NordenBladet —Rootsi hakkab vaikselt omaks võtma islami õigust, kuna maale on tulnud palju islamiusulisi. Äsja vabastas Solna maakohus karistusest naist löönud islamusulise mehe, kuna ta on paremast perest kui naine. Üks vandekohtunikest oli seda meelt, et Rootsi peaks arvestama islami seadustega.
37-aastast meest süüdistati selles, et ta tiris naist 2015. aasta aprillis juustest, lõi naist kingaga näkku ja loopis naisele peale mööbliesemeid. Sellele vaatamata vabastas kohus mehe karistusest, kuna ta on paremast perest kui naine. Kohtuotsuse põhjal ei saa naist usaldada, kuna ta on kehvemast perest. Ühtlasi äratas vandekohtunikes kahtlust see, et naine ei nutnud ja ta teatas vägivallast politseile, aga mitte oma sugulastele, vahendab Aftonbladet.
Mees ja naine olid abiellunud šaria seaduse järgi ligi 7 aastat tagasi.
Üks vandekohtunikest Ebdisam Aldebe, kes oli ka mehe süütuse poolt ütles juba 2006. aastal, et Rootsi peaks tegema pagulaste suhtes mööndusi kohtupidamises ning arvestama islami seadusega näiteks päranduse- ja pereasjades. Toona pakkus ta välja, et Rootsi peaks seadusi mugandama islami seaduse järgi.
Šaria seaduse järgi on näiteks naisel pärimise puhul vähem õigusi kui mehel. Pärimise puhul pärib mees kaks kolmandikku ja naine ühe kolmandiku ning mees peab oma osast ka naist ülal pidama, samas kui naine võib oma osa endale jätta.
Prokurör oli kohtu sellisest otsusest šokis ja teatas juba samal päeval, et kaebab otsuse edasi ringkonnakohtusse. Prokuröri Josefine Dahlqvisti väitel ei arvestatud otsuse tegemisel Rootsis kehtivate seadustega. Tema sõnul põhineb otsus vaid oletustel.
Rootsi Keskerakonna esimees Annie Lööf kirjutas Twitteris, et tal tõusevad otsuse peale ihukarvad püsti. Pärast otsuse tegemist teatas Keskerakond, et viskas oma ridadest välja nii Aldebe kui teise vandekohtuniku Hassan Franssoni, kes olid kohtuotsuse taga. Fransson teatas selle peale Facebookis, et lahkub erakonnast ja paneb maha ka vandekohtuniku ameti. Aldebe ei soovinud midagi kommenteerida.
Aldebe oli olnud Rootsi Keskerakonna kandidaat 2014. aasta parlamendivalimistel. Erakonna sekretär Michael Arthursson ütles, et Aldebe oleks pidanud juba varem erakonnast kõrvale jätma.
NordenBladet — Riigikogu võttis vastu otsuse, millega nimetatakse Janar Holm riigikontrolöri ametisse alates 8. aprillist 2018.
President märkis kaaskirjas, et praegu Sotsiaalministeeriumi tööala asekantslerina töötaval Janar Holmil on ligi 20 aastane juhtimiskogemus. Üheksa aastane töökogemus Haridus- ja Teadusministeeriumi kantslerina ning sellega kaasnenud tihe koostöö teiste ministeeriumide ja kohalike omavalitsustega on andnud talle väga hea pildi ja arusaamise riigi erinevatest poliitikavaldkondadest ja valitsemisaladest. Janar Holmi isikuomadused, poliitikakujundamise kogemus, tegevus strateegia- ja õigusloomes ning riigieelarve planeerimisel annavad Janar Holmile tugeva baasi riigikontrolöri ülesannete täitmiseks.
Vabariigi Presidendi esitatud Riigikogu otsuse „Janar Holmi riigikontrolöri ametisse nimetamine“ (582 OE) poolt hääletas 64 saadikut ja vastu oli 10 saadikut.
