Teisipäev, detsember 23, 2025

Eesti Kirjandusmuuseumis toimub 26. veebruaril eluloo- ja kaastööliste päev

NordenBladet — Esmaspäeval, 26. veebruaril kell 15.00 annab Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid Eesti Kirjandusmuuseumis üle presidendi rahvaluule kogumispreemiad 2017. aasta eest. Esitletakse Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud raamatut „Minu elu ja armastus. Eesti rahva elulood“, mille on koostanud Rutt Hinrikus ja Tiina Ann Kirss. Saatesõna on raamatusse kirjutanud president Kersti Kaljulaid.

Aktusele eelnevad kell 12.30 Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päev ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi eluloopäev.

Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päeval tehakse kokkuvõtteid möödunud aastast. 2017. aastat iseloomustab nii noorusliku entusiastlikkusega läbiviidud kui aastakümnete pikkune järjepidev kogumistöö, talletati nii kaasaegseid kultuurinähtusi kui mõtestati oma minevikukogemusi. Eelmisel aastal kutsuti kaasa kirjutama kahel teemal: „Imelik nimi“ ning „Loomariik ja inimene“. Loomariigi-teemalise võistluse läbiviija, vastne riikliku teaduse elutööpreemia laureaat Mall Hiiemäe tõdes, et kirjutajad pühendasid palju tähelepanu inimese ja loomariigi suhte eri väljendusvormidele, näiteks kajastati nii loomadega seotud endeid kui isiklikke elamusi metsloomadega kohtumistest. Teema „Imelik nimi“ inspireeris kirjutama uurimuslikke töid isikunimede päritolust ja tähendusest ning jutustama samas ka nimedega seotud ilmekaid lugusid. Kaastööliste päeval avatakse Liina Saarlo ja Aivo Põlluääre koostatud fotonäitus „Lilled käes“ ning alanud pärandkultuuri aastaks kuulutatakse välja lastele ja noortele suunatud võistlus „Püüa vanaema lugu purki!“. Võistluse üheks eesmärgiks on luua koostööd ja mõistmist põlvkondade vahel. Oma loo saavad saata ka täiskasvanud ise.

Eesti Kultuuriloolise Arhiivi eluloopäeval (Eesti Kirjandusmuuseumi saalis) esitletakse eesti rahva elulugude suurteost „Minu elu ja armastus“. Raamat koondab 67 elulugu, mis valiti 2016. aasta eluloovõistluse 188 kaastöö seast. Sõna saavad värske Tartu linna aukodanik, raamatu koostaja Rutt Hinrikus, riikliku kultuuri elutööpreemia laureaat, elulugude kogumisvõistluse žürii liige Merle Karusoo ja kirjutajad.

Eesti Kultuuriloolises Arhiivis on kogutud eestlaste elulugusid enam kui paar aastakümmet. Koostöös kirjastusega Tänapäev ja ühendusega Eesti Elulood on varem elulugude kogu alusel avaldatud mitmeid raamatuid. „Minu elu ja armastus“ on 2000. aastal ilmumist alustanud „Eesti rahva elulugude“ sarjast neljas. „Üks elulugu on üks pilk Eesti ajalukku, mis jutustab inimese elust oma, läbituntud valu ja rõõmuga,“ on öelnud Rutt Hinrikus. Raamat on ilmunud Andres Tali kaunilt kujundatud karbis kahes köites (kokku 1024 lehekülge) Eesti Kirjandusmuuseumi ja kirjastuse Tänapäev koostöös.

Eesti Kirjandusmuuseumi
Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Eesti Rahvaluule Arhiivi
eluloo- ja kaastööliste päev 26.02.18 Eesti Kirjandusmuuseumis

12.30–14.15 Eluloopäev EKM-i saalis (I korrus) – juhatab Marin Laak
12.30–12.40 Avasõna – Rutt Hinrikus

12.40–12.45 Kirjastuse Tänapäev tervitus – Mari Karlson

12.45–13.00 Elulugudega tulevikku I – Merle Karusoo

13.00–13.30 Sõnavõtud elulugude kirjutajatelt – Kalju Kask, Riina Kindlam ja Vaike Rannu

13.30–14.15 Autorieksemplaride kätteandmine

12.30–14.15 Kaastööliste päev ERA uurijasaalis (II korrus)
12.30 Avasõna – Astrid Tuisk
12.35–13.15 Kogumisvõistluste „Loomariik ja inimene“ ning „Imelik nimi“ kokkuvõtted, kaastööliste tänamine – Mall Hiiemäe, Valdo Valper
13.15–14.00 Sõna saavad rahvaluulearhiivi kaastöölised
14.00–14.10 ERA 2018. aasta kogumisvõistluste väljakuulutamine – Mari Sarv, Kadri Tamm
14.10–14.15 Liina Saarlo ja Aivo Põlluääre koostatud näituse „Lilled käes. Fotosid ERA fotokogust“ tutvustus

15.00 Aktus
15.00 Tervitus – Merike Kiipus, Eesti Kirjandusmuuseumi direktori ülesannetes
15.05–15.20 Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid annab üle rahvaluule kogumispreemiad
15.20–15.30 Ülevaade rahvaluulearhiivi kogumistööst aastal 2017
15.30–15.35 Kirjandusmuuseumi uute kogumisvõistluste tutvustamine: „Püüa vanaema lugu purki!“ ning „Koolipärimus 2018“
15.35–15.40 Arsise Tartu kellaansambel
15.40–15.50 Elulugudega tulevikku II – Tiina Ann Kirss
15.50 –16.15 Arsise Tartu kellaansambel

Eesti Kirjandusmuuseum
Vanemuise 42, Tartu 51003

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Suursugune karneval Veneetsias – pidustused loovuse ja spordi auks + FOTOD!

