NordenBladet — Soomes kaubanduses on üha enam märgata poodlemist lihtsustavaid nutikärusid ning kodust täidetavaid poekotte. Poekoti-teenus tähendab seda, et inimene valib interneti teel kauba välja, maksab selle eest ära ja kaup toimetatakse talle kindlal kellaajal koduukse juurde. Sellise teenusega tegeleb Soomes näiteks ettevõte Sannan Ruokakassi. Soomes on sellise teenuse osakaal veel väike, aga mujal juba kümme protsenti.
Niisamuti kasvab poes kasutatavate nutiseadmete, näiteks nutikärude populaarsus. Smartcarti nutikärusid kasutab juba ligi 50 poodi üle Soome ja nende arv kasvab.
Nutikäru kõige enam kasutatud funktsioon on kaart. Selle abil saab poest kerge vaevaga üles leida otsitud toote. Lisaks pakuvad nutikärud inimestele toiduretsepte ja tutvustavad parimaid pakkumisi.
NordenBladet — TTÜ keemia ja geenitehnoloogia õppekava doktorant Andre Koit kaitses hiljuti doktoritööd “Malignant Transformation Causes Rearrangement of Energy Metabolism in Colorectal and Breast Cancers” (Kartsinogenees toob kaasa energiametabolismi ümberkorralduse jämesoole? ja rinnakasvajates).
Tänu vananevale populatsioonile, käitumisharjumistele ja saastunud keskkonnale on vähktõvest saamas läänemaailma tervishoiusüsteemile üks suurimaid probleeme. Eestiski on olukord sarnane, mida kinnitab ilmekalt tõsiasi, et vähist tingitud surmad on südameveresoonkonna haiguste põhjustatud surmade järel teisel kohal.
Doktoritöö juhendaja, KBFI juhtivteadur Tuuli Käämbre: „Varakult avastatud pahaloomulised kasvajad on enamasti ravitavad ning selle eesmärgiga on ellu kutsutud ja Eestistki rakendatud mitmed skriiningprogrammid (e sõeluuringud) näiteks varases faasis rinnavähi, soolekasvajate või emakakaelavähi avastamiseks. Kuigi skriiningprogrammidega seostatakse ka teatud probleeme (näiteks ülediagnoosimine), on Eesti näitel siiski suuremaks kitsaskohaks need inimesed, kes on otsustanud taolistel uuringutel mitte osaleda.“
Seni on vähki sageli peetud eelkõige geneetiliseks haiguseks, kuid järjest selgemalt on päevakorras fakt, et energiametabolismiga seotud süsteemides on tekkinud mitmed ulatuslikud muudatused, mida enamasti ei ole võimalik seostada geneetiliste põhjustega. Kuigi muutunud glükoositarvet kirjeldati esimest korda juba enam kui sajand tagasi, on selles osas tänaseni säilinud mitmed vasturääkivused, mis omakorda viitavad täiendavate teadusuuringute vajadusele.
„Kõnealuses doktoritöös kasutasime nii inimese kliinilist materjali kui ka rakukultuure, et lähemalt kirjeldada ja võrrelda muudatusi oksüdatiivses fosforüülimises kolorektaal (e soole-) ja rinnavähi näidetel“, selgitab Tuuli Käämbre.
Rinnavähi puhul võrreldi rakuhingamise seoseid haiguse oodatava agressiivsusega, kasutades selleks nii nn inimmaterjali kui ka vastavaid rakuliine. Saadud tulemused olid üllatavad, kuna selgus, et laboratoorsetes uuringutes laialt kasutatavad rakuliinid ja vastavad kliinilised proovid näitasid pöördvõrdelist seost ning see omakorda võib viidata ka põhjustele, miks laboriuuringute põhjal saadud tulemused enamasti inimesele üle kandes läbi kukuvad. Selgus, et inimese rinnavähi proovides on kahte tüüpi mitokondreid, kuid soolevähi proovides taolist jaotumist ei esinenud. Jämesoolevähi puhul aga ilmnes, et suure ATP (aine, mis varustab rakke energiaga) sünteesi kiirusega patsientide puhul on prognoos halvem kui neil, kelle mitokondrite hingamiskiirus on väike. Tegemist on pelgalt ühe viitega, et vähirakkude tekkimisel võib olla mitmeid erinevaid põhjuseid, mis siiski tagavad nende homöostaasi, ehk soodsa arengukeskkonna.
