NordenBladet — Elektriautod tehti varem hästi vaiksed, aga see on liikluses ohtlik, mistõttu pannakse masinad Euroopas alates 2019. aastast häält tegema. Alates tuleva aasta juulist hakkab kehtima Euroopa Liidu määrus, mille kohaselt peab kõigil uutel elektriautodel olema AVAS-süsteem (Acoustic Vehicle Alert System). Põhjus on selles, et Euroopa Liit peab elektriautosid ohuks teistele liiklejatele, vahendab Helsingin Sanomat.
Eriti ohtlikud on elektriautod siis, kui sõidavad aeglaselt ja kuulda pole isegi rehvide müra. Jalakäijad ei oska läheneva autoga arvestada ja võivad jääda auto alla.
Uue määruse kohaselt peavad elektriautod häält tegema kiirusel kuni 20 km/h. Hääle tugevus peab olema vähemalt 50 detsibelli 10 km/h kiirusel ja 56 detsibelli 20 km/h kiirusel.
Tegemist pole uue asjaga ja mõnedel autodel on selline süsteem juba varasemast ajast peal. Tulevast aastast peab aga selline süsteem olema kõigil uutel elektriautodel Euroopa Liidus.
Nüüd nuputatakse, millist häält hakkavad tulevikus tegema elektri-Mercedes, BMW, Jaguar või Maserati. Kas nad teevad samasugust häält kui Renault ZOE?
Allolevast videost saad vaadata, kuidas on pandud häält tegema Renalult ZOE:
NordenBladet — Koos Rail Baltica raudteeprojekti ja Jäämere raudteega ühendab Helsingi-Tallinna tunnel valmides arktilise piirkonna Soome kaudu Euroopa südamega, ütles täna tunneliprojekti kiites Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Anne Berner.
„Tunnel võiks siis olla oluline projekt nii Soome kui terve Euroopa, mitte ainult Helsingi ja Tallinna jaoks,” ütles minister Berner.
Berner osales täna Tallinnas tunneli projekti tutvustaval esitlusel koos Eesti transpordiministri Kadri Simsoni ja Helsingi linnapea Jan Vapaavuoriga.
Berner rõhutas arktilise piirkonna osatähtsuse kasvu nii Põhjamaade kui Euroopa Liidu vaatenurgast vaadatuna. Transpordi- ja kommunikatsiooniühendused on eelduseks arktilise piirkonna arendamisele ja kasvule, tõdes minister.
Kevade jooksul on kavas hinnata tunneliprojekti uuringu tulemusi põhjalikumalt ning arutada muu hulgas võimalikku edasist asjade käiku ja rahastust.
Täna tutvustati Tallinnas Helsingi-Tallinna tunneli FinEst Link projekti eeluuringu tulemusi. Uuringu järgi tooks tunnel nii majanduslikku kui ühiskondlikku kasu nii linnadele kui riikidele ja tervele Euroopale.
FinEst Link projekt on Euroopa Liidu programmi Interreg Central Baltic poolt rahastatud uuring, mida koordineerib Uusimaa liit.
NordenBladet — Riigikogu võttis 85 poolthäälega vastu otsuse, mis võimaldab Eestil suurendada tegevväelaste arvu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) juhitaval väljaõppe- ja nõustamismissioonil RSM (Resolute Support Mission) Afganistanis.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis” muutmine“ (564 OE) näeb ette, et Kaitseväele seatud ülempiir Afganistani operatsioonil osalemiseks on kuni 46 tegevväelast. Lisaks näeb otsus ette, et rotatsiooniperioodil võib tegevväelaste arvu suurendada 92ni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate tegevväelaste saabumisest operatsioonipiirkonda. Nimetatud operatsioonil osalevate Eesti tegevväelaste arv on seotud rotatsiooniga, mis toimub kaks korda aastas. Seetõttu võivad rotatsiooniperioodil viibida samal operatsioonialal nii lahkuvad kui ka saabuvad tegevväelased ajutiselt samal ajal.
Seletuskirjas märgitakse, et Kaitseministeerium ja Kaitsevägi analüüsisid 2017. aastal Eesti sõjalisi võimalusi ning piiranguid täiendavateks panusteks, arvestades sealhulgas selle võimalikke mõjusid Eesti iseseisvale kaitsevõimele ja Kaitseväe terviklikule arengule, samuti Kaitseväe olemasolevatele siseriiklikele ning rahvusvahelistele kohustustele välisoperatsioonidel. Analüüsi tulemusel on Kaitsevägi valmis panustama Afganistani ühe jalaväerühmaga ja selle toetuselemendiga.