NordenBladet — Selle aasta karnevali temaatikaks oli Creatum: Civitas Ludens, ehk siis pidutseti loovuse ja spordi auks. Loovus kajastus imekaunites kostüümides ja maskides, vahendab Venetsia.org

Karnevali tähistamine algas juba 27-ndal jaanuaril ja kulmineerus vastlapäevaga, 13-ndal veebruaril. Pidustuse temaatika avalikustatakse alati sügisel. Maskides pidustusi on peetud juba aastasadu. Napoleon keelas aga aastal 1979 maskid ära ja uuesti hakati karnevali pidama alles 1979-ndatel, kus Itaalia valitsus otsustas pühad taaselustada. Suurepärane sündmus on muutunud väga populaarseks ja selle puhul tuleb üle maailma ligi 3 miljonit huvilist kokku. Sellel aastal toimus karneval veel ka sõbrapäeval, kus temaatikaks armastus.

https://www.instagram.com/p/BfBEo9XgmjL/?taken-by=whatboundaries

https://www.instagram.com/p/BfDP–mhQQ1/?taken-by=bravovillas

https://www.instagram.com/p/BfJLdOXhXQE/?taken-by=bravovillas

https://www.instagram.com/p/BfInecXByMf/?taken-by=bravovillas

 

Avafoto: Karneval (Instagram @never.mai)

Tartu ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledžis toimub 15.-16. veebruarini rahvusvaheline konverents pealkirjaga „Sündmus ja pilt“

NordenBladet — Tartu ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledžis toimub 15.-16. veebruarini rahvusvaheline konverents pealkirjaga „Sündmus ja pilt“, millel pööratakse seekord põhitähelepanu sündmuse visuaalsetele kujutamisviisidele.

Tegemist on jätkuga möödunud aastal samal ajal kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli raames toimunud intensiivseminarile „Sündmus kirjanduses, kunstis ja elus“. „Kui eelmisel aastal oli töökeeleks inglise keel, siis seekord saavad meie prantsuse külalised rääkida valdavalt oma emakeeles,“ täpsustas konverentsi peakorraldaja Tanel Lepsoo. „Konverentsi esimesele ja ingliskeelsele seansile on aga oodatud kõik need, kes prantsuse keelt veel väga hästi ei mõista.“

Lisaks külalistele Kanadast ja Prantsusmaalt võtavad sõna ka TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži professorid, kelle hulgas peavad juba ettekande käesoleva aasta jaanuaris tööle asunud germanistika professor Marko Pajevi?, klassikalise filoloogia professor Janika Päll, anglistika professor Raili Marling ning romanistika professor Sara Bédard-Goulet. Konverentsi kokkuvõtva ettekande peab möödunud seminari üks põhiesinejatest Stéphane Lojkine (Aix-Marseille ülikoolist), kes seekord uurib, kas kujutatav sündmus on ikka juba ära olnud, nagu tavapäraselt arvatakse, või näitavad pildid meile hoopis midagi toimumatut, fantoomset.

Konverentsi kava on kättesaadav maailma keelte ja kultuuride kolledži kodulehel.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

OECD raport hindab Eesti põllumajanduse ja toiduainetööstuse tulemuslikkust

NordenBladet — Maaelukomisjonis anti ülevaade Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) analüüsist, mis annab hinnangu Eesti toidu- ja põllumajandussektori uuenduslikkusele, tootlikkusele ja kestlikkusele.

Analüüsi raames hinnatakse ka sidusvaldkondi nagu haridus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, taristu, keskkonnameetmed, majanduslik stabiilsus, avalikud teenused ning antakse soovitusi innovatsioonipoliitika arendamiseks.

Maaelukomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on meie põllumajandusettevõtjad oma kõrgekvaliteetse ja säästliku tootmisega Euroopa riikide esireas. Eesmärk on toota efektiivsemalt ja samas rohkem säästa keskkonda. „Veelgi rohkem tuleb panustada taastuvenergiasse, olgu selleks virtsahoidlatele paigaldatavad biogaasisüsteemid või päikesepaneelid farmide katustel. Kui meie piimakarjafarmid ja põllutöömasinad on tänaseks enamasti varustatud kõrgtehnoloogiaga, siis traktoritelt ja haakeriistadelt saadava info töötlemiseks on vaja IT-rakendust, et veelgi säästlikumalt ja keskkonnasõbralikumalt kasvatada põllusaadusi,“ ütles Kokk. Ta toonitas, et oluline on viia ka toiduainetetööstus uuele kaasaegsemale tasemele, et suudaksime kogu toodangu ise töödelda, millega väärtustame veel rohkem meie põllusaadusi.

