NordenBladet — Neljapäeval, 7. detsembril kell 13 toimub Toompea lossi kunstisaalis Riigikogu Toimetiste (RiTo) uue numbri esitlus. Aastalõpu RiTo fookuses on Eesti julgeolekuolukord.
Ajakirja uue numbri esitluse paneeldiskussioonis osalevad riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso, komisjoni liige Ants Laaneots ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov. Paneeli juhib RiTo peatoimetaja Mart Raudsaar. Esitlusest toimub veebiülekanne.
Uues RiTos kirjutab Sven Sakkov, et Eesti välispoliitikal saab olla vaid kaks suurt ja olulist teemat – riigi julgeolek ning ekspordi soodustamine.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema Enno Mõtsa artikkel annab ülevaate tehnoloogia arengu mõjust tuleviku sõjapidamisele. Riigikaitsekomisjoni liikme Ants Laaneotsa kirjatöö räägib Eesti riigikaitse sünnist ja arengust aastail 1991-2017. Tõlkelugudes on juttu tuumaajastust ja sellest, kuidas Venemaa juhib poliitilist sõda Euroopas.
Lisaks julgeolekutemaatikale käsitleb RiTo äsjaseid kohaliku omavalitsuse valimisi ning analüüsib, kuidas kasutasid 16–17-aastased noored võimalust esmakordselt osaleda Eesti kohalike omavalitsuste valimistel.
RiTo 36. numbri tekstid ja joonised on sellest numbrist alates tervikuna koheselt kättesaadavad ajakirja veebilehel. Samas saab lugeda ka kõiki varasemaid numbreid.
Ajakirja on võimalik osta Tallinnas Rahva Raamatu Viru keskuse poest, Eesti Rahvusraamatukogust ja Parlamendi poest Toompeal. Tartus on RiTo müügil Tartu Ülikooli raamatupoes. RiTo on saadaval ka Rahvusraamatukogu veebipoes. Ajakirja saab tellida RiTo kodulehe vahendusel.
NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas andis (05.dets) Riigikogule ülevaate valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel, hinnates Eesti tööd ja tulemusi Euroopa Liidu Nõukogu juhtimisel. Ratas ütles oma ettekandes, et Eesti annab eesistuja vastutuse edasi rahuliku südamega ja teadmises, et meie andsime endast parima.
Peaminister möönis, et kuigi täna puhub Euroopa Liidu purjedes pärituul, siis alles hiljuti eesistumist ette valmistades olid horisondil äikesepilved ja oodati ägedat tormi. „Brexiti referendumi järel oli õhus nii kriisidele iseloomulikku poliitilist peataolekut aga isegi eksistentsiaalseid küsimusi,“ ütles Ratas. „Kriiside käigus tehtu on tänaseks näidanud Euroopa Liidu ühiste otsuste tugevust – euroala on stabiilne, rändekriis on saadud kontrolli alla ning Euroopa Liit tõestanud, et on keerulisteks Brexiti läbirääkimisteks valmis.“
Ratase sõnul jäävad Euroopa kodanike mured julgeoleku, rände ja majandusliku ebakindluse pärast siiski ka edaspidi Euroopa Liidu institutsioonide fookusesse.
Ratase sõnul tegeles Eesti eesistumise ajal lahendustega, millel on märkimisväärne struktuurne ja pikaajaline mõju. Ta loetles, et Euroopa jaoks on ühed tähtsamad olid Pariisi kliimaleppe rakendamiseks vajalike kokkulepete sõlmimine, Euroopa sotsiaalõiguste samba heakskiitmine ja arengud Euroopa Liidu kaitsekoostöös (nn PESCO).
Valitsusjuhi sõnul on Eesti eesistumist nimetatud ka „digitaalseks eesistumiseks“. Tema sõnul on Eesti püüdnud eesistuja rollis näidata digitaliseerimise eeliseid kõigile eurooplastele, et säästa aega, raha ja teisi väärtuslikke ressursse, luua uusi võimalusi ning muuta inimeste igapäevaelu lihtsamaks.
