Esmaspäev, detsember 22, 2025

Island kaalub esimesena Euroopas poiste ümberlõikamiste keelustamist, tulevikus võib sellele järgneda vangistus

NordenBladet — Kui ettepanek läbi läheb, saab Islandist esimene maa Euroopas, kus poiste ümberlõikamised on keelatud. Igaühel on õigus uskuda mida iganes, aga laste õigused on tähtsamad kui usuvabadus, selgitab ettepaneku teinud Islandi parlamendi liige.

Ettepanekul on ka vastaseid, kuna vastakuti on kaks emotsionaalset asja: lapse õigused ja usuga seotud traditsioonid, mis on nüüd ohustatud. Samas aga leiab ettepaneku teinud Islandi parlamendisaadik Silja Dögg Gunnarsdóttir, et lapsed on tähtsamad kui usk, vahendab The Guardian.

Gunnarsdóttir leiab, et kui Islandil on tüdrukute ümberlõikamised seadusega keelatud, siis peaks sama kehtima poiste kohta.

Tüdrukute ja naiste suguelundite ümberlõikamine, mis on levinum kui poiste puhul keelati Islandil seadusega juba 2005. aastal. Uus seadus muudab ka poiste ümberlõikamise kuriteoks, mille eest võib määrata kuni kuus aastat vangistust. Ettepaneku taga on viie eri erakonna esindajad.

Seaduseelnõus viidatakse ka ÜRO laste õiguste konventsioonile, kus taunitakse selliseid rituaale, mis kahjustavad lapse tervist. Eelnõu kohaselt teostab ümberlõikalisi tavaliselt mitte arst, vaid mõni usutegelane ning lõikuskoha hügieen võib olla puudulik, mis suurendab infektsioonide riski.

Usulisel või kultuurilisel põhjusel tehtud ümberlõikamine kahjustab ka lapse õigusi. Seda tuleks teha vanuses, kus lapsel on välja kujunenud oma arusaam tema ümber toimuvast ja suudab ise otsustada.

Eelnõus pole välja toodud vanusepiiri, vaid räägitakse lihtsalt laste suguelundite kahjustamisest.

Mõnedes usuringkondades nähakse selles Euroopas praegu levivat trendi, kus keelustatakse usuga seotud teatud riietumis- ja muid tavasid. Mitmed Põhjamaade juudiorganisatsioonid avaldasid veebruari algul avaliku pöördumise, milles nõutakse eelnõu tagasilükkamist. Juudiorganisatsioonide hinnangul on selline eelnõu juutide vastane.

Isegi mõned islamikogukonnad on protesteerinud sellise eelnõu vastu. Nimelt on juudi- ja islamikogukondi hoiatatud, keeld puudutab ka välismaal tehtud ümberlõikamisi.

Katoliku kirikut esindav Comece komisjon on samuti eelnõud kritiseerinud väitega, et see piirab usuvabadust.

Poiste ümberlõikamine tähendab usulistest tõekspidamistest tulenevat eesnaha eemaldamist, mis on levinud juutide ja moslemite hulgas. Soomes puudub poiste ümberlõikamisi keelustav seadus. Soome valitsuse hinnangul võib selliseid lõikusi alaealistele poisslastele teatud juhtudel teha. Seejuures peaks tegema lõikuse arst ja selleks on vaja lapse hooldajate kirjalikku nõusolekut.

Soomes on varem arutletud, kas selliseid ümberlõikusi võiks keelata. 2012. aastal tegi toonane justiitsminister Anna-Maja Henriksson ettepaneku reguleerida poiste ümberlõikused eraldi seadusega, aga see ei läinud läbi.

Soomes tehakse igal aastal hinnanguliselt 400 poiste ümberlõikamist.

Soome valitsus erastab riigi viinatootja Altia, on Põhjamaades veini ja kange alkoholi tootmises turuliider. Aktsiad noteeritakse Helsingi börsil

NordenBladet — Soome valitsus on otsustanud müüa börsi kaudu maha osa riigile kuuluva Põhjamaade juhtiva viinatootja Altia Oy aktsiatest. Üks ettevõtte kuulsaimatest toodetest on Koskenkorva viin. Aktsiad noteeritakse Helsingi börsil, teatas Soome valitsus.

