NordenBladet — TTÜ professor Jüri Lavrentjevi sõnul on akustika uurimine tänapäeval äärmiselt oluline, see mõjutab meie elukvaliteeti ning tervist. „Väljast tulev liigne müra elu- ja tööruumides segab keskendumist, häirib und ja võib põhjustada erinevaid terviserikkeid,“ kinnitab professor Lavrentjev.
Kahekambriline hoonekompleks sisaldab mõõteseadmetena kompromissitult parimat Taani akustikaseadmete tipptootja Brüel & Kjaer aparatuuri ja eritarkvara.
Uues akustikalaboris saab kiirelt ja täpselt määrata akende, klaaspakettide, uste ja teiste seinaelementide heliisolatsiooni vastavalt kehtivatele standarditele.
Uues laboris saavad Eesti akende, uste ja seinapaneelide tootjad koostöös Eesti akustika tippteadlaste ja –spetsialistidega teha tootearendust ning akustikauuringuid. Akustikalabor on osa TTÜ digialgatusest TalTechDigital, mis on ambitsioon intelligentsest ning digitaalsest ülikoolilinnakust.
Eesti on nr. 1 moodulmajade tootja Euroopas ja helikvaliteet on üha rohkem fookuses. Standardikohaseid mõõtmisi, spetsiifilisi eriuuringuid ja tehnilist konsultatsiooniteenust uues laboris pakuvad regiooni kõrgeima kvalifikatsiooniga tehnikaülikooli tippspetsialistid.
Akustikalabori loomist on toetanud Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond ja Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogiate Arenduskeskus IMECC.
NordenBladet — Euroopa Liidu teadusprojekti ALCHEMIA eesmärgiks on kulu- ja energiatõhusa tehnoloogia väljaarendamine joogivee loodusliku radioaktiivsuse vähendamiseks. Tehnoloogiat arendavad Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) keskkonnatehnoloogia teaduslabori teadlased Anna Goi jaJuri Bolobajev.
Mitmel pool Põhja-Eestis kasutatakse joogivee tootmiseks põhjavett, mille looduslik radioaktiivsus on 2-6 korda kõrgem tasemest, mis on kehtestatud sotsiaalministri määrusega. Tuginedes Terviseameti andmetele on Põhja-Eestis sellise põhjavee tarbijaid 190 000.
Loodusliku radioaktiivsega põhjaveega on probleeme ka teistes Euroopa Liidu riikides, näiteks Hispaanias, Saksamaal, Itaalias, Rootsis ja Soomes, samuti Ameerika Ühendriikides ning mõnes Aafrika riigis. Vaatamata kehtivatele Euroopa Liidu õigusaktidele, ei kontrollita puhastustehnoloogiate puudulikkuse tõttu radioaktiivsust Euroopa põhjavees süstemaatiliselt.
Teadusprojekti LIFE ALCHEMIA sihiks on arendada välja tehnoloogia vee loodusliku radioaktiivsuse vähendamiseks. Tehnoloogia põhineb mangaandioksiidi abil radioaktiivsete ainete ning raua- ja mangaanisisalduse vähendamiseks. Arendatav tehnoloogia vähendab oluliselt nende ainete hulka muutes joogivee kvaliteetsemaks.
Osakesed kõrvaldatakse veest filtreerimisega ning seadme filtrit tuleb regulaarselt läbi pesta ja hooldada.
Uudne tehnoloogia vajab veel arendustöid: edasi tuleb uurida keemiliste protsesside mehhanismi, samuti tuleb optimeerida mangaandioksiidi kogust ja valida kaasaegsed filtrid, mille eluiga on sobiv ohtlike ainete tõhusaks väljafilteerimiseks.
TTÜ teadlane Juri Bolobajev on konstrueerinud mangaandioksiini tehnoloogia baasil töötava prototüübi, et arendada edasi joogivee kvaliteedi parandamise tehnoloogiat. Prototüübil katsetamiseks kulub oluliselt vähem vett ja teisi ressursse võrreldes täismahulise pilootseadmega. Samuti on TTÜ teadlase prototüüp täisautomaatne, st see töötab 24/7.
Prototüübi töö uurimistulemusi plaanitakse kasutada juba sel aastal ASi Viimsi Vesi veepuhastusjaama pilootseadme täiustamisel. ASi Viimsi Vesi töödeldud vesi vastab kõikidele joogivee kvaliteedinõuetele, edasise tehnoloogia arendamise eesmärgiks on viia madalamaks vee käitluskulusid.
Kuna vee keemiline koostis on piirkonniti unikaalne, siis ei ole ka universaalset veepuhastustehnoloogiat. Seetõttu tuleb iga veepuhastusjaama tarbeks tehnoloogiat kohandada vastavalt vee koostisele.