Oma kõnes andis Ratas hinnangu Eesti eesistumise tulemustele lähtudes neljast eesmärgist, milleks olid avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa, turvaline ja kaitstud Euroopa, digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine ning kaasav ja kestlik Euroopa.
Riigikogu eesistumise tööst tegi kokkuvõtte Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut, kes keskendus oma sõnavõtus Euroopa Liidu tulevikule, konkurentsivõimele ja turvalisusele.
Euroopa Liidu tuleviku arutelu puhul tõi Vitsut välja, et heade tulemuste saavutamine Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu Brexiti läbirääkimistel meie kõigi huvides ja ka meie ühine vastutus. Tema sõul tuleb vältida lahkumist läbirääkimiste laua tagant ka siis kui kokkulepet kusagilt ei paista ning otsuste tegemisel säilitada läbipaistvus ja lähtuda kodanike huvidest.
Vitsuti sõnul rõhutasid rahvusparlamendid ühises seisukohas, et pikas perspektiivis on tähtis hoida Euroopa Liidu tuumas siseturgu, töötada Euroopa veelgi parema füüsilise ja digitaalse ühendamisega ja saavutada erinevate Euroopa Liidu regioonide arengu ühtlane tase.
„Tõstsime esile selle, kui tähtis on sotsiaalse- ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamine. Euroopa Liitu tabanud kriise tervitasime ja tõlgendasime kui võimaluste aknaid, mis aitavad läbi viia julgemaid reforme.“ Ütles Vitsut. „Veelgi enam, me olime liikmesriikide Euroopa Liidu asjade komisjonidega ühte meelt ka selles, et Euroopa Liit peab jätkuvalt laienema ja püsima avatud.“
Konkurentsi valdkonnas märkis Vitsut, et Euroopa Liidu konkurentsivõime tõstmise seni kasutamata potentsiaal on selles kui kasvuvõimelised on meie innovaatilised idufirmad. Parlamendid leidsid oma ühise arutelu käigus Tallinnas, et kasvamiseks vajavad idufirmad meetmeid, mis parandavad riskikapitali kättesaadavust ja võimalusi leida partnereid teadusringkondadest, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete või suurinvestorite näol. Oluline on idufirmade juurdepääsu suurendamine riigihangetele. Tööd tuleks teha, et ühendada erinevates liikmesriikides olevate idufirmade tõmbekeskused ühtseks Euroopa idufirmade ökosüsteemiks.
Turvalisusest kõneledes ütles Vitsut, et parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonid rõhutasid Euroopa Liidu tasandi andmete halduse, erinevate andmebaaside ja infosüsteemide koostalitusvõime tähtsust. Terrorismi vastases võitluses peeti oluliseks tegutsemist nii Euroopa Liidu tasandil, kui ka liikmesriikides. Leiti, et eriti tuleks keskenduda avaliku ruumi kaitsmisele, millele on suunatud ka vastavasisuline Euroopa Komisjoni algatuste pakett.
Vitsuti sõnul peavad Euroopa Liidu liikmesriikide parlamendiliikmed kõige tõhusamaks terrorismivastaseks vahendiks ennetust. Kõrgendatud tähelepanu tuleks pöörata terrorismi algpõhjustele – see tähendab radikaliseerumise vastastele meetmetele, näiteks vihakõnede ohjeldamisele või veebis olevate terrorismi õhutavate materjalide kiirele kustutamisele.
Vitsuti sõnul tähendas Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine Riigikogule kohustust ja võimalust juhtida viite parlamentaarset istungit ja ühte töörühma ning kehtestada nende päevakorraseade. Kuid veel järgmisel poolaastal toimub Tallinnas parlamentide peasekretäride istung. Riigikogu Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise lõpetab parlamentide spiikrite kohtumine 2018. aasta 23. ja 24. aprillil.