Praegu kuulub Altia täielikult Soome riigile ja ettevõte on edukalt rahvusvahelises konkurentsis hakkama saanud. Osaluse viimine börsile on vajalik ettevõtte kasvamiseks ja arenemiseks nii Soomes kui välismaal.

Aktsiate noteerimine börsil võimaldab ettevõttel kaasata lisaraha ja annab võimaluse suuremal hulgal inimestel osaleda ettevõtte arengus. Samuti suureneb seeläbi ettevõtte läbipaistvus ja tuntus.

Pärast aktsiate müüki jääb Soome riigile vähemalt kolmandik ettevõttest. Soome riigi jaoks on oluline, et ettevõtte aktsiaid soetaksid kodumaised investorid.

Ettevõtte aktsiate noteerimise eest vastutav majandusminister Mika Lintilä ütles, et Soomes toimub erastamine pärast paarikümne aasta pikkust pausi ja seeläbi avaneb inimestel võimalus taas osaleda kodumaise tootja eduloos.

Altia põhilised eelised turul on kodumaine oder, puhas Rajamäki põhjavesi ja kodumaine tootmine. Üks ettevõtte oluline osa on tehas Koskenkorval, ettevõttel on lai põllumajandustootjatest partnerite võrgustik ja kodumaine koostöövõrgustik.

Soome riik teatas juba 2017. aasta oktoobris, et kaalub viinatootja aktsiate müüki.

Altia on Põhjamaades veini ja kange alkoholi tootmises turuliider. Ettevõte tegutseb Põhjamaades, Eestis ja Lätis ning ettevõttel on tootmine Cognacis Prantsusmaal ja toodangut eksporditakse ligi 30 riiki.

Soome kohus vabastas sõjaväest keeldunud noormehe karistusest – nüüd peab valitsus seadust muutma

NordenBladet — Helsingi ringkonnakohus tegi pretsedenditu otsuse – vabastas sõjaväest keeldunud 23-aastase noormehe vanglakaristusest, mis on ette nähtud sõjaväest keeldumise eest. Kuigi sõjaväest keeldujaid on vähe, on Soome jaoks sellisel kohtuotsusel siiski kaugeleulatuvad tagajärjed, kuna valitsus peab nüüd seadust muutma hakkama, vahendab Helsingin Sanomat.

Kohus tugines oma otsuses asjaolule, et kuivõrd sõjaväest on vabastatud jehoovatunnistajad, siis peaks võrdse kohtlemise alusel samasugune õigus olema ka kõigil teistel.

Kaebuse esitanud noormees väitis, et on sõja vastane ja pooldab vägivallatuid meetodeid konfliktide lahendamiseks. Tema väitel on ebaõiglane, et sõjaväest on vabastatud jehoovatunnistajad, aga teised mitte.

Esimese astme kohus oli mõistnud noormehe süüdi ja määranud talle karistuseks 173 päeva vanglat. Ringkonnakohtu otsus pole veel jõustunud, seda on võimalik edasi kaevata ülemkohtusse.

Seaduse järgi on Soomes sõjaväest keeldumise korral ette nähtud vanglakaristus. Alates 2011. aastast kasutatakse karistusena koduaresti.

Sõjaväest keeldujat toetab Soome võrdõigusvolinik Kirsi Pimiä, kelle arvates on tegemist märgilise otsusega. Tema väitel on Soomes juba alates 2007. aastast olnud juttu, et seadus tuleks viia kooskõlla võrdse kohtlemise põhimõttega, aga seni pole seda tehtud.

Otsus ei puuduta enam neid, kes on sõjaväest keeldumise eest juba karistuse kätte saanud.

Soome kaitseminister Jussi Niinistö ei tahtnud selles asjas seisukohta võtta, kuna otsus pole veel jõustunud. Samuti ei soovinud asja kommenteerida justiitsminister Antti Häkkänen.

Üldine sõjaväekohustus puudutab Soomes kõiki 18-60-aastaseid mehi. Sõjaväekohuslastel tuleb teha läbi kas armee- või tsiviilteenistus. Sõjaväekohustusest olid seni alates 1987. aastast eriseadusega vabastatud ainult jehoovatunnistajad. Seadusemuudatus tulenes ÜRO resolutsioonist, mille kohaselt sõjaväest keeldujad olid meelsusvangid ja enamus keeldujatest olid tol ajal jehoovatunnistajad. Soome naised võivad armeeteenistuse läbi teha vabatahtlikult.