Põhja-Eesti põhjavesi asub maakoores sügavusel 60-70 meetrit. Tallinna Tehnikaülikooli teadlase Anna Goi sõnul on veetarbijal on oluline teada, et selles sügavas põhjaveekihis olev vesi on maapinnalt tuleneva reostuse eest väga hästi kaitstud. Anna Goi vastab küsimusele, kust radioaktiivsed ained põhjavette satuvad, nii: „Põhjavees sisalduvad radioaktiivsed ained on peamiselt uraani ja vähemal määral tooriumi lagunemisest pärinevad ained, mis sattuvad vette looduslikult, st kivimite lahustumisel. Vee keemiline koostis ei piirdu ainult radioaktiivsete ainete kõrgenenud sisaldusega. Eesti põhjavees ületavad tihti ka ammooniumi, raskmetallide ja vesiniksulfiidi sisaldused seadusandluses sätestatud joogivee piirnorme, millest omakorda sõltub sobiliku puhastustehnoloogia valik. Tehnoloogia valik ja selle kohandamine on omaette kunst, mida valdavad keskkonnatehnoloogia teaduslabori spetsialistid. Teeme teaduslikku koostööd ASiga Viimsi Vesi, ning oleme valmis koostööks ka teiste veemajandusettevõtetega.“
Terviseameti andmetel on Kambrium-Vendi puurkaevude vee radionukliidide sisaldusest tulenev juhusliku iseloomuga tervisekahjustus vähetõenäoline. Samas ettevaatuse printsiibist lähtudes võiks neis piirkondades pöörata rohkem tähelepanu imikutele, keda toidetakse kunstlike toidusegudega. Imikute toidusegude valmistamiseks on soovitatav kasutada pudelivett. Kahjuliku mõju tõenäosus sõltub mitmetest teguritest nagu doosi suurus, organismi vanus ja terviseseisund.
Teadusprojekti partnerid Eestis on TTÜ keskkonnatehnoloogia teaduslabor, TÜ füüsika instituut ja AS Viimsi Vesi. Projekti koordinaator on Fundación CARTIF – Spanish Technology Centre, Hispaania. Hispaania partneriteks on CIESOL – Solar Energy Research Centre ja DIPALME – Diputaci?n de Almeria.
Teadustöö on rahvusvaheline – Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste ja ASi Viimsi Vesi spetsialistide kogemust rakendavad partnerid Hispaanias.
NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjonis toimunud arutelul vaadati läbi ühinemine Euroopa Metsainstituudi konventsiooniga. Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra rõhutas, et koostöö Euroopa Metsainstituudiga aitab muuhulgas kaasa ka Eesti metsanduse arengukava koostamisele. „Seepärast on oluline, et sellesse protsessi toome ka rahvusvahelise koostöö vormi,“ ütles Vakra.
Euroopa Metsainstituudi eesmärk on edendada Euroopa metsade kaitset ja säästvat majandamist. Selleks uuritakse kogu Euroopa metsapoliitikat, metsade ökoloogiat, mitmekülgset kasutamist ja tervist ning puidu ja muude metsasaaduste ning -teenuste pakkumist ja nõudlust. Konventsiooniga ühinemine toetab teadmistepõhist metsanduspoliitika kujundamist.
Lepinguosalised riigid on Euroopa Metsainstituudi liikmed. Euroopa Metsainstituut koondab enda alla ka assotsieerunud liikmete võrgustiku ja piirkondlikud bürood. Eesti Maaülikool sai assotsieerunud liikmeks 2003. aastal. Lisaks kuuluvad Euroopa Metsainstituuti ka toetajaliikmed väljaspool Euroopat asuvatest riikidest. Toetajaliikmed ei osale otsustusprotsessis.
Keskkonnakomisjon otsustas saata valitsuse algatatud Euroopa Metsainstituudi konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (567 SE) Riigikogu täiskogu istungile 7. veebruaril ja tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
Avafoto: Rainer Vakra (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet —Jaanuari lõpus sündis Tartumaal Rahinge farmis ligi 50-kilone lehmvasikas, kes näeb välja ja käitub nagu täiesti tavaline temaealine vissi. Eriliseks muudab vasika aga tema siia ilma saabumine.
Tegemist on nimelt esimese lehmvasikaga Eestis, kes on saadud OPU-tehnoloogiaga elusloomalt punkteeritud munaraku kehavälise viljastamise, kultiveerimise ja embrüosiirdamise meetodil. Maaülikooli veterinaariateadlased soovivad katsetega välja arendada veise embrüote kehavälise tootmise teenuse, et tihendada teadlaste ja praktikute koostööd ning parandada põllumajandussektori konkurentsivõimet.
Maaülikooli tõuaretuse ja biotehnoloogia õppetooli nooremteadur Elina Mark kinnitas, et tegemist on kolmanda sellelaadsel meetodil sündinud vasikaga Eestis. Esimene pullvasikas sündis mullu augustis ja tema on juba tubli noorloom. Teine pullvasikas nägi ilmavalgust 2. jaanuaril ja 27. jaanuaril sündis lõpuks ka oodatud lehmvasikas.
