Teisipäev, detsember 23, 2025

7 FAKTI, mida tasub oma veregrupist teada – toiduainetest isiksuse tüübini!

NordenBladet – Juba sajandeid tagasi tehti vereülekannete katseid, kuid nende katsete tulemusel ainult üksikutel juhtudel täheldati vereülekande tervendavat toimet. Paljudele haigetele lõppes see aga surmaga. 

15. juunil 1667 tegi Prantsusmaa Louis XIV ihuarst Jean-Baptiste Denys esimese vereülekande. Mõnede allikate kohaselt jõudis prantslasest ette inglane Richard Lower, päästes samal aastal vereülekandega 15-aastase poisi elu. Ent allergilist reaktsiooni ei tekkinud vaid tänu õnnelikule juhusele. Vereülekanne ei aidanud aga Denysi järgnevaid patsiente sh Rootsi parunit Gustav Blonde’i ja hulluks kuulutatud Antoine Mauroyd. Mauroy abikaasa süüdistas Denysi isegi mõrvas, kuid mees kuulutati süütuks. Mõrva eest läks hoopis vangi hoopis ta ise, kui selgus, et mees suri arseenimürgitusse. Sellele vaatamata otsustas Denys arstiameti maha panna. Ajastu loodusuurijad ega arstiteadlased polnud veel liikidevaheliste vereülekannetega seonduvatest ohtudest teadlikud, rääkimata tõdemusest, et inimestel on erinevad veregrupid. Olemas on vaid neli veregruppi, ning need võivad inimesest ja tema organismist rääkida paljutki. Teades oma veregruppi õpite te paremini tundma end ja oma organismi.

Need toiduained sobivad sinu veregrupiga
A veregrupp: taimetoit, kala, kana ja jogurt. Vältige kaunvilju, vürtsikaid tooteid ja kohvi.
B veregrupp: piimatooted, lambaliha, kala, köögiviljad ja tee. Vältige alkoholi tarbimist ja konservante.
O veregrupp: liha, kala, köögiviljad. Vältige piimatooteid, töödeldud toitu ja ülesöömist.
AB veregrupp: värsked, ökoloogiliselt puhtad toiduained. Keelduge praetud toidust, mis kaotab energiat.

Isiksuse tüüp.
A veregrupp: kaastundlik, organiseeritud, efektiivne, liider.
B veregrupp: meditatiivne, paindlik, sõbralik, orienteeritud tulemusele.
O veregrupp: praktiline, otsustusvõimeline, tähelepanelik, tundlik.
AB veregrupp: ratsionaalne, rahulik, tugev, vabalt mõtleja.

Reaktsioon stressile.
A veregrupp: kõrge vastuvõtlikkus, nõuab palju aega, et stressist taastuda. Rohke joomine aitab rahuneda.
B veregrupp: enamasti rahulik, kuid vahel ei suuda emotsioone kontrollida ja läheb endast välja. Aeglane hingamine aitab rahuneda.
O veregrupp: on võimalikud viha puhangud, mis pärandatavad. Meeldiva nägemine aitab taastada rahulikkuse.
AB veregrupp: tuleb väga hästi toime stressiga, üsna raske on tasakaalust välja viia. Aktiivsus ja füüsiline koormus aitavad pingeid vähendada.

Rasvade ladestumine.

A veregrupp: kogub rasva lihast ja suhkrut sisaldavatest toodetest.
B veregrupp: omastab halvasti praetud toitu ja leiba.
O veregrupp: ebaregulaarne söömine soodustab üleliigsete rasvade ladestumist.
AB veregrupp: kogub rasva tegevusetusest.

Reesus faktor.
Reesus faktor on veregrupi süsteemi olulisuselt teisel kohal. See võib olla kas positiivne või negatiivne.
Positiivne reesus faktor omab D – antigeeni, aga negatiivsel see puudub.
Kui tulevasel emal on reesus negatiivne ja tulevasel isal positiivne, siis võib tekkida reesus konflikt, mis kutsub esile sellised komplikatsioonid nagu:
Hemolüütiline tõbi – erütrotsüütide lagunemine
Loote erütroblastoos – lootes ebaküpsete erütrotsüütide tootmine
Õige ravi ja teatud ennetusmeetmed aitavad päästa loote. Naisele on hädavajalik teha 28 rasedusnädalal plasma vere süst ja peale lapse sündi 72 tunni jooksul, et vältida antikehade teket emalt lootele.

