiskonnast ja kel on siin hea olla.”
Selline võrdsuspoliitika programm on päevakajaline alati, kui ühiskonda ähvardab lõhesumine. Täna on meie jaoks suur väljakutse hoolitseda tõrjutuse ohus noorte eest.
Sõdade jäljed on siin Lahtis hästi näha seoses linna suure ja märgatava viiburilaste kogukonnaga.
On tähelepanuväärne, et ka siin on kodu kaotamise isiklikud tragöödiad pöördunud elujõu ja tuleviku ehitamiseks uues kodulinnas.
Hea peorahvas!
Usun, et Soome edu põhineb ka tulevikus võimel tegutseda üheskoos ja üksteise heaolu nimel. Selleks tuleb meil üksteist kuulata ja üritada teineteist mõista – ka neid, kes pole kõiges sama meelt.
Loodan, et juubeliaasta suurepärane koos tegemine jätkub ka pärast seda aastat. Ja jätkugu see, kui soomlased nii tahavad. Just ühisest tahtest sai iseseisvus sada aastat tagasi alguse.
Võtame järgmised sada aastat vastu vähemalt samasuguse hea tahte ja teadmisega. Nii siin Päijät-Hämes kui kogu Soomes. Lahti erakordne asukoht ja hea võimekus, tugev cleantech-sektor ja ennenägematu koostöö näiteks hariduse vallas on lahtilaste tugevused, tänu millele on võimalik panna alus tuleviku edusammudele.
Head sõbrad,
soovin Teile kõigile unustamatut Soome sajandat aastapäeva. Tähistame seda üheskoos!
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soomes tänavu jõustunud pensionireform võimaldab raske töö tegijatel saada eripensioni, nn työuraeläke. Uut tüüpi pensioni makstakse füüsiliselt või psüühiliselt raske töö tegijatele ja esimese sellise määras kindlustusselts Varma, vahendab Helsingin Sanomat.
Työuraeläke (tõlkes: tööalase karjääri pension) töö on uus pensionitüüp, mille puhul pääseb töötaja tavapärasest varem pensionile, kui inimene on teinud tööalase karjääri jooksul pikalt rasket füüsilist või vaimset tööd.
Esimene sellise eripensioni saaja on praegu veel tööl ja tegi taotluse varakult ära. Eripension hakkab jooksma alates järgmise aasta kevadest, kuna seaduse järgi saab seda pensioni hakata maksma alates veebruarikuust.
Tööalase karjääri pensioni saamiseks tuleb eraldi analüüsida inimese tööalast tegevust. Seaduses on täpselt kirjeldatud, millistel puhkudel seda makstakse.
Eripensioni saamisel on karmid nõuded: lisaks 63-aastasele elueale peab olema täidetud 38-aastase tööalase tegevuse nõue raskel füüsilisel või vaimsel tööl. Lisaks on eelduseks haigusest tulenev töövõime langus. Samas ei tohi haigus olla nii hull, et sellest tulenevalt tuleks määrata töövõimetuspension.
Töökarjääri pension on omamoodi vahelüli tavalise vanaduspensioni ja töövõimetuspensioni vahel. Kui seadust ette valmistatid, räägiti sellest kui omamoodi tööeesrindlase pensionist.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — 22.novembril allkirjastasid Eesti ning Vietnam haridus- ja teaduskoostöö lepingu, mille eesmärk on soodustada kahe riigi haridus- ja teadusasutuste ning agentuuride vahel kontaktide loomist. Samuti hõlmab leping õpilaste, üliõpilaste, ekspertide ja teadlaste vahetust ning vastastikust keele ja kultuuri õppimist.
Koostöölepe allkirjastati Soulis toimunud Aasia ja Euroopa haridusministrite kohtumisel. Vietnami poolt allkirjastas leppe Vietnami aseharidusminister Van Phuc Nguyen. Eesti poolt allkirjastas lepingu Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak, olles saanud selleks valitsuselt volitused.
Kantsler Tea Varrak märkis, et Eesti ülikoolidel, eriti Tartu Ülikoolil on konkreetsed plaanid, kuidas arendada Vietnamiga tulevikus kahepoolset koostööd. „Seetõttu on valitsustevaheline leping kui märk riikide toetusest sellisele koostööle väga vajalik,“ ütles Varrak.
Kantsler selgitas, et Eesti ja Vietnami ülikoolide koostöö on seni toimunud peamiselt mitmepoolsete projektide kaudu, mida on rahastanud Erasmus+ programm, Maailmapank või erinevad välisriigid oma arenguabi fondidest. Eesti-Vietnami teaduskoostööd on üsna suures mahus toetatud ka Haridus- ja Teadusministeeriumi teaduse rahvusvahelistumise programmist, mida rahastati tõukefondidest kuni 2015. aastani.
Tartu Ülikool (TÜ) on teinud Vietnamiga koostööd meditsiini valdkonnas, näiteks avas Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikool 2013. aastal TÜ ja TÜ Kliinikumi toel viljatuskliiniku. Lisaks reproduktiivmeditsiinile tehakse koostööd ortopeedia, stomatoloogia ja geneetika valdkonnas. Koos Hanoi, Hue ja Da Nangi ülikooli ja haiglatega on loodud kliiniline biopank.
Eesti Maaülikooli õppejõud on arendanud Vietnamiga koostööd embrüo- ja transgeensete tehnoloogiate valdkonnas. Tallinna Tehnikaülikool osaleb projektis, kus arendatakse ülikoolide võimekust ja konkurentsivõimet. Vietnamiga on koostöö ka Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudil ning kontaktide arendamisest on huvitatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Kunstiakadeemia.
Aasia ja Euroopa haridusministrite kuues kohtumine (ASEMME6) toimub 21.-22. novembril. Seekordse kohtumise teema on „Collaboration for the Next Decade: from Common Perspectives to Effective Fulfillment“, vastu võetakse Souli deklaratsioon. Sellega tähistatakse kümne aasta möödumist ASEM hariduskoostöö algusest. Edasise koostöö väljakutsetena tuuakse esile tehnoloogia kiire areng ja riikideülesed globaalsed teemad.
ASEMME6 kohtumisele eelnes vanemametnike kohtumine 20. novembril, kus osales sihtasutuse Archimedes ENIC/NARIC keskuse juhataja Gunnar Vaht.
Esimene Euroopa ja Aasia haridusministrite kohtumine toimus 2008. aastal Berliinis. ASEM võrgustikku kuulub 53 riiki.