Meetod kui selline on lihtsustatult öeldes karja tippgeneetika maksimaalne kasutamine piima- ja lihatootja huvides, selgitas Mark. Nimelt valib farmi juht välja parimate geneetiliste omadustega doonorlehmad, kellelt võetakse munarakke. Rakud viljastatakse laboris ja neist kasvatatakse seitsme-kaheksa päeva jooksul katseklaasis väikesed embrüod. Seejärel saab embrüoid kas külmutada või retsipientloomadele värskelt siirdada. Hormonaalset stimulatsiooni doonor- ja retsipientloomadel ei kasutada. Üheksa kuud hiljem mullikas/lehm poegib.
Katsed tehnoloogia väljatöötamiseks algasid maaülikoolis poolteist aastat tagasi. Kohe ei hakatud viljastatud munarakke siirdama, vaid esmalt tehti laborkatseid ja pandi paika protseduurid. Seejärel tehti esimene embrüosiirdamine ning mullu 9. augustil sündis esimene selle tehnoloogia abil saadud pullvasikas. Hetkel kannavad nn katseklaasibeebit veel üheksa lehma.
Praegu on maaülikooli teadlased teinud mullikate ja lehmadega kehavälise viljastamise katseid koostöös Tartu Agroga nende laudas. Lähiajal plaanitakse alustada uurimistööd ka lihaveiste kasvatajatega. Tulevikus on teadlastel soov olla partner erasektorile, et suurendada loomade piima- ja lihatoodangut, vähendada karjas põlvkondadevahelist intervalli, kasutada efektiivselt parimat geneetikat ja saada selle meetodiga järglasi ka neilt loomadelt, kes seemendamisega tiineks ei jää.
OPU-IVP tehnoloogia väljaarendamine toimub projekti VIVET raames AS Tartu Agro, Eesti Maaülikooli ja Tervisetehnoloogiate TAKi koostöös. Projekti rahastab PRIA, MAK 2014-2020 meede 16.2. Projekti toetab Horisont 2020 twinning projekt SEARMET.
NordenBladet — Riigikogu sotsiaalkomisjon sai 6.veebruari istungil ülevaate Riigikontrolli auditist, milles hinnati, kas Eesti on teinud ettevalmistusi, et tagada riigi ülesannete täitmine ka Euroopa Liidu toetuste vähenedes. Lähemalt käsitleti alaauditit, mis keskendub olukorrale töö-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas pärast toetuste arvatavat vähenemist.
Komisjoni esimees Helmen Kütt ütles, et praegu on viimane aeg planeerida rahastust ajaks, mil Euroopa Liidu vahendid töö-, tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonda vähenevad. „Elanikkond vananeb ja puuetega laste arv on kasvanud 38 protsenti, mistõttu vajadus teenuste järele kindlasti ei vähene. Elada tuleb võimaluste piires ja leida valutu väljumisstrateegia, et keegi ei jääks vajalike teenusteta,“ toonitas Kütt.
Komisjoni aseesimees Monika Haukanõmm lausus, et Euroopa rahaga on arendatud ja pakutakse olulisi sotsiaalteenuseid töötamise toetamiseks või hoolduskoormuse vähendamiseks, kuid väga kriitiline on küsimus, kuidas minnakse nendega edasi pärast 2020. aastat. „Ei ole ju sadu miljoneid riigieelarvesse tulemas ja ministeeriumil pole lahendust. Praegune valitsus lükkab seda järgmise valitsuse kaela. Tuleb õppida eelmisest perioodist, kui paljud head lahendused prügikasti lendasid,“ sõnas Haukanõmm.
Riigikontrolli esindajate sõnul vähenevad 2021. aastal algaval EL eelarveperioodil Eestile eraldatavad toetused tõenäoliselt 40 protsendi ehk 1,5 miljardi euro võrra. Praegusel eelarveperioodil moodustab ELi rahastamise osakaal töö-, sotsiaal- ja tervisevaldkonna toetamisel 78 protsenti ehk 504 miljonit eurot. Märgiti, et Sotsiaalministeeriumi hinnangul tuleks jätkata pea kõigi praegu ELi toetustest rahastatavate tegevustega.
Istungil juhiti tähelepanu, et kuigi 2017. aastal otsustati tervishoidu lisaraha suunata, ei pruugi see olla piisav praegusel ELi eelarveperioodil ehitatud ravikorpuste täiemahuliseks kasutamiseks. Samuti osutati, et kitsaskohaks võib kujuneda ka tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus ja sotsiaaltransport. Väheneda võivad ka vanglast vabanenute tugiteenused.
Istungist võtsid osa Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ja sotsiaalvaldkonna auditite juht Mart Vain, Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna juhataja Sten Andreas Ehrlich, strateegia ja eelarve osakonna nõunik Janar Kriiska, strateegia ja eelarve osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson ja hoolekande osakonna peaspetsialist Regina Sergejeva.
