NordenBladet — Riigikogu kiitis heaks valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel pakkuda 16–26-aastastele potentsiaalselt abi vajavatele noortele proaktiivset tuge, et naasta haridusse ja tööturule.
Seaduse eesmärk on aidata noori, kes ei õpi, tööta ega otsi tööd, viibivad tööturult eemal mõjuva põhjuseta ning võivad ebasoodsast olukorrast väljumiseks vajada riigi aktiivset tuge, kuid ei jõua ise vajalike (näiteks Töötukassa, Rajaleidja või KOVi) teenusteni.
Seadus võimaldab kohalikul omavalitsusel saada sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (STAR) infot oma piirkonnas elavate potentsiaalselt tuge vajavate noorte kohta. KOVil võimaldatakse leida noored üles, et nendega ühendust võtta ning noore soovil ja vajadusel talle abi pakkuda. Selleks luuakse STARi andmeregistrile lisafunktsioon, mis töötleb andmeid erinevatest riiklikest registritest X-tee kaudu ja kuvab KOVile andmed tema piirkonnas elavatest noortest, kelle kohta puudub üleriigilistes registrites info.
Noorel on õigus sotsiaaltöötajale öelda, et ta ei soovi abi ega oma isikuandmete töötlemist, misjärel isikuandmete töötlemine lõpetatakse.
Peale sotsiaalhoolekande seaduse muudetakse ka maksukorralduse seadust, käibemaksu seadust ja täitemenetluse seadustikku. Käibemaksu seadust muudetakse seoses isikliku abistaja teenuse käibemaksuga. Täitemenetluse seadustikku muudetakse nii, et edaspidi ei saa täitemenetluses sissenõuet pöörata hüvitisele, mida makstakse kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse alusel, ega represseeritu toetusele, mida makstakse okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel.
Seaduse (558 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 66 ja erapooletuks jäi 12 saadikut.
NordenBladet — Riigikogu 15.märtsi istungil oli olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti keel kui riiklik taristu“ arutelu, kus räägiti eesti keele olukorrast koolides ja kõrghariduses ning eesti keele hoidmise tähtsusest.
Eesti Vabaerakonna fraktsiooni liige Krista Aru tõi oma ettekandes välja, et eesti keele kasutamine on eesti keele ja kultuuri loomine, misläbi on kõik eesti keeles kõnelejad eesti keele hoidjad. Aru osutas, et keel vajabki kõige enam seda, et tal oleks kasutajaid.
„Kui mõtleme keelele kui võimalusele, kui vahendile, kui struktuurile, mis loob meie elu iga päev, siis saame väga hästi aru, et eesti keel riigikeelena on meie riigi tugisammas. On see tugisammas, mis hoiab toimimas asutused, mis hoiab toimimas meie parlamendi, mis hoiab koos meie koolivõrgu ja mis viib kogu seda elu siin kindlasti edasi,“ kõneles Aru.
Selgitades, mida tähendab eesti keel kui riiklik taristu, ütles Aru, et sellel on oma institutsioonid ja asutused, nagu koolid, kõrgkoolid, Eesti Keele Instituut ja Keeleinspektsioon, aga ka hulk funktsioone, näiteks keelekorraldus, keele ökoloogia, keeleõpe, keele uurimine ja keele arendamine tervikuna. Taristu vajab Aru sõnul hooldust, arendamist, korrastamist ja ehk ka muutmist, milleks on Eestis riiklik keelearengukava.
Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev käsitles oma ettekandes eesti keelt läbi eesti kirjanduse. Ta toonitas, et hoides emakeeleõpet, omakeelset kõrgharidust ja omakeelset kirjandust, hoiame oma vaimset identiteeti. „Nii hoiame seda, mis meid teiste rahvaste seas eriliseks muudab, ja milles ehk Eesti riigi mõte ongi,“ rääkis ta.
„Eesti autorid soovivad luua tipptasemel kirjandust,“ lausus Aleksejev. „See on nende panus eesti keele püsimisse ja edasiarenemisse ja selle läbi ühiskonda laiemalt, sest kirjandus on midagi enamat kui lihtsalt üks loomevaldkond. Kirjandus on mälu, kultuuri elujõud ja läbi selle ka kultuuri tulevik – ilma keele ja kultuurita ei ole riigil kestvust. Aga säärane autorite üritus kaotab mõtte, kui puuduvad lugejad või kui lugejate arv pidevalt langeb.“
Aleksejevi sõnul võiks laiemalt ette võtta kirjaniku, kirjandusteadlase või tõlkija kooli esinema kutsumise projekti, sest lugejaid tuleb hoida ja kasvatada. „Tugevatest lastest saavad kord kodanikud, kellelt on oodata analüüsivõimet ja vastutustunnet, kellega ei ole võimalik manipuleerida,“ rõhutas Aleksejev. „Kui tahame, et omakeelne kirjandus säiliks ja areneks, tuleks toetada ka Eesti autoreid,“ lisas ta ja nimetas kaks meedet: kirjanikupalga projekti laienemine ja laenuhüvitise tõstmine.