Riigikogu võttis vastu ühe seaduse:
Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse, maksukorralduse seaduse ja riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seaduse (571 SE) eesmärk on senisest paremini tagada riigikaitseliste töökohtade arvestus ning asjaomastel asutustel tuvastada riigikaitselistel ametikohtadel (sealhulgas elutähtsat teenust osutavatel ametikohtadel) töötavad isikud, kes jätkavad oma ülesannete täitmist näiteks mobilisatsiooni korral. Seega annab seadus eelduse valitsuse määruse „Täiendavate riigikaitseliste töökohtade moodustamine elutähtsa teenuse osutaja juures, loetelu moodustamise ning muutmise ja andmete esitamise kord“ kehtestamiseks ja rakendamiseks. Riigikaitselise töökohaga kaasneb töökohustus tööandja ees ja see inimene vabastatakse mobilisatsioonist.
Seni kehtinud korra järgi rakendati riigikaitselist töökohustust üksnes avalikus sektoris. Puudus rakendusakt, mis oleks võimaldanud hädaolukorra seaduse alusel elutähtsa teenuse osutajateks määratud ettevõttes riigikaitselise töökohustusega ametikohti määrata.
Ettevalmistatud dokumentide kohaselt kooskõlastab elutähtsat teenust korraldav asutus Kaitseministeeriumiga elutähtsat teenust osutava ettevõtte riigikaitseliste töökohtade arvu ning kannab ettevõte vastava personali kohta märke töötamise registrisse. Vastavate tööandjate üle peetakse arvestust ka tsiviiltoetuse registris.
Seaduse poolt hääletas 80 saadikut.
Riigikogus läbis teise lugemise kolm eelnõu:
Valitsuse algatatud riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (572 SE) kehtestatakse sundkoormiste määramise ja täitmise kord riigikaitseliste ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal.
Eelnõu täpsustab kehtivas riigikaitseliste sundkoormiste seaduses haldusorgani ja isikute õigussuhteid sundkoormiste määramise ja täitmise korraldamisel.
Eelnõuga lisatakse elutähtsa teenuse osutamiseks vältimatult vajalik vara loetelusse, mida sundkoormata ei tohi. See on elutähtsa teenuse osutajate selline vara, mida neil läheb kriisi ajal teenuse toimepidevuse tagamiseks vältimatult vaja.
Kuna riigikaitseõiguse revisjoni analüüside põhjal on Justiitsministeeriumi ja Kaitseministeeriumi hinnangul sundkoormiste korraldamisega seotud õigusaktide muutmine ulatuslik ja ajamahukas protsess, siis tehakse riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmine kahes etapis. Praegu tehakse esmased ja eelkõige sõjalise riigikaitse korraldamise seisukohalt olulised muudatused sundkoormiste määramiseks ja nende täitmise ettevalmistamiseks. Teises etapis tehakse riigikaitseõiguse revisjoni (2017–2019) raames põhjalikumad muudatused.
Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (558 SE) järgi töötatakse noorte aitamiseks välja IT-lahendus, mille abil kuvatakse kohaliku omavalitsuse juhtumikorraldajale nimekiri potentsiaalselt tuge vajavatest noortest koos kontaktandmetega. Seda aga vaid juhul, kui näiteks sotsiaaltöötaja on selleks soovi avaldanud ja kinnitanud, et asub abi vajavate noortega tegelema. Nii saab omavalitsus tuvastada oma piirkonnas elava 16–26-aastase noore abivajaduse ja pakkuda talle proaktiivselt tuge haridusse ja tööturule naasmisel. Noorel on õigus sotsiaaltöötajale kohe öelda, et ta ei soovi abi ega oma isikuandmete töötlemist, misjärel isikuandmed kustutatakse.
Eelnõule esitati mitmeid muudatusettepanekuid. Ühe muudatusega täiendatakse eelnõu uue paragrahviga, millega muudetakse käibemaksu seadust seoses isikliku abistaja teenuse käibemaksuga. Veel tehti muudatusettepanek eelnõu täiendamiseks, millega muudetakse kahte täitemenetluse seadustikku paragrahvi. Täitemenetluse seadustiku muudatused on seotud võlgniku sissetulekutega, millele ei saa täitemenetluses sissenõuet pöörata. Nii ei saa edaspidi pöörata sissenõuete hüvitisele, mida makstakse kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse alusel makstavat hüvitist ning represseeritu toetusele, mida makstakse okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadusega.