Veregruppide vaheline sobivus.
AB veregrupp: on vere vastuvõtmisel universaalne, kuid võib doonoriks olla vaid AB veregrupiga.
A veregrupp võib vastu võtta A JA O veregrupilt ja doonoriks võib olla A ja AB – le.
B veregrupp võib vastu võtta B ja O veregrupilt ja doonoriks võib olla B ja AB –le.
O veregrupp võib võtta vastu verd O –lt kuid on universaalne doonor kõigile.

Plasma ühilduvus.
AB veregrupp võib vastu võtta plasmat vaid AB veregrupilt ja on universaalseks plasmadoonoriks kõigile veregruppidele.
A veregrupp võib vastu võtta A ja AB veregrupilt ja olla doonoriks ainult A ja O – le.
B võib vastu võtta B ja AB ja olla doonoriks B ja O –le.
O veregrupp on universaalne vastuvõtja kuid anda plasmat võib vaid O –le.

Avafoto: NordenBladet

 

Soomes on Tallinna-tunneli pärast läinud kõvaks rabelemiseks – Vesterbackale loobitakse kaikaid kodaratesse

NordenBladet — Soomes on Tallinna-tunneli pärast läinud kõvaks rabelemiseks ja tunneliehituse ühele algatajale Peter Vesterbackale loobitakse kaikaid kodaratesse. Nimelt on Soome saatkond Tallinnas saatnud laiali memo, milles Soome tuntud ettevõtjat Vesterbackat maha tehakse. „Ta oskab süüa vaid sooja õhku,” seisab memos, mis on laiali saadetud eri asutustele, vahendab Helsingin Sanomat.

Memo oli laiali saadetud jaanuari lõpus pärast seda, kui Vesterbacka oma projekti Tallinnas tutvustas. See saadeti Soomes parlamendi liikmetele, saatkondadele ja linnapeadele.

Soome suursaadik Tallinnas Kirsti Narinen märgib, et memoga tahetakse Vesterbacka projekti tausta laiemalt lahti seletada. Nii näiteks võivad keskkonnauuringud võtta aega aastaid, aga Vesterbacka jutust võib jääda mulje, et labidas on kavas kohe maasse lüüa.

Vesterbacka ise peab sellist suhtumist ebaausaks, kuna esitlus Tallinnas oli avalik ja seal vastati avameelselt kõikidele küsimustele, samas aga on Soome ametivõimud tema selja taga kirjutanud tema kohta salajase memo, milles temalt endalt pole arvamust küsitud.

Tartu ülikooli teadlased uurisid doktorikraadiga inimeste karjääriteed

NordenBladet — Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlased uurisid, kui paljud doktorikraadi omandanud inimesed leiavad oma kvalifikatsioonile vastava ameti ning kui paljud saavad teaduspõhist mõtteviisi rakendada era-, riiklikus või ka kõrgharidussektoris.

Uuringu „Eesti doktorite karjääritee ja seda mõjutavad tegurid“ jaoks intervjueeriti ligi 70 inimese, kes on aastatel 2000, 2005 ja 2010 kaitsnud Eestis doktorikraadi, lisaks loodi ülevaade kõigi nimetatud aastatel doktorikraadi kaitsnute (ligi 400 inimest) karjäärialastest mustritest.

Uuringu üks autoreid, TÜ majandusteaduskonna kvalitatiivuuringute teadur Eneli Kindsiko sõnas, et viimase dekaadi jooksul joonistub välja 20-50-30 muster ehk 20% doktorantidest suudab kaitsmiseni jõuda enne 30. eluaastat, 50% pälvib kraadi vanuses 30-39 ning 30% teeb seda vanuses 40+. Hoogsalt kasvab nende inimeste osakaal, kes astuvad doktorantuuri aastaid pärast eelneva õppeastme läbimist.

Kuna doktorikraad saadakse valdavalt 30. eluaastate keskel, mõnes teadusvaldkonnas ka 40ndate piirimail, siis on need doktorid ilma varasema mitteakadeemilise töökogemuseta tööturu mõistes hilissisenejad. „Paratamatult võib olla tavapärane, et nende asemel eelistatakse bakalaureusekraadi ja 15-20-aastase töökogemusega spetsialisti,“ tõdes Kindsiko.