 

Skype’i eestlastest arendajad tegelevad nüüd robotitega ja hoiatavad tehismõistuse eest

NordenBladet — Skype tõi kümmekond aastat tagasi Eesti maailmakaardile kui tehnoloogiamaa. Selle endistest programmeerijatest Ahti Heinla viimistleb nüüd pakiroboteid ja Jaan Tallinn käib rääkimas tehismõistuse riskidest. Pilt Eestist kui uue tehnoloogia liidrist tugevneb.

Valged, kuue rattaga pakirobotid vuravad Tallinnas juba kolmandat talve. Samasugused robotid toimetavad kohale toitu USA Räniorus, aga need on välja mõeldud Talinnas, vahendab Helsingin Sanomat.

Roboti on välja mõelnud Ahti Heinla koos taanlase Janus Friisiga. 15 aastat tagasi mõtlesid samad mehed välja veebitelefoni teenuse Skype.

Firma Starship Technologies kontor asub Tallinnas Mustamäel asuvas innovatsioonikeskuses Tehnopol. Heinla juhib ettevõtet koos Friisiga, aga samal ajal tegeleb roboti programmeerimisega.

Heinla räägib, et praegu toimetavad robotid kaupa kohale kümnes eri kohas maailmas. Aasta pärast on ringi liikumas tuhandeid roboteid. Heinla sõnul pole küsimus selles, kas asi jõuab Helsingisse, vaid selles, kas kaetakse kõik Soome suuremad linnad.

Heinla on osalenud kümnekonna uue startup-ettevõtte loomisel. Veel 1990. aastal pidi Tallinnas seisma järjekorras, et helistada välismaale. Nüüd teatakse Eestit kui digimaad. Eestis alustati esimesena maailmas e-valimistega ja võeti esimesena kasutusele digiretsept ning digiallkiri.

Hiljuti asutas Eesti valitsus oma startupi, milleks on e-residentsus. See on välismaalastele antav kiipkaart, mis annab võimaluse kasutada Eesti riigi e-teenuseid.

Arvutirakendus Skype tuli välja 29. augustil 2003. aastal. Seda laeti iga päev alla nii palju kui Talinnas on elanikke. Kogu maailm teab, et selle programmeerisid eestlased Ahti Heinla, Jaan Tallinn ja Priit Kasesalu rootslase Niklas Zennströmi ja taanlase Janus Friisi asutatud firmas Tallinnas.

Kui USA veebikaubamaja eBay ostis Skype’i kahe aasta pärast 2,7 miljardi dollari eest, said eesti programmeerijatest üleöö miljonärid. Pärast seda said neist investorid uutele ettevõtetele.

Skype’i kaudu said miljonid inimesed üle maailma võimaluse odavalt helistada. Eestile andis Skype veel enam – uue identiteedi ja usu oma võimetesse, umbes samamoodi nagu Nokia oli tähtis Soome jaoks.

Heinla sõnul oli Skype’i peamine mõju teadvustamine, et Eestis on võimalik teha rahvusvahelises plaanis suuri asju. Enne, kui keegi pole midagi sellist teinud, inimesed kahtlevad. Kui aga naabri poeg on midagi ära teinud, siis on teine asi.

Skype’i programmeerijad tegelesid 1990ndate algul arvutimängude loomisega. Koos Zennströmi ja Friisiga töötasid nad välja muusikajagamisteenuse Kazaa, aga see tuli autoriõiguste-alaste vaidluste tõttu sulgeda.

Ahti Heinla mõlemad vanemad olid programmeerijad. Ema õpetas 10-aastasele pojale paari päevaga selgeks programmeerimise algtõed. Pärast seda õppis Heinla ise edasi.

Nüüd on Eesti startup-ettevõte loomise osas elaniku kohta maailmas esirinnas. Möödunud aastal oli Eestis startup-ettevõtteid kuus korda rohkem kui Euroopas keskmiselt. Mõned neist on näiteks rahasaatmise teenus Transferwise, takso tellimise teenus Taxify, elukoha vahetuse teenus Teleport, firmajuhtimise programm Pipedrive ja tööotsimise teenus Jobtoday. Mõni neist on seotud Skype’i asutajatega ehk kuulub nn Skype’i maffiasse.