Reformierakonna fraktsiooni nimel läbirääkimistel sõna võtnud Kalle Palling nimetas suurepäraseks, et digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine ei ole enam vaid Eesti prioriteet, vaid kogu Euroopa siht. Tema sõnul on järgnevate aastate üheks suurimaks väljakutseks kujunemas töö tulevik ja see, milline saab olema suhe tehnoloogia ja inimese vahel ning milliseks kujunevad meie töösuhted. Murekohana tõi Palling oma sõnavõtus esile fiskaalpoliitika.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni nimel võttis sõna Marianne Mikko. Tema sõnul oli Eesti hea läbirääkija. „Eesistumine on ennekõike Euroopa koos hoidmine,“ ütles Mikko. „Eesti hoidis ja hoiab jätkuvalt Euroopa Liitu koos. Eesistujana on Eesti sirge seljaga ja selge ütlemisega. Euroopa Liit on ühtsem kui aasta tagasi. Isegi kui üks meie hulgast soovib lahkuda, toimub see lahkumine 27 liikmesriigi ühisseisukoha alusel. Kõikvõimalikud kuuldused Euroopa Liidu pudenemisest, harali ja üksteisest eemale kasvamisest ei vasta tõele.“
Vabaerakonna fraktsiooni nimel kõneles Monika Haukanõmm. Ta ütles, et Euroopa Liit saab näidata oma tugevust, edumeelsust ja suurendada usku, kui tehtavad otsused ei eelista üht riikide gruppi teisele, sest ühtsuses peitub ju jõud. „Kuid ühtsuse nimel peavad kõik tegema nii mõnegi sammu tagasi, et koos edasi minna ning peab lõppema vanade ja uute liikmesriikide vaheline erinev kohtlemine,“ ütles Haukanõmm.
Läbirääkimistel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni nimel kõnelenud Jaak Madison oli oma sõnavõtus eesistumis tulemuste suhtes kriitiline. „Eesistumine on suuresti ilufunktsioon, kus reaalselt poliitilisi otsuseid mõjutada on väga keeruline. Eriti veel siis, kui võetakse juba alguses seisukoht, et jäädakse ka teravamates küsimustes neutraalseks,“ ütles Madison.
Riigikogus läbis täna ka esimese lugemise Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (525 SE), mille eesmärk on tagada, et haldusreformi järgselt teeksid vandeaudiitorid tihedamat koostööd omavalitsustega, selleks et uus kohaliku omavalitsuse volikogu saaks parema ülevaate liitunud omavalitsuste probleemidest. Audiitori aruande praegune lühike vorm ei anna infot, mida kasutajad soovivad, kuna sellest ei selgu, mida kohalike omavalitsuste olulisematest – sealhulgas suuremate riskidega valdkondadest auditeeriti, kuidas seda kontrolliti ja missuguste tulemusteni jõuti. Lähtumine standardi ISA (EE) 701 nõuetest aitab suurendada oluliselt aruande informatiivsust ning tagada auditi läbipaistvust.
NordenBladet — Sotsiaalministeerium saatis esimesele kooskõlastusringile pensionireformi eelnõu, millega on plaanis muuta pension paindlikumaks, muuda pensioni arvutamise valemit ning siduda alates 2027. aastast pensioniiga keskmise oodatava elueaga. Muudatused pensionivalemis ei puuduta praegusi vanaduspensionäre ega juba kogutud kindlustusosakuid, paindlikku pensionit saavad kasutada kõik soovijad.
„Vananev rahvastik seab Eestis kogu ühiskonnale vastutusrikka ülesande – ühelt poolt tagada riiklik pension, mis kaitseks inimesi vanaduspõlves vaesuse eest ning teisalt olla ka piisavalt paindlik, et käia kaasas muutuva tööturuga,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Pensionisüsteem peab tagama piisava sissetuleku, kuhu ei kandu üle praegune palkade suur erinevus. Samavõrd on aga vaja ka paindlikkust, et oleks nii töökäsi kui ka vanemaealistele võimalusi eneseteostuseks.“
Pension muutub 2021. aastast paindlikumaks: inimesed saavad valida endale ise sobivaima aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või oma pensioni maksmist soovi korral peatada ilma, et nad kokkuvõttes rahaliselt kaotaksid.
