Teisipäev, detsember 23, 2025

Sven Sester: Majanduskomisjon toetab andmesaatkonna rajamist Luksemburgi

NordenBladet — Riigikogu majanduskomisjon arutas istungil oluliste andmete ja kriitiliste andmekogude majutamist Luksemburgi riiklikku andmekeskusesse, toetas eelnõu ja otsustas selle saata Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele.

„Riigi toimimise seisukohalt olulised andmed peavad olema turvatud ja tagatud,“ ütles komisjoni esimees Sven Sester. Ta märkis, et andmesaatkonna kontseptsioon on uudne, selliseid riiklikke andmete majutamise süsteeme pole teadaolevalt veel kasutusele võetud ning kokkuleppe sõlmimisega Eesti ja Luksemburgi vahel luuakse pretsedent ka rahvusvahelises õiguses.

Istungil toodi välja, et andmete ja infosüsteemide Luksemburgi majutamine on vajalik, et tagada Eesti riigi järjepidevus, suurendada Eesti digitaalse ühiskonna turvalisust ja parandada andmete majutamise kvaliteeti. Samuti märgiti, et Luksemburgil on kõrgturvalised andmekeskused ja riik on valmis tagama Eesti andmete ja infosüsteemide puutumatust.

Komisjonile selgitati, et andmesaatkond on riigipilve lahendus, mille kaudu on võimalik andmeid ja teenuseid hoiustada ning vajadusel käitada turvalisest andmekeskusest väljaspool riigi territoriaalseid piire. See võimaldab jätkata Eesti riigi toimimist ka tingimustes, kus riigi territooriumil asuvate andmekeskuste töö on peatunud või häiritud.

Riikidevaheline kokkulepe määrab kindlaks riikide kohustused ja õigused, mis on vajalikud Eesti riigi andmete ja infosüsteemide kaitsmiseks. Kokkulepe annab andmesaatkonnale samad õigused, kui on tavalistel saatkondadel. Kokkuleppele kirjutasid alla peaminister Jüri Ratas ja Luksemburgi peaminister Xavier Bettel möödunud aasta 20. juunil Luksemburgis. Dokument vajab ratifitseerimist Riigikogus. Luksemburg on selle juba ratifitseerinud.

Istungist võtsid osa ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide nõunik Laura Kask.

Komisjon otsustas saata Eesti Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahelise andmete ja infosüsteemide majutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (563 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 20. veebruaril.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Soome sotsiaalkindlustusamet Kela taotleb tagasi üle 45 miljoni euro eest õppetoetusi

NordenBladet — Soome sotsiaalkindlustusamet Kela taotleb õppuritelt tagasi üle 45 miljoni euro õppetoetusi, keskmiselt 1300 eurot ühe õpilase kohta. Õppetoetusi küsitakse tagasi ligi 35 000 õpilaselt, mida on veidi enam kui aasta varem. Kokku sai 2016. aastal Soomes õppetoetust ligi 320 500 õpilast.

Õppetoetuse piirmäär sõltub sellest, kui mitme kuu eest on õpilane toetust taotlenud. Kui õpilane taotleb toetust 9 kuu eest, siis tohib tal muid tulusid olla 11 850 eurot aastas. Õpilased peavad ise vaatama, et nad ei ületaks lubatud tulupiiri.

Õppetoetusest võib loobuda või selle tagastada Kela iseteeninduse kaudu.

Avafoto on illustreeriv: NordenBladet

Rahandusminister Toomas Tõniste vastas infotunnis Jürgen Ligi esitatud küsimusele maksupoliitika ja Andres Ammase esitatud küsimusele riigieelarve strateegia kohta

NordenBladet — Riigikogu infotunnis vastas rahandusminister Toomas Tõniste Jürgen Ligi esitatud küsimusele maksupoliitika ja Andres Ammase esitatud küsimusele riigieelarve strateegia kohta.

Ligi viitas asjaolule, et Reformierakond on esitanud eelnõu, mis vähendaks aktsiisi. Ta soovis ministrilt teada, kas ta oleks valmis tegema koostööd, et seda viga parandada.

Tõniste märkis, et see on olnud erinevate valitsuste poliitika, kui on eelarvesse raha vaja, siis tõstame aktsiise. Kahjuks 2014. aastaks tõsteti aktsiise ennaktempos: kui varem kokku lepitud tõusuredel 5 protsenti, siis see muudeti 15 protsendi peale. Tema hinnangul sai sellest alguse ka piirikaubandus. „Käesoleva valitsuse soov lahja alkoholi aktsiisi järele tuua kindlasti ei aidanud piirikaubanduse vähenemisele kaasa,“ ütles rahandusminister. „Eelmise aasta lõpus tegin ettepaneku jätta 2018. aasta 1. veebruaril aktsiisitõus ära. Mul on hea meel, et valitsuskoalitsioon toetas seda vähemalt osaliselt, see tõus toimus poole võrra,“ lisas ta.