Läbirääkimistel võtsid sõna Monika Haukanõmm Vabaerakonna fraktsioonist, Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, ning Tarmo Kruusimäe Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist.
Vabaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 15 saadikut, vastu oli 36 saadikut ja erapooletuid saadikuid oli 1. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.
Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (536 SE) muudetakse vedelkütuse seadust (VKS) ning sellega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust (ATKEAS) ja maksukorralduse seadust (MKS). Eelnõu eesmärk on vähendada maksupettusi, edendada elektroonilist asjaajamist, vähendada ebakvaliteetse kütuse ringlust ja parandada konkurentsitingimusi kütusesektoris.
Eelnõuga parandatakse elektroonilist asjaajamist Maksu- ja Tolliameti, kütuse müüjate ning laopidajate vahel. Eelnõuga luuakse õiguslik alus kütuse käitlemise süsteemi (KKS) asutamiseks. Istungil toodi välja, et see võimaldab tarbimisse lubatud vedelkütuse müügitehingute andmeid hallata reaalajas ja koondada järelevalve kütuse käitlemise üle elektroonilisse keskkonda. Nii tagatakse ülevaade kütuse liikumisest erinevate kütuse ostu-müügiahelate kaudu ja kütuse müüjatel pole enam vaja Maksu- ja Tolliametile vedelkütuse aruannet esitada.
Ühtlasi luuakse ka õiguslik alus laoarvestuse ja aruandluse andmekogu (LAAK) asutamiseks. Andmekogu eesmärk on muuta kütuse laotoimingute andmed Maksu- ja Tolliametile reaalajas kättesaadavaks. See võimaldab ametil teha operatiivsemat ja tõhusamat järelevalvet kauba liikumise üle nii üksikus laos kui ka ladudeüleselt.
Eelnõuga sätestatakse piirang, mille kohaselt võib üldjuhul kütust müüa koguses, mis on tagatisega kaetud. See välistab olukorra, kus kütuse müüja saaks riigile piiramatult käibemaksukahju tekitada. Kütuse müüjale jääb õigus taotleda esitatud tagatise vähendamist kuni 90 protsenti tagatise summast, kui ta on kütuse müügi tegevusloa alusel tegutsenud vähemalt pool aastat ning tal ega tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmel pole maksuvõlga.
Eelnõule esitati mitmeid muudatusettepanekuid. Komisjoni üheks ettepanekuks on muuta eelnõu § 1 punkti 24 (VKS § 7 lg 1). Muudatusettepaneku tegemisel on arvesse võetud kütuse müüjatelt saadud ettepanekuid. Eelnõus toodu kohaselt on aruande esitamissagedus iganädalane, s.o vähemalt 4 korda kuus. Muudatuse tulemusena väheneb tanklapidaja halduskoormus kuna väheneb andmete esitamise sagedus kahele korrale kuus. Andmed esitatakse kaks korda kuus: 16. kuupäeval jooksva kuu 1.-15. kuupäeva kohta ja 1. kuupäeval tema poolt jooksva kuu 16. kuni kuu lõpuni tanklast müüdud kütuste kohta.
Komisjoni ettepanek on täiendada ka üleminekusätet VKS-i § 36 lõikes 8. Luuakse eeldus kütusemüüjate jaoks (kes on uue tagatise süsteemi kehtima hakkamise ajaks tegutsenud turul vähemalt 6 kuud ning kellel, k.a. tema organi liikmel, ei ole maksuvõlga) lisaks eeldatavatele kütusemüügi kogustele mitte esitada maksuhaldurile taotlust tagatise vähendamiseks. Selle asemel loeb maksuhaldur vaikimisi, et kütusemüüja on sellekohase taotluse esitanud. Täiendus aitab kaasa juba tegutsevate kütusemüüjate sujuvamale üleminekule uuele tagatise süsteemile. Maksuhaldur viib läbi tagatise määramise menetluse ning teatab kütusemüüjale 2018. aasta 15. detsembriks nii isiku eeldatavatele müügimahtudele vastava tagatise suuruse, kui ka selle, kas isiku tagatist vähendati § 44 lg-te 22-23 kohaselt või mitte.