Heinla usub, et pakirobotid on veel edukamad kui Skype. Möödunud aastal avas Starship kontori Helsingis, et testida robotit ja arendada telefoni äppi. Soomes asutatud toidujagamise teenus Wolt on juba Tallinnas roboteid katsetanud. Roboti on kujundanud Soome disainibüroo Aivan.

Uus tehnoloogia on muutnud Eesti avatumaks maaks. IT-ala töötajatele ei kehti immigratsioonikvoodid. Eestis on startup-laine 5-10 aastat Lätist ja Leedust ees, aga viimased tulevad kiiresti järele, räägib elukohavahetusteenuse Move Guides arendusjuht Sten Tamkivi. Move Guides teeb programme ettevõtetele, kel on vaja liigutada töötajaid ühest riigist teise. Programm õpetab, mida arvestada uues kohas elamisel ja kuidas on lood laste koolitusega.

Ülejäänud Skype’i loojad Priit Kasesalu ja Jaan Tallinn on startup-maailmast eemale tõmbunud. Kasesalu on pere juures ja Tallinn käib konverentsidel kõnelemas tehismõistuse ohtudest.

Jaan Tallinn räägib, et pole mures pakiroboti-sarnaste asjade pärast, aga teda paneb muretsema laboris välja töötatud ja inimesest võimekam tehismõistus, mis ei hooli keskkonnast. Oht on seotud globaalsete riskidega nagu kliima soojenemine.

Samas tunnistab Tallinn, et ei ole põhjust muretseda, et see juhtub viie aasta pärast või isegi saja aasta pärast. Tallinn on varem investeerinud tehismõistusega seotud startup-ettevõtetesse nagu Deepmind, mille Google ostis neli aastat tagasi. Deepmind astus möödunud aastal sammu supermõistuse suunas, kui õppis võitma inimest eri lauamängudes.

Skype’i arendatakse jätkuvalt Tallinnas Mustamäel, aga nüüd ühe osana Microsoftist.  IT-insener Dmitri Mihhailov on üks pikaajalisematest töötajatest, kes liitus firmaga 2005. aastal. Tol ajal oli firmas tunne, et kõik on võimalik. Mihhailov on teinud karjääri tavalisest programmeerijast kuni arendusjuhini. Skype on tema sõnul pannud paljud inimesed õppima IT-ala – see on motiveerinud inimesi Eestisse jääma, aga ka lahkuma.

Skype’ist sai Eestis rikastumise mudel. Esimesed Eesti IT-miljonärid sündisid, kui eBay ostis Skype’i 2,7 miljardi dollari eest 2005. aastal. Microsoft ostis Skype’i 2011. aastal juba 8,5 miljardi dollari eest.

SUUR GALERII! Eesti Vabariigi 100. aastapäeva lipuheiskamise tseremoonia Toompeal Kuberneri aias

NordenBladet – 24. veebruari varahommikul toimus Toompeal Kuberneri aias Eesti Vabariigi 100. aastapäeva lipuheiskamise tseremoonia. Lipp tõuseb hümni saatel kell 7.33.

Tseremoonial kõnelesid Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Tallinna Reaalkooli abiturient Mathias Kübar. Õnnistussõnad ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti luges ette Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli neljanda kursuse üliõpilane, Voldemar Panso preemia laureaat Priit Põldma.

Lipuheiskamise tseremooniale olid kutsutud Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, president Toomas Hendrik Ilves, president Arnold Rüütel, Riigikogu ja valitsuse liikmed, põhiseaduslike institutsioonide, diplomaatilise korpuse esindajad ning Eesti Lipu Selts.

Kuberneri aeda olid üles rivistatud Kaitseliidu, naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide, akadeemiliste organisatsioonide, seltside, ühingute ja koolide liputoimkonnad.

Eesti Meestelaulu Seltsi meeskooride ning Politsei- ja Piirivalveorkestri esituses kõlasid Enn Võrgu „Eesti Lipp“ Martin Lipu sõnadele, Viktor Konstantin Oxfordi „Jää vabaks, Eesti meri“, Juhan Aaviku „Hoia, Jumal, Eestit“ Aleksander Leopold Raudkepi sõnadele ja Raimond Kulli „Kodumaa“.

Tseremooniale järgnes rahvalik tantsupidu koos Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga.






























































Fotod: Eesti Vabariigi 100. aastapäeva lipuheiskamise tseremoonia (Riigkogu fotoarhiiv/Erik Peinar)