Tõniste sõnul ei osatud õigesti hinnata piirikaubandusega seotud riski laekumistele. „Me ei räägi siin ainult Läti-suunalisest piirikaubandusest, vaid me räägime kindlasti ka põhjasuunalisest ehk meie Soome ostuturistidest, kelle ostud siin on tunduvalt vähenenud, kuna Eesti on läinud kallimaks,“ selgitas Tõniste. „Kindlasti on nendel aktsiisitõusudel, mis minu hinnangul on ületanud sellise taluvuse piiri, mõju majandusele laiemalt. Minnes Lätti ostma alkoholi, tangitakse ka oma autopaak kütust täis, ostetakse muid toidukaupu, ehituskaupu ja ka tarbitakse teenuseid. See on murettekitav trend,“ ütles rahandusminister. Tema hinnangul on piirikaubanduse tekkimine üldse suur mõtlemise koht. Võib-olla on meile laiemalt ka hea õppetund, et asi ei käi nii, et muudkui aga tõstame makse ja selle võrra laekub rohkem raha, vaid kuskil on taluvuse piir. „Ma arvan, et see on laiem sõnum, millega me peaksime kõik arvestama,“ tunnistas Tõniste.

Tervise – ja tööminister Jevgeni Ossinovski peaministri ülesannetes vastas Andres Herkeli esitatud küsimusele aktsiiside ning Keit Pentus-Rosimannuse esitatud küsimusele valitsuse hoiakute ja poliitika kohta.

Siseminister Andres Anvelt vastas Henn Põlluaasa esitatud küsimusele merepiiri radarvaatluse, Artur Talviku ja Uno Kaskpeiti esitatud küsimustele idapiiri ehituse kohta.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Soome kalleima eksporditoote kilohind on neli miljardit eurot

NordenBladet — Espoo firma Medix Biochemica laborites toodetud aine hind on turul neli miljardit eurot kilo eest. See on Soome kalleim eksporditoode. Soome firma siiski miljardeid ei teeni, kuna seda ainet läheb vaja väga vähe.  Trypsinogen 2 antiaine maksab 3,95 miljonit eurot gramm ja seda toodetakse aastas mõned grammid. Medix Biochemica käive ulatub 20 miljoni euroni ja kokku toodetakse aastas vaid 900 grammi eri aineid, vahendab Helsingin Sanomat.

Aineid kasutatakse meditsiinis. Näiteks trypsinogen 2 antiaine abil on võimalik kiiresti tuvastada kõhunäärme põletikku kas uriini- või vereproovist.

Ettevõtte tähtsaim vara on rakud, mis on saadud hiirte rakkudest. Kui hiirtesse süstitakse näiteks kilpnäärmehormooni tyroksiini, siis hakkab põrn tootma selle vastu antikehi. Antikehi tootvad rakud ühendatakse luuüdikasvaja rakkudega, mis kasvavad kiiresti. Edasi pole enam hiiri vaja ja rakke kasvatatakse laboritingimustes.

Mõnedes firmades toodetakse antikehi siiani loomade, näiteks kitsede peal, ent laboris saadakse kvaliteetsem toode.

Antiaineid on vaja väga vähe. Näiteks 20 milligrammist piisab 20 000 testi tegemiseks. Ettevõtte ühest kilost aastatoodangust on võimalik valmistada ligi miljard erinevat testi.

Medix Biochemica toodab Joensuu tehases eri valmisteste, näiteks kõhunäärme põletiku kiirtesti ja eri rasedust puudutavaid teste. Lootevee lekkimist tuvastavate testide osas on Soome firma turuliider väljaspool USA-d.

Firma toodangust 90 protsenti on eksport. Põhiline turg on Hiina, mis on kõige kiiremini kasvav meditsiinitoodete turg. Hiina osakaal firma käibest on 25 protsenti.

Firmas töötab sadakond inimest ja on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. 2016. aastal oli firma käive 16,8 miljonit ja kasum ligi 4 miljonit eurot.

Firmal on ees väga lai tööpõld, sest arendatakse välja vähi- ja südamehaiguste kiirteste, samuti eri põletikuteste. Samuti kasvab nõudlus geenitestide järele.

Tulevikus kasutatakse teste rohkem kodus, kuna eakate hooldus liigub asutustest tagasi kodudesse. See suurendab vajadust lihtsate kiirtestide järele. Firmas on väga suur roll tootearendusel – ligi neljandik töötajaid tegeleb uute toodetega.