Komisjoni üheks ettepanekuks on ka lükata jõustumise tähtajad edasi. Jõustumise tähtaegade edasilükkamine annab võimaluse luua väiksema halduskoormusega kõigi osapoolte huvisid arvestav süsteem. Erinevad jõustumise tähtajad tekitavad suuremat segadust ja kindlasti ka vahepealsetel ülemineku perioodidel suuremaid kulusid ettevõtjatele, mistõttu on mõistlik jõustumise etappe vähendada. Hilisem jõustumine võimaldab ka puudutatud isikutel paremini uutele süsteemidele üle minna ja selleks ettevalmistusi teha.
Riigikogus läbis esimese lugemise üks eelnõu:
Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (580 SE) luuakse väärteomenetluse seadustikku uus menetlusliik – lühimenetlus, mida rakendatakse kergemate väärtegude puhul. Lühimenetlus aitab kokku hoida inimeste ja politsei aega ning väldib inimeste liigset karistamist.
Lühimenetlust rakendatakse lihtsamate väärtegude puhul, kus inimeste elule ja varale otsest kahju ei teki. Näiteks bussis ilma piletita sõit, punase tule eiramine, lahtise turvavööga sõitmine, kiiruse ületamine alla 20 km/h ja ilma liikluskindluseta sõitmine. Selliste väärtegude puhul määratakse rahatrahv vastavalt konkreetsele rikkumisele summas 20-80 eurot.
Lühimenetluse kasutamine vähendab oluliselt paberite vormistamise aega. Kui täna võtab keskmine väärteomenetlus aega ligi 20 minutit, väheneb ajakulu seadusemuudatuse tulemusena loodetavasti umbes viiele minutile. Hinnanguliselt hoiab lühimenetluse kasutuselevõtt kokku ühe politseipatrulli jagu ressurssi ööpäevas.
Seletuskirjas märgitakse, et täna on karistusregistris kanne ligi 250 000 inimesel ehk umbes 20 protsendil Eesti inimestest. Näiteks jääb karistusregistrisse jälg maha ka sellistest rikkumistest nagu bussis piletita sõitmine, punase tulega tee ületamine või katkine numbrituli. Edaspidi lühimenetlusega menetletud rikkumisi karistusregistrisse ei kanta. Sellega tehakse konkreetne vahe karmimate rikkumiste puhul määratavate karistuste ja kergemate rikkumiste puhul määratavate hoiatuste vahel.
Lühimenetluse kohaldamise eelnõuga muudetakse seitset erinevat seadust, näiteks väärteomenetluse seadustikku, aga ka liiklusseadust, tubakaseadust ja ühistranspordiseadust.
NordenBladet — Justiitsminister Urmas Reinsalu andis Riigikogule ülevaate kriminaalpoliitika arengusuundadest. Justiitsministeeriumi eelmise aasta kriminaalstatistika näitab, et võrreldes 2016. aastaga vähenes Eestis registreeritud kuritegude arv seitse protsenti.
Reinsalu sõnul on üldpilt positiivne, registreeritud kuritegevus on languses, ent säilitada tuleb kriitiline meel. „Kriminaalpoliitika eesmärk kuritegevuse ohjeldamisel on suunatud korduvkuritegevuse ehk retsidiivse kuritegevuse vähendamisele,“ ütles ta.
Justiitsminister rõhutas oma ettekandes, et kriminaalpoliitika keskmes peab olema ohver. „Kannatanu ja tunnistaja väärikas kohtlemine kriminaalmenetluses suurendab usaldust õiguskaitse süsteemi vastu, vähendab kannatusi ja leevendab kuriteoga tekitatud kahju,“ lisas Reinsalu.
Registreeritud kuritegude arv on mitu aastat järjest langenud, kuid turvatunde tagamiseks tuleb ministri sõnul siiski sisulisi samme astuda. „Ühiskonda tuleb kaitsta ohtlikemate kurjategijate eest. Ohtlikud kuriteod mõjutavad inimeste turvatunnet,“ lausus Reinsalu. Ta lisas, et ohtlikele kalduvuskurjategijatele tuleb teistest erinevalt läheneda ja nende kohtlemist puudutav eelnõu on ettevalmistamisel.
