NordenBladet — Soome rahvaarv kasvas 2017. aastal esialgsete andmete põhjal 12 927 inimese võrra 5 516 224 elanikuni. Rahvaarv kasvas 3062 inimese võrra vähem kui 2016. aastal, edastas statistikaamet.
Maakondadest kasvas rahvaarv enim Uusimaal, Pirkanmaal, Põhi (Varsinais)-Soomes, Põhja-Pohjanmaal ja Ahvenamaal. Rahvaarv kukkus kõige rohkem Kymenlaaksos ja Lõuna-Savos.
NordenBladet — Pühapäeval, 11. veebruaril kuulutati Tartus välja Vikipeedia teadusfoto-konkursi võitjad. Auhinnad anti välja viies kategoorias ja aasta teadusfotograafi tiitli pälvis kolmes eri kategoorias žüriilt tunnustuse saanud biotehnoloog, Tartu ülikooli vilistlane Kertu Liis Krigul.
Auhinnatseremoonia Eesti Üliõpilaste Seltsi aulas juhatas ajaloolise ülevaatega teadusfotograafiasse sisse konkursi peakorraldaja Ivo Kruusamägi. Tallinna ülikooli teaduskommunikatsiooni lektor Arko Olesk pidas kõne teadusfoto olulisusest teaduse populariseerimisel, geneetik ja teaduse populariseerija Riin Tamm tegi ettekande geeniandmete visualiseerimisest ning lugusid oma fotode taga tutvustasid auhinnasaajad.
„Teaduse enda aspektist on peamised avastuslikud fotod, mis näitavad meile tänapäeva fotograafia vahendeid kasutades silmaga nähtamatuid asju avakosmosest või mikromaailmast ning on ise vahend teaduslike avastuste tegemisel,“ selgitas Arko Olesk. „Populariseerimisele aga aitavad kaasa fotod, mis tutvustavad meile teadusliku uurimistöö vahendeid ja teadlasi oma igapäevatöös neid kasutamas.“
„Vikipeedia on teadusfotode populariseerimisel asendamatu vahend ja ma julgustaksin kõiki sinna enda teadusfotosid üles laadima, et ka laiem üldsus teaduse igapäevaelust osa saaks“ rääkis aasta teadusfotograafi auhinna saanud Kertu Liis Krigul, kes kaitses Tartu ülikoolis 2016. aastal bakalaureusetöö ja õpib hetkel Norra teadus- ja tehnikaülikooli magistrantuuris biotehnoloogiat. „Minu jaoks on oluline, et teadlased oma tegemisi jagaksid ja seepärast hindan ka seda konkurssi.“
Krigul esitas konkursile nii mikroskoobifotosid kui ka pilte teadustöö argipäevast. „Teadusfotode puhul on oluline nende saamislugu ja seal toimuva kirjeldus. Üks foto ei saagi olla teaduslik ilma asjakohase kirjelduseta. Lisaks saavad selliste lugude kaudu inimesed lähemale teaduse telgitagustele ning see aitab mõista teaduse tähendust.“
Konkursile esitati kokku 144 fotot ning auhinnad anti välja viies kategoorias: mikroskoobifotod (võitja Mikk Vahtrus, TÜ füüsika doktorant ), inimesed teaduses (Margus Hendrikson), pildiseeriad (Heli Lukner, füüsikalise optika vanemteadur; Sandhra-Mirella Valdma, TÜ füüsika doktorant; Andreas Valdmann, TÜ füüsika doktorant), üldkategooria (Mihkel Kree, TÜ teaduskooli direktor) ja mittefotofailid (Maxim Bilovitskiy). Eripreemiad ajakirjadelt Imeline Teadus, Eesti Loodus, Horisont ning Regio said vastavalt Liisa Puusepp, Veljo Runnel, Mikk Vahtrus, Margus Hendrikson ja Tõnu Pani.
Konkurss toimus Vikipeedias viiendat korda. Algselt Eesti-sisese võistlusena alustanud üritus on kasvanud ülemaailmseks ettevõtmiseks, kuhu viimasel korral laekus üle 10 000 foto enam kui 2200 osavõtjalt. Eesti võistlusel auhinnatud fotod osalevad rahvusvahelises finaalis, mille võitjad selguvad märtsi lõpuks.
Kõik konkursile esitatud fotod.
Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome kaalub olemasoleva 64 USA päritolu Hornet-tüüpi hävituslennuki asendamiseks soetada 7-10 miljardi euro eest uued lennukid ja selleks riigi teedevõrgu müüki eraomanikele.
Soome teedevõrgu väärtus on ligi 20 miljardit, lennukid maksavad sellest poole.