Eesti töökuulutuste portaalides leiab enam kui 18 000 töökuulutuse hulgast vaid 1-2 korda aastas doktorikraadi soodustava tingimusena. Erandiks on kõrgkoolid, mille töökuulutuste seas kipub doktorikraadi nõue kerkima julgelt üle 60%.

„Ühiskonnas tuleks väga selgelt välja öelda, millised kompetentsid ja potentsiaali annab tööturul bakalaureuseharidus, millised magistriharidus ja mida suudab lisada doktoriharidus,“ rääkis Kindsiko. Vastukaaluks tavapärasele arvamusele, et doktorid on ainult ülikooli jaoks, näitas uuringus toodud karjäärianalüüs siiski oluliselt suuremat variatiivsust nii karjäärimustrites kui ka töökohtade lõikes. Kindsiko sõnul jääb õhku küll küsimus kuivõrd on doktorikraadiga inimese karjääriteed mõjutanud tema enda teadlikkus ja isiklikud eelistused.

Nimelt on akadeemilisel suunal toonud granditaotlejatele edu sageli rajasõltuvus: ühel kitsal teemal konkurentsieelise loomine. Selline spetsialiseerumine võimaldab tagada teadusartiklite rohkuse ja seega täita tavapärase nõude grantide taotlemisel. Ent nagu tippteadlased akadeemilises sfääris ka ise tunnistavad, kipuvad grandid koonduma väheste kätte ja isegi kui need vähesed tahaksid proovida uusi ideid ja uurimisteemasid, on nendele rahastuse saamine liiga suure riskiga. Seega tuleb olude sunnil jätkata harjumuspäraste suundadega.

Ilmnes ka, et pärast järeldoktorantuuri on teadlastel pigem raske end kodumaal teostada. Nii võib järeldoktor olla kohaliku akadeemilise üksuse jaoks ülekvalifitseeritud ja ei sobitu oma ideedega olemasoleva uurimisrühma tegemistesse.

Kõige enam jääb akadeemilisse sfääri just loodusteaduste valdkonna doktoreid (75%), kõige vähem arsti- ja terviseteaduste. Kui loodusteaduste valdav suund – noorelt ja lineaarselt doktorikraadini välja – on viinud selleni, et väga väike osa selle valdkonna doktoritest suundub mitteakadeemilisse sfääri tööle, siis mitmed teised valdkonnad näitavad üsnagi selgelt just mitte-akadeemilise karjääri kerkimist ja ülikoolidel on oht pigem silmitsi seista järelkasvu nappusega.

Uuringu autoreiks on TÜ majandusteaduskonna juhtimise professor Maaja Vadi ja kvalitatiivuuringute teadur Eneli Kindsiko. Uuringu tellis SA Eesti Teadusagentuur ja rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond.

Loe täismahus uuringut: „Eesti doktorite karjääritee ja seda mõjutavad tegurid“.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Helsingi politsei hoiatab fentanüüli eest – kaks surmajuhtumit

NordenBladet Soome tänavakaubanduses liigub eriti ohtlikku narkootilist ainet fentanüüli, millega on seotud kaks hiljutist surmajuhtumit, hoiatab Helsingi politsei.

Politsei info kohaselt leidsid päästjad teisipäeval Helsingi Kalliost kustutustööde käigus kahe mehe surnukehad. Asjaga seoses ei kahtlustata isikuvastast kuritegu, aga uurimine on toonud välja, et mehed võisid surra fentanüülimürgituse tagajärjel.

Fentanüül on 75-100 korda kangem kui morfiin. Üleannuse tagajärjel võib saabuda kiiresti surm.

Silmaga pole fentanüüli võimalik eristada. Tänaval liigub aine tablettide kujul.

Soome laineenergiafirma Wello Oy sõlmis leppe suure Hiina tööstusgigandiga CIMC OEI

NordenBladet — Soome laineenergiafirma Wello Oy sõlmis leppe Hiina tööstusgigandiga CIMC OEI. Tegemist on olulise verstapostiga nii ettevõtte kui Soome majanduse jaoks, vahendab MTV.

Koostöös Hiina firmaga alustatakse projekti, millega muudetakse Wello Penguin laineenergiajaam vastavaks Hiina vajadustele. Erinevalt Põhja-Atlandist, kus Wellot on seni katsetatud on Hiina rannikul lained mõõdukamad.

Wello juht Heikki Paakkinen ütles, et kümme aastat on laineenergia tehnoloogiat arendatud ja sinna raha pandud, nüüd on aeg hakata vilju maitsma.