Juuksevärv ja stereotüübid – VAATA mida juuksevärv sinu iseoloomu kohta räägib

OHMYGOSSIP  – Juuste värvus on seotud geneetikaga, mis on kombinatsioon sinu vanemate juuste värvist. Juuste värvi määrab spetsiifiline pigment melaniin, mida toodetakse juuksefolliikulites olevates pigmendirakkudes melanotsüütides. Kui melanotsüüdid enam pigmenti ei tooda, siis hakkavad kasvama hallid juuksed, vahendab Ohmygossip.ee.

Paljud stereotüübid on seotud meie naturaalse juuksevärviga: blondid on rumalad, punapead on temperamentsed ja brünetid on müstiliselt kaunid. Kuigi me arvame, et need on vaid oletused, ei ole mingi saladus, et tihti loob mõni inimene esmamulje kellestki just juuksevärvist lähtudes. Uurijad on nüüd tõestanud, et mõnedel stereotüüpidel võib reaalsuses tõepõhi all olla. Vaata, kas sinu iseloom läheb sinu juuksevärviga kokku.

Blondid juuksed
Paljud teist on kindlasti kuulnud ütlust “blondes have more fun” ehk siis et blondidel on lõbusam elu. Teadlaste sõnul vastab see väide tõele – blondide juustega naised oskavad elust rohkem rõõmu tunda, nad ei muretse nii palju ja võtavad elu pingevabalt. Arvatakse, et see kehtib ka värvitud blondide puhul – kui näiteks tumedapäine naine värvib end blondiks, muutub ka tema ellusuhtumine rõõmsamaks ja ta tunneb end seksikamalt. Ütlus, et blondid on rumalad, on iganenud ning ei kehti enam – blondide juustega naisi peetakse täpselt sama arukateks kui brünette.

Helepruunid juuksed
Helepruunide juustega inimesed on oma loomult hingelised. Nad on meelt muutvad ja kiired tegutsejad, kuid samal ajal ka kaastundlikud teiste inimeste suunas. Peamiselt on nende tegevused seotud loovusega. Nende inimeste suhted on kauakestvad, kuna nad on valmis teatud määral ennastohverdavalt partnerile armastust pakkuma. Helepruunide juustega inimesed on tavaliselt väga hea välimusega. Nad vajavad oma ellu suurel hulgal armastust, et seeläbi elus läbi lüüa.

Pruunid juuksed
Enamus Nobeli preemia saajatest on brünetid. Kuigi nad on väga töökad, kipuvad nad kergesti alla andma. Brünetid on tõsised ja kipuvad looma pikaajalisi suhteid. Veider on, et brünettide kiilaksjäämine on tõenäolisem kui teistel ja lisaks on neil suurem tõenäosus nikotiinist sõltuvusse sattuda..

Kartulikoorevärvi juuksed
Nendel inimestel on suur võime enda eest hoolt kanda. Nad on teatud määral isekad, kuid samas oskavad nad teiste inimeste suunas välja näidata tundlikkust ja empaatiat. Nad armastavad rõõmsameelsust ja meelelahutust. Nad on kena välimusega inimesed. Nende armusuhted on kirglikud ja ebatavalised, kuid sealjuures võivad need jääda lühikeseks. Nad on inimesed, kes eristuvad teiste inimeste seast oma ebatavalisusega ja leidlikkusega. Neid köidab uus ja uuenduslikkus ning sellistest asjadest on nad alati valmis kiiresti kinni haarama. Nad tunnevad elus rõõmu erinevatest väljakutsetest. Ehkki nad võivad tunduda kindlate ja tugevate inimestega, on nende natuur õrn ja haavatav.

Punased juuksed
Punaste juustega inimesed on oma elus kindlalt jalgadega maa peal. Nad ei lase materiaalsetel soovidel ennast kõigutada. Nad on nö. looduse inimesed. Nad on iseseisvad ja hingelises mõttes väga kindlad. Teiste inimestega suhtlemisel on punapäised inimesed meeldivad, atraktiivsed ning lojaalsed. Neile võib praktiliselt iga inimene kindel olla. Väga suurt tähelepanu pööravad nad oma lähedastele. Lähedaste inimeste heaolu tagamiseks on nad valmis oma elus palju ohverdusi tegema. Paljudel juhtudel on neil aga palju segadustundeid, kuna nad ei suuda täpselt paika panna, mida nad oma elult soovivad.

Mustad juuksed
Mustade juustega inimesed on väga sensuaalsed. Ka salatsemine on nende loomuses. Must pole eriti levinud juuksevärv ning need inimesed ei jaga üldiselt oma arvamusi ja mõtteid. Nad on teatud määral eraklikud ning püüavad oma eesmärkide poole liikuda pigem varjatult. Nad võivad olla üsnagi temperamentsed. Oma olemuselt on nad närvilised inimesed, kuna nende sisemuses võib olla palju segadustundeid, millele nad ei oska tihtilugu leevendust leida.

Avafoto on illustreeriv (Universe Organization L.P., LLLP/Fadil Berisha)
Allikas: Ohmygossip.ee