Maaelukomisjoni aseesimees Urmas Kruuse pidas tähtsaks uuendusega seotud probleemide lahendamisel kompleksset lähenemist. „Uuendustega on tihedalt seotud mitu aspekti, et olla efektiivne. Seepärast on koostöös kogu põllumajandussektoriga vaja pöörata erilist tähelepanu konkurentsivõime strateegia väljatöötamisele,“ ütles Kruuse.

Analüüsi järelduste põhjal on Eesti innovatsioonisüsteemil mitu tugevat külge, milleks on soodne ärikeskkond, innovatsiooni ja majanduskasvu eesmärke ühendav valitsuse strateegia koos aruka spetsialiseerumise ja suure kasvupotentsiaaliga valdkondadele suunatud investeeringutega.

Analüüs toob esile ka suhteliselt tugeva riikliku teadussüsteemi koos suurte teadus- ja arendustegevusele tehtavate avaliku sektori kulutuste ja suurepäraste tulemustega rahvusvahelises koostöös. Samuti märgitakse ära elanikkonna, eriti loodusteadustes häid tulemusi saavutanud noorte hea oskusbaas ning ühiskonna positiivne suhtumine teadusesse ja tehnoloogiasse.

Puudused on tingitud eeskätt vähesest teadus- ja arendustegevusest ning innovatsioonist ettevõtetes, mis on osaliselt seotud Eesti ettevõtete suhtelise väiksusega. Eesti kõige uuenduslikumad ettevõtted on välismaiste äriühingute tütarettevõtted ja väliskapitalil põhinevad ettevõtted.

Kokkuvõttes märgitakse, et Eesti põllumajandusliku innovatsiooni süsteem peab muutuma kaasavamaks ja paremini reageerivaks, et aidata kaasa edasisele kestlikule tootlikkuse kasvule. Eesti inimeste hea haridustase on viljakas pinnas uuendustele ja majanduskasvule.

Maaelukomisjoni kutsel osalevad OECD innovatsiooniraporti tutvustamisel maaeluminister Tarmo Tamm ning asjaomaste asutuste ja organisatsioonide esindajad.

Ülevaate teevad OECD Kaubanduse-ja Põllumajanduse Direktoraadi peadirektor Ken Ash, Põllumajanduspoliitikate ja kaubanduse osakonna vanemökonomist Catherine Moreddu ning Hollandi Põllumajanduse, Looduse ja Toidukvaliteedi Ministeeriumi põllumajandusökonoomika ja toiduga kindlustatuse poliitikate koordinaator ja Eesti raporti retsensent Carla Boonstra.

Riigikogu konverentsisaalis toimuvast OECD analüüsi tutvustusest on veebiülekanne.

 

 

Avafoto: Aivar Kokk (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Erikomisjon arutas Euroopa Liidu toetustega seotud küsimusi

NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas tänasel istungil, millised on Eesti võimalused toetuste saamiseks uuel Euroopa Liidu eelarveperioodil.

“Küsimust sellest, et Eestit võiks järgmisel Euroopa Liidu toetuste eelarveperioodil käsitleda kahe eraldi piirkonnana, tuleb kõikehõlmavalt käsitleda nii valitsuse kui ka Riigikogu tasandil,“ märkis erikomisjoni esimees Aivar Sõerd. „Kui jaotada Eesti kaheks regiooniks oleks Harjumaa enamarenenud piirkond, ülejäänud Eesti jätkuvalt vähemarenenud piirkond. Praegu pole kindlat teadmist sellest, kui palju Eesti tervikuna võidaks kaheks regiooniks jagamisel, hüpoteetiline võit võib olla vahemikus 150 kuni 500 miljonit eurot seitsme aasta jooksul,“ ütles Sõerd. Ta lisas, et samas on aga risk, et Eesti regioonideks jagamisel saab Harjumaa tulevikus ühtekuuluvuspoliitika vahenditest investeeringuid oluliselt vähem kui seni.

„Tuleb veel rõhutada, et siseriiklikult on otsuse langetamine kiireloomuline, sest regioonide piiride muutmine käib Eurostatis kindlate ajaraamide ja protseduuride alusel ja võib võtta aega mitu aastat. Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi läbirääkimised aga lähenevad,“ märkis Sõerd.

Erikomisjoni liikme Andres Metsoja sõnul on erisuste tegemine kaalumist väärt. „Erisusi on tehtud Eestis ka kestval rahastusperioodil, üheks näiteks on linna ja selle lähisümbruse eristamine,“ märkis erikomisjoni liige. „Eesti kaheks jaotamise puhul peaks aga toetuste jaotamisel lähenema siiski valdkonnapõhiselt nii Harjumaal kui ka üle riigi. Näiteks piirkonnad, mis vajavad näiteks teede või haridusasutuste väljaehitamiseks rohkem tuge, seda ka saavad,“ lisas Metsoja.

Istungil osalevad Rahandusministeeriumi ja Riigikontrolli esindajad.

 

Allikas: Eesti Riigikogu