2021. aastast muutub riikliku vanaduspensioni valem: töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel hakkavad inimesed edaspidi koguma töötatud aastatest sõltuvat staažiosa. Täielik üleminek staažiosale toimub plaanide järgi 2037. aastast. Enne seda on kavas üleminekuperiood, mille käigus kogutakse pool kindlustusosa ja pool staažiosa. Seetõttu jääb suurema osa tänaste pensionikogujate I samba pension sõltuma palgast – juba kogutud ja enne 2037. aastat kogutavaid palgast sõltuvaid kindlustusosakuid arvestatakse pensionivalemis ka edaspidi. Seos palga suurusega säilib teise ja kolmanda samba kaudu.
2027. aastast on pensioniiga seotud keskmise oodatava elueaga. Nii on pensionisüsteem kooskõlas demograafiliste arengutega ja rahvaarvu vähenedes on võimalik maksta praegusega samaväärseid pensione.
Aastatel 1970-1982 sündinutele avatakse uuesti teise sambaga liitumise võimalus.
„Saame nende muudatuste tulemusel pensionisüsteemi, mis koosneb töötamise pikkusest sõltuvast solidaarsest esimesest, palga suurusest sõltuvast teisest ja vabatahtlikust, samuti inimese panusel põhinevast kolmandast sambast,“ lisas minister Iva.
Pensionisüsteemi muudatusi on ette valmistatud juba 2015. aastast, mil kogunes huvigruppe ja erinevaid riigiasutusi koondav riikliku vanaduspensioni jätkusuutlikkuse edendamise juhtrühm. Tänavu 19. jaanuaril kiitis valitsuskabinet heaks pensionireformi põhimõtted ning andis sotsiaalministeeriumile koos rahandusministeeriumiga ülesande valmistada ette pensionireformi eelnõu.
Eelnõu ja seletuskirja koostamisel on sotsiaalpartneritega toimunud neli arutelu 28. veebruaril, 26. aprillil, 12. septembril ja 7. novembril. Aruteludesse on kaasatud olnud Eesti Ametiühingute Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, Eesti Tööandjate Keskliit ning Eesti Koostöö Kogu.
Huvigruppide ja teiste ministeeriumide tagasiside tähtaeg on 28.12.2017. Eelnõuga saab tutvuda EISis.
TAUST:
Eesti rahvaarv väheneb prognooside järgi 2060. aastaks seniselt 1,31-lt miljonilt 1,11 miljonini. 18-63-aastaste inimeste arv väheneb 256 000 võrra ehk 32%. Üle 63-aastaste inimeste arv suureneb 106 000 inimese võrra ehk 41%.
Töötajate ja pensionäride suhte prognoos näitab, et kui viimasel 20 aastal on olnud keskmiselt üle kahe töötaja ühe vanaduspensionäri kohta, siis 2060. aastaks jõuab see alla 1,3, arvestades ka pensioniea tõusu kuni 2026. aastani.
Sissetulekute ebavõrdsus on seni olnud pensionäridel umbes neli korda väiksem kui tööealisel rahvastikul. See hakkaks tulevikus üle kanduma ka pensionidesse. 20% kõige suuremate ja 20% kõige väiksemate pensionide keskmised hakkaks senise süsteemi järgi tulevikus erinema kuni neli korda (praegu on erinevus 1,7-kordne). Solidaarsuse vähenemine muutuks tulevikus oluliseks probleemiks praegu väikest sissetulekut saavate inimeste väga väikeste pensionide näol.
2015. aastal Emori ja Praxise koostöös valminud uuringust Eesti vanemaealiste ja eakate toimetuleku kohta selgus, et töötavatest vanemaealistest üle kolmveerandi kavatseb enda sõnul töötamist jätkata ka vanaduspensioniea saabudes.