NATO on korduvalt palunud oma kõigilt liikmesriikidel missiooni edu tagamiseks täita kriitilised võimelüngad missiooni struktuuris. Viimati oli täiendavate panuste vajadus päevakorras novembris 2017 toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel. 2017. aastal on mitmed riigid lubanud panustada täiendavalt, näiteks USA 4000 sõjaväelasega. Lisaks saatis Ühendkuningriigi kaitseminister ametliku kirja, kus kutsus Eesti jalaväerühma osalema Afganistani missioonil Ühendkuningriigi üksuse koosseisus. Teatavasti on Ühendkuningriik Eestis paikneva NATO eelpaigutatud lahingugrupi juhtriigiks.
Eesti eesmärk on olla solidaarne ja usaldusväärne liitlane, kes muuhulgas panustab aktiivselt rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse, stabiliseerimaks rahvusvahelist ja seekaudu Eesti enda julgeolekut. Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitiliseks huviks on ühtne ning tugev NATO ja stabiilne üleilmne julgeolekukeskkond, mistõttu on ka Eesti huvides panustada täiendavalt Afganistani.
Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:
Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (532 SE) viiakse lennundusseaduse vastav peatükk kooskõlla EL-i määrusega, mis reguleerib nii ärilist kui ka mitteärilist lennutegevust. Siiani oli EL-i tasandil reguleeritud vaid äriline lennutransport. Lennundusseaduse täiendamisel on arvestatud ka vajadust viia lennundusseadus kooskõlla EL-i vastava määrusega, mis reguleerib lennunduspersonali kvalifikatsiooni ja lubadega seonduvat.
Riigikogus läbis esimese lugemise kaks eelnõu:
Valitsuse algatatud Euroopa Metsainstituudi konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (567 SE).
Euroopa Metsainstituudi konventsioon koostati 28. augustil 2003. aastal Soomes, Joensuus ning see jõustus rahvusvaheliselt 4. septembril 2005. aastal. 2017. detsembri seisuga on konventsioonil 28 lepinguosalist.
Lepinguosalised riigid on Euroopa Metsainstituudi liikmed. Euroopa Metsainstituut koondab enda alla ka assotsieerunud liikmete võrgustiku ja piirkondlikud bürood. Eesti Maaülikool sai assotsieerunud liikmeks 2003. aastal. Lisaks kuuluvad Euroopa Metsainstituuti ka toetajaliikmed väljaspool Euroopat asuvatest riikidest. Toetajaliikmed ei osale otsustusprotsessis.
Euroopa Metsainstituudi eesmärk on edendada Euroopa metsade kaitset ja säästvat majandamist. Selleks uuritakse kogu Euroopa metsapoliitikat, metsade ökoloogiat, mitmekülgset kasutamist ja tervist ning puidu ja muude metsasaaduste ning -teenuste pakkumist ja nõudlust. Konventsiooniga ühinemine toetab teadmistepõhist metsanduspoliitika kujundamist.
Valitsuse algatatud piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni raskemetallide protokolli muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (568 SE).
Piiriülese õhusaaste vähendamine on oluline rahvusvaheline eesmärk, mida aitavad saavutada piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsioon ja selle protokollid. Protokolli muudatustel on oluline roll rahvusvahelise keskkonnakaitse tõhustamisel ning protokolli muudatuste heakskiitmine tõstab Eesti usaldusväärsust rahvusvahelisel areenil.
Raskmetallideks nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on suurem kui 5000 kg/m³. Raskmetalle seostatakse keskkonna saastumise ja toksilisusega. Raskmetallid plii (Pb), kaadmium (Cd) ja elavhõbe (Hg) levivad atmosfääri kaudu kaugele üle riigipiiride.
Protokolli eesmärk on vähendada inimtegevuse tagajärjel tekkinud raskmetallide heitkoguseid, mis levivad üle riigipiiride ning tõenäoliselt avaldavad märkimisväärset kahjulikku mõju inimese tervisele või keskkonnale.
NordenBladet — Riigikogu infotunnis vastas peaminister Jüri Ratas Martin Helme esitatud küsimusele piiri väljaehitamise hinna kohta. Helme viitas asjaolule, et Eesti idapiiri väljaehitamise hind on müstiliselt suureks kasvanud. Ta soovis teada saada viimast hinnangut kulutuste sisu ja mahu kohta.
Ratas tunnistas, et see info, mis tuli Eesti avalikkusele, aga mis tuli ka Riigikogu liikmetele ja valitsuse liikmetele, oli selles mõttes ootamatu, sest 2015. aasta oli arvestatud summaga 79 miljonit.