Juhtivteadur Tuuli Käämbre: „Uurimistöö tulemused viitavad vajadusele teha bioloogilisel materjalil funktsionaalseid uuringuid, kuna täna laialdaselt kasutatud staatilised (sh genoomsed) meetodid ei pruugi olla piisavad, et adekvaatselt kirjeldada erinevates kudedes toimivaid bioloogilisi protsesse, nende aktiivsust või ulatust“.
Doktoritöö juhendajad olid juhtivteadur Tuuli Käämbre (KBFI) ja dr Vahur Valvere (Põhja-Eesti Regionaalhaigla).
Oponendid olid dr Eric Dufour (Tampere ülikool) ja teadur Maili Jakobson (Tartu ülikool)
NordenBladet — Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium on loonud töörühma, et arendada edasi veebruaris valminud Helsingi ja Tallinna vahelise raudteetunneli FinEst Link lõppraporti tulemusi.
Tallinna ja Helsingi vaheline raudteetunnel oleks tähtis projekt kogu Soome ja Euroopa ühenduste parandamiseks. Nüüd on tähtis jätkata juba alustatud tööd koos kõigi osapooltega, ütles transpordi- ja kommunikatsiooniminister Anne Berner.
Töörühma ülesannete hulka kuulub võimalike jätku-uuringute tegemise vajaduse ja nende rahastamise väljaselgitamine. Töös kasutatakse veebruaris valminud FinEst Link raporti tulemusi ja soovitusi. Lisaks käsitletakse tunneli laiemat majanduslikku mõju, rahastamisküsimusi, transpordi ja logistika ühendusi, samuti ärimudeleid, turismivoogusid ja tehnoloogia arengut.
Töörühmas osalevad Soome ja Eesti transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumite ning Helsingi ja Tallinna linnade esindajad. Lisaks kuulab töörühm ära teised projektiga seotud osapooled.
Edasi teeb töörühm kevade jooksul vajalikud selgitavad uuringud ja jõuab tulemusteni 2018. aasta maikuus.
NordenBladet — Soomes sai äsja valmis Euroopa Liidu tähtsaim maanteeühendus Venemaaga, mis katab kogu Soome lõunarannikut ja ühendab Peterburgi Põhja-Iirimaaga. Soomes kulgeb tee Vaalimaa piiripunktist kuni Turu linnani.
Tee avaldab positiivset mõju Soome majandusele ning kindlustab Soome positsiooni tähtsaima Ida-Lääne sillana. Teed ehitati kokku 62 aastat ja nüüd saab läbi kogu Soome lõunaranniku sõita turvaliselt mööda neljarealist kiirteed.
Maantee pikkus on kokku 350 kilomeetrit ja see on Soome pikim kiirtee. tee ehitamist alustati 1956. aastal.
NordenBladet —7.-8. märtsil toimub Tallinnas Funktsionaalsete materjalide ja tehnoloogiate doktorikooli teaduskonverents. Konverents on Tallink Spa & Konverentsi Hotellis. Doktorikooli kuuluvad tehnikaülikooli doktorandid, kes õpivad keemia ja geenitehnoloogia, keemia- ja materjalitehnoloogia, mehhanotehnika ning tehnilise füüsika doktoriõppekavadel. Doktorikooli eesmärgiks on doktoriõppe kvaliteedi ja efektiivsuse tõstmine.
Doktorikooli teaduskonverentsil osaleb 100 doktoranti ja teadlast Tallinna Tehnikaülikoolist, Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist. Konverentsil peavad doktorandid suulisi ja posterettekandeid oma uurimistööst keemia, füüsika ja materjalitehnoloogia valdkondades ning osalevad diskussioonis Eesti tippteadlastega. Kokku on 23 suulist ettekannet, mille pikkus on 20 minutit, lisaks on 50 posterettekannet. Esmakordselt doktorikooli ajaloos on kavas ka doktorantide kolme minuti loengud, mida on kokku 40.
Konverentsil esineb kutsutud ettekandega Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu, „How (is it) to be a young scientist (in Estonia)?“