See tähendab, et lennukite ostuks tuleks erastada pool teedevõrgust. Transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium on erastamise tarbeks kavandanud teedevõrgu koondamist ühte ettevõttesse. Riik saaks teedevõrgu müügist saadud raha investeerida muudesse kohtadesse.
Riigimaanteed tahetakse nüüd koondada ühe ametkonna – teedeameti (Väylävirasto) alla.
NordenBladet – Sellest kevadest rakenduva andmekaitse reformiga on muutumas ka .ee domeenide reeglid. Domeene haldav Eesti interneti sihtasutus (EIS) on nüüd ka esmased reeglimuudatused välja pakkunud, millele oodatakse tagasisidet.
Mis muutumas on?
Plaanitud muutuse kohaselt ei avalikustata enam füüsilisest isikust registreerija andmeid domeeniotsingus WHOIS. Siiski plaanitakse alles jätta võimalus registreerijaga ühendust võtta.
Soovitakse viia ka domeenireeglid vastavusse registreerijate tänaste vajadustega ning laiendada EISi poolt autoriseerimiskoodi väljastamist – mõjuval põhjusel antakse koodi ka varem kui 5 tööpäeva möödudes registripidajale soovi avaldamisest.
Muutuda võib ka see, et oma domeeni küljes olevaid kontaktandmeid saad muuta .ee registreerija portaalis
Teatud juhtudel võib EIS domeeninimele seada keelumärkeid, näiteks kohtumääruse alusel. Protseduuri lihtsustamise eesmärgil plaanitakse edaspidi lisada keelumärkega kustunud domeen reserveeritud domeenide nimekirja, et need ei kaoks.
Plaanis on ka täpsustada teenusepakkuja kohustusi kliendi isikuandmete töötlemisel. Lisaks peavad registripidajad pidama töötlustoimingute registrit ning vajadusel läbi viima andmekaitsealast mõjuhinnangut.
Täpsustatakse ka registripidajate vastutusala juhul, kui firma kasutab domeeni edasimüümisel kolmandaid ettevõtteid või soovib edastada kliendi isikuandmeid välisriiki, mis asub väljaspool Euroopa majanduspiirkonda. Samuti pakutakse registripidajatele võimalust pikendada aeguvaid domeene automaatselt.
Domeenireeglite näol on tegi tüüptingimustega, mis reguleerivad EISi, domeeni registreerija ja registripidaja ehk teenusepakkuja vahelist õigussuhet.
Allikas: Eesti Interneti SA
NordenBladet — Riigikogu konverentsisaalis algab täna kell 10.30 Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud foorum „Eesti riik ja omavalitsused – 100 aastat“, kus arutelu keskmes on haldusreformi jätkutegevused ja koostöö.
Foorum on avalik ja seda saab jälgida otseülekandes.
Foorumi avasõnad ütleb ja ettekande teeb Riigikogu esimees Eiki Nestor, kes räägib oma ettekandes parlamendi rollist Eesti riigi loomisel, taastamisel ja tuleviku kujundamisel. Kõnelevad veel MTÜ Polis asepresident Sulev Lääne ja Narva linnapea Tarmo Tammiste.
Tervituskõne peavad president Arnold Rüütel ja Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees Aivar Kokk. Naaberriikide esindajatena võtavad sõna Soome Vabariigi suursaadik Eestis Kirsti Narinen, Läti Vabariigi suursaadik Eestis Raimonds Jansons ja Leedu Vabariigi suursaadik Eestis Giedrius Apuokas.
Kohaliku omavalitsuse süsteemi arengust ja haldusreformi jätkutegevustest kõneleb riigihalduse minister Jaak Aab. Kohalike omavalitsuste koostööst ning uuest ja ühtsest üleriigilisest omavalitsusliidust räägivad Eesti Linnade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees Kurmet Müürsepp.
Ettekannetega esinevad Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Joel Jesse, Tallinna Ülikooli rektor, Rektorite Nõukogu esimees Tiit Land ja Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants.
Foorumile järgneb Riigikogu juhatuse vastuvõtt, kus kõnelevad Riigikogu aseesimehed Enn Eesmaa ja Hanno Pevkur.
Foorumi korraldavad MTÜ Polis, Riigikogu, Rahandusministeerium, Tallinna Ülikool, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Narva linn, üleriigiliste kohaliku omavalitsuste liitude vanematekogu, Haldusjuristide Ühendus, Valla- ja Linnasekretäride Selts ning Eesti Omavalitsusliitude Ühendus.
Allikas: Eesti Riigikogu