Nüüd on projekteerimised läbi viidud ja on teada, et piiri ehitamine läheb 2,5–3 korda kallimaks. „See kindlasti ei tähenda seda, et idapiiri ehitamine seiskub, katkeb, seda ei toimu,“ ütles Ratas. „Ma igal juhul pean õigeks, et piiri ehitusega tuleb edasi minna,“ kinnitas peaminister.
Ratas selgitas, et piiri kogupikkus on 338 kilomeetrit, maismaa 135, järvepiir 126 ja jõepiir 76 kilomeetrit. „Kallimaks on läinud siis eeskätt maismaapiiri rajamine, mis oli ka kõige pikema kilometraažiga, 135. See vahe nendest hinnangutest, mis oli veebruar 2015 ja mis on täna, on circa 100 miljonit. Jõepiiriks on plaanitud 11 miljonit eurot ja tegelik vajadus on 25 miljonit, et seal circa 14 miljonit on piir kallinenud,“ märkis Ratas. Samas ta viitas asjaolule, et tegemist on ju projekteerimise etapiga. Kui tulevad hanked peale, siis kindlasti see võib veel omakorda hinda muuta.
Peaministri sõnul ei ruttaks ta ütlema, et PPA on teinud mingisuguseid valesid arvutusi. „Minu meelest pooleteise kuuga talvisel ajal teha täielik hinnang, kui palju piiriehitus maksma läheb, tuua see valitsustasandile ja sealt pealt teha otsus – mulle tundub, et see oli natuke kiirustatud,“ ütles Ratas.
Peaminister vastas veel Arno Silla esitatud küsimusele põllumajandustöötajatele ikalduskahjude hüvitamise kohta ja Eerik-Niiles Krossi esitatud küsimusele maksumaksja raha suunamise kohta Keskerakonnale sobivasse uudisruumi.
Justiitsminister Urmas Reinsalu vastas Artur Talviku esitatud küsimusele tasuta õigusabi, Kalle Laaneti esitatud küsimusele justiitsministeeriumi lepingute, Andres Ammase esitatud küsimusele erakondade rahastamise, Mart Helme esitatud küsimusele õiguskaitse osutamise ja Jüri Adamsi esitatud küsimusele justiitsministeeriumi kohalike omavalitsuste järelevalve kohta.
NordenBladet — Soome toiduainetöötajate ametiühing SEL ja HKScani Soome usaldusisikud toetavad oma kolleege Rakveres ja sealset streiki. Soome ametivennad toetavad eestlaste võitlust organiseerumisõiguse eest, seisab Soome ametiühingute pressiteates. Ühtlasi on poolehoidu eestlastele avaldatud Facebookis.
Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötajad alustasid eile, teisipäeval streiki, kuna nende nõudmistega tehase juhtkond ei arvestanud. Töövõtjad olid nõus lepitaja ettepanekutega, aga tööandja sellega ei nõustunud.
Streik on Eesti seaduste kohaselt seaduslik, aga töötajaid on hakatud taga kiusama. Nii näiteks on tööandja ähvardanud streikijaid teatud tagajärgedega. Ühtlasi on Rakvere lihakombinaat ähvardanud hakata tooma liha Lätist, kui töötajad oma jonni ei jäta. Soome ametiühingute hinnangul on Eesti tööandja tegevus täiesti väär. Ükski ähvardus ei ole õigustatud ning Soome ametiühingud seisavad eestlaste selja taga.
Soome toiduainetööstuse ametiühing SEL on ühtlasi nõus rahaliselt abistama eestlastest streikijaid ning HKScani Soome töötajad on valmis igati aitama oma Rakvere kolleege.
Soome kolleegid saatsid eestlastele kirja, milles kirjutasid, et töötajad ei tohi mitte mingil juhul alla anda. Selle asemel tuleb seista kindlalt oma õiguste eest, milleks on organiseerumisõigus, ja tööandja peab ametiühinguga arvestama kui võrdse partneriga.
SELi poolt on Rakvere streigi toetusavaldusele alla kirjutanud esimees Veli-Matti Kuntonen ja sekretär Henri Lindholm, samuti HKScani Soome töötajate usaldusisikud Eira Ylitalo-Salo (Eura ja Rauma), Tommi Stenberg (Forssa), Ville Vatka (Vantaa), Miika Homin (Outokumpu), Jarno Pystynen (Mikkeli) ja Petteri Honkanen (Paimio) ning Euroopa ametiühingute EWC esindajad Taina Jakonen ja Karol Kula.