Vanaduspension koosneb Eestis kolmest sambast. Kolmanda samba pensioni kogub inimene soovi korral tuleviku jaoks ette oma pensionifondi. Teise samba pensioni jaoks arvestatakse osa inimese enda sotsiaalmaksust ja osa lisab juurde riik ning ka see pannakse tuleviku jaoks kõrvale. Pensioni esimese samba osa ei kogu inimesed ette, vaid seda makstakse pensionärile samal ajal töötavate inimeste sotsiaalmaksust. Seega, et pensionäridele oleks tagatud mõistliku suurusega pension, peab samal ajal olema piisavalt palju töötegijaid.
Esimese samba pension koosneb praegu baasosast, staažiosast (koguti kuni 1998.a) ja alates 1999. aastast ka kindlustusosast. Baasosa on kindel summa ning 100% solidaarne ehk kõigile täpselt samasugune. See on ajalooliselt moodustanud umbes kolmandiku keskmisest vanaduspensionist. Kindlustusosa sõltub täielikult inimese töötasu suurusest ning staažiosa töötatud ajast.
Allikas: Sotsiaalministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Riigikogu õiguskomisjon otsis eilsel istungil (05.dets) võimalusi peresisese vägivalla vähendamiseks. Komisjon kuulas ära justiitsministeeriumi, siseministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti, prokuratuuri ning MTÜ Tartu naiste tugikeskuse esindajate seisukohad.
Õigusomisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles, et peresisene vägivald on suur probleem, kuna ainult kolmandik juhtumitest jõuab avalikkuse ette. „Võitluses selle latentse kuriteoliigiga on märgata edusamme, kuid ka arenguruumi on piisavalt. Peresisese vägivalla vastu võitlemisel peab olema prioriteediks kiire reageerimine, vägivallatseja ohjeldamine ning ohvri abistamine. Suuremat tähelepanu ja ressurssi nõuab laste psühholoogiline nõustamine ja rehabilitatsioon.“
Õiguskomisjoni liige Liisa Oviir lisas, et 2016.aastal läbi viidud uuringu kohaselt on perevägivalla hind Eestis 116,5 miljonit eurot aastas. „Kui tagajärgedega tegelemisel on viimastel aastatel toimunud selge edasiminek, siis ennetuse osas ja ohvrit süüdistava suhtumise osas on veel pikk tee minna. Kuni seal läbimurret pole saavutatud, ei vähene ka perevägivald“. Lisaks käis Oviir välja mõtte sarnaselt mitmetele teistele riikidele luua ka Eestis erimenetlusega perekohtud.
Pärnus alustati detsembris pilootprojekti perevägivalla vähendamiseks, mille kohaselt ohu korral eemaldatakse ajutiselt kodust vägivallatseja, mitte ohver. Perekeskis vägivallatsenud isikut on võimalik 48 tundi tülikoldest eemal hoida. Samuti on võimalik kohaldada talle lähenemiskeeldu.
Möödunud aastal registreeriti Eestis rohkem kui 3000 perevägivallakuritegu. Tegelik kuritegude arv on aga kordades suurem, kuna enamus perevägivalla juhtudest jääb avastamata.
NordenBladet – Koos oma abikaasa ja treeneri Marko Mehisega Tartus Sepa 21 hoones tantsukooli “Respect” pidav Kaisa Oja-Mehine on võistlustantsuga tegelenud aastaid. Tervislikud eluviisid, trenn ning positiivne ellusuhtumine on osa tema igapäevaelust. Täna annab Kaisa NordenBladet´i lugejatele kolm lihtsat tervisenippi, mida lisaks treenimisele ning targalt toitumisele päevakavva soovitab võtta.
1. Aeg iseendale – Leia enda mõtetega olemiseks vähemalt 10 min päevas. See aitab olla rahulikum ja analüüsivõime säilib objektiivne ilma üleliigsete emotsioonideta.
2. Maga piisavalt – Sellega olen ka ise pidevalt kimpus ja kipun magama vähem kui keha vajaks. Seetõttu mõistan une vajalikkust ja olulisust päeva 100%-liseks õnnestumiseks.
3. Hoia lähedased lähedal – Hoia lähedaste inimestega tihedat kontakti, sealt saab alati positiivset energiat, toetust ja armastust.