Reinsalu tõi oma ettekandes välja mitu muudatust, mis kriminaalpoliitikat mõjutavad. „Mullu jõustus karistusseadustiku muudatus, millega karmistati roolijoodikute kohtlemist. Seadus ei karmistanud üksnes karistust korduvalt purjuspäi kuriteo toimepaneku eest, vaid laiendas ka võimalusi pakkuda alkoholiprobleemiga juhtidele abi,“ ütles minister. Joobes sõidukijuhtide koguarv vähenes tema sõnul mullu üheksa protsenti.
Samuti peatus Reinsalu oma kõnes perevägivallal. Ta tõi välja, et iga kümnes registreeritud kuritegu on seotud perevägivallaga. Ministri sõnul on murettekitav asjaolu, et kõigest iga kümnes perevägivalla ohver pöördub politseisse. Ta rõhutas, et ükski perevägivallaohver ei tohi jääda üksi ja ohvril on võimalik saada riigilt tuge.
Läbirääkimistel Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel sõna võtnud Raivo Aeg toonitas, et senisest rohkem on vaja tähelepanu pöörata kuriteoennetusele ja õigusrikkujate taasühiskonnastamisele.
Liisa Oviir Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist rõhutas, et justiitssüsteem peab seadma esikohale kuriteoohvri ja tema õigused, samuti tuleb jätkuvalt tegeleda perevägivalla vähendamisega. Jaanus Karilaid Keskerakonna fraktsioonist keskendus perevägivallale ning kohtueelse menetluse teemadele.
Valdo Randpere Reformierakonna fraktsioonist peatus abipolitseinike tegevuse rahastamise küsimusel. Külliki Kübarsepp Vabaerakonna fraktsioonist rõhutas vajadust suunata senisest rohkem ressursse korruptsiooni ohjeldamisele. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Mart Helme sõnul tuleks vaadata kuritegevuse statistikast kaugemale ja põhjalikumalt analüüsida, mis peitub numbrite taga.
„Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“ kiideti Riigikogus heaks 2010. aastal. Sel aastal valmistab Justiitsministeerium ette uusi kriminaalpoliitika põhialuseid aastani 2025. Kuritegevuse statistikaga saab tutvuda siin.
NordenBladet — Nii Rootsis kui Soomes tekitab kahinaid otsus võtta 1,5-aastasele lapsele ainult taimetoitu andud vanematelt laps ära. Soomes on lubatud ainult taimetoitu anda ka väikelastele, aga taimetoit peab olema mitmekesine.
Rootsis põhjendati vanematelt lapse äravõtmist lapse alakaalulisusega, kuigi vanemad ütlesid, et lapse kõhnus on pärilik. Ametnikud aga leidsid, et laps on taimetoidu tõttu alatoitumuses.
Nüüd on Soomes tekkinud paljudel vanematel küsimus, kas väikelapsele võib anda ainult taimetoitu. Siin tuleb appi Soome ametlik toidusoovitus, mille kohaselt tohivad ainult taimetoitu tarvitada nii rasedad, imetavad emad, lapsed ja noored.
Tähtis on ainult jälgida, et toidus oleks piisavalt valku. Lisaks tuleb lastele lisaks D-vitamiinile anda B12-vitamiini ja joodi.
Lastele ei sobi aga kitsendustega taimetoit nagu makrobiootiline ja toortoit.
Võrreldes lihatoidul lastega tuleb taimetoidul lastele anda rohkem valgu- ehk proteiinirikkaid toitaineid nagu oad. Samuti tuleks valgurikkaid toite anda iga toidukorraga.
Samuti tuleks valgurikkaid toite varieerida, näiteks lisaks ubadele anda täisteratooteid ja pähkleid.
Joogiks tuleks taimetoidul lastele piima asemel anda vitamiinidega rikastatud jooke nagu kaera- ja sojajoogid. Nii on tagatud ka kaltsiumi saamine. Alla aastased lapsed peakasid saama ka piima. Kui ema ei imeta, siis tuleb vajadusel konsulteerida arstiga.
Laste puhul tuleb jälgida ka rasvade saamist. Parim soovitatud rasvaine on rapsiõli, kuna seal on kõik vajalikud rasvhapped olemas õiges vahekorras.