Kõrgharidusest rääkides toonitas Aleksejev, et ülikoolide ülesanne on omakeelset haritlaskonda kujundada. „Tuleb vältida mis tahes eriala täielikku võõrkeelestumist,“ ütles Aleksejev. „Maailm muutub ja meil ei õnnestu ingliskeelset teadust ukse taga hoida, ja selles ei olegi vajadust, aga ülikoolil on vastutus omakeelse haritlaskonna kujundamisel.“
Tartu Ülikooli emakeeleõpetuse professor Martin Ehala kõneles oma ettekandes eesti keele olukorrast alus- ja üldhariduses. Üks suurim probleem Eesti koolides on tema sõnul keelelõhe.
Professor märkis, et keeleliselt eraldatud koolisüsteemil on rohkem miinuseid kui plusse: emakeeles õppimine on stressivabam ja toetab etnilist identiteeti, kuid vene koolide õpitulemused on nõrgemad, eesti keele õppimine on seal vaevalisem ja keeleliselt eraldatud kool taastoodab keeleliselt eraldatud ühiskonda. „See on minu arvates üks tõsisemaid Eesti julgeolekuohte keskpikas perspektiivis,“ lausus Ehala.
Sidusa ühiskonna poole jõudmise seadusandlikest lahendustest rääkides ütles professor, et rändetaustaga lapsed peaksid saama valida õppimiseks eesti õppekeelega munitsipaalkooli või erakooli. Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse õppekeelt puudutavat paragrahvi tuleks Ehala sõnul muuta nii, et see välistaks ingliskeelse õppe võimaluse munitsipaal- ja riigikoolides.
Ehala toonitas, et Eesti üldhariduse keelelõhe tuleb ületada, kusjuures lahendus peab olema paindlik, kultuuriliselt pehme ja üles ehitatud pigem lastevanemate motiveerimisele, mitte sunnile. „Üleminek peaks algama väikselt ning kasvama kogemuse ja ressursside lisandudes,“ lausus Ehala. „Vaja on põhimõttelist otsust: see keelelõhe tuleks ületada.“
Tartu Ülikooli rakenduslingvistika osakonna juhataja professor Birute Klaas-Lang rääkis eesti keelest kõrghariduses.
Professori sõnul on ülikoolide ja Eesti kõrghariduse ülesanne ühelt poolt rahvusvaheline teadustegevus ja läbi teaduse õpe, aga ülikooli üks põhifunktsioon on ka maailma ja Eesti paremaks muutmine läbi tippintelligentsi kasvatamise. „Ülikoolid kasvatavad spetsialiste, kelleta Eesti riik ei saaks sellisena eksisteerida, nagu ta on eksisteerinud,“ sõnas ta.
Klaas-Lang avaldas muret selle üle, et eesti keele roll kõrghariduses ei leia viimastes haridusdokumentides mainimist ning neis on tähelepanu pööratud vaid kõrgkoolide rahvusvahelistumisele. Ta lisas, et kõrgkoolide rahvusvahelistumise seisukohast on viimase kümne aasta jooksul toimunud ingliskeelse õppe osakaalu suurenemine kõrghariduses positiivne nähtus, kuid kõrghariduse ingliskeelestumine mõjutab ühiskonda palju laiemalt.
Mõnest kasutusvaldkonnast, näiteks kõrgharidusest või eesti keelest teaduse keelena kõrvale jäämine võib professori sõnul eesti keelt ohustada. „See, mis keeles me ülikoolis õpetame, jõuab koolipinki, aga jõuab ka kogu meie ellu,“ rõhutas Klaas-Lang.
Eesti keele arutelu läbirääkimistel võtsid sõna haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning Riigikogu liikmed Jürgen Ligi (RE), Barbi Pilvre (SDE), Viktoria Ladõnskaja-Kubits (IRL), Märt Sults (KE), Krista Aru (VA), Mart Helme (EKRE), Tarmo Kruusimäe (IRL), Andres Herkel (VA), Peeter Ernits (KE) ja Artur Talvik (VA).
Riigikogus läbis esimese lugemise üks eelnõu:
Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (593 SE) viiakse sisse muudatused, mis puudutavad muu hulgas liikmeks astumise lihtsustamist, Kaitseliidu liikmete üle arvestuse pidamist, tervisekontrolli, noortejuhtide sotsiaalsete tagatiste laiendamist ja esmaabi osutamist Kaitseliidus.
Kaitseliidu noorteorganisatsiooni liikmeks astumisel vabastatakse tervisekontrollist lapseealised poisid ja tüdrukud. Samuti ei pea edaspidi Kaitseliiduga liitumisel tervisekontrolli kordama inimesed, kellel on kehtiv relvaluba või kellele on tehtud tervisekontroll tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku või abipolitseinikuna ja kellel on seetõttu õigus kanda sõjaväe- või tulirelva.
Kaitseliidu liikmete üle hakatakse arvestust pidama andmekogus, mis liidestub X-teega ja saab andmeid riiklikest registritest. See parandab kogutavate andmete kvaliteeti. Kehtiva õiguse järgi peetakse liikmete arvestust Kaitseliidu ülema asutatud asutuse andmekogus, mille andmevahetus riiklike registritega on piiratud ja toimub üksikpäringute kaudu.
Seaduses sätestatakse ka Kaitseliidu liikme kohustus teavitada organisatsiooni oma terviseseisundi halvenemisest, kui see ei pruugi enam vastata ettenähtud nõuetele.
Samuti nähakse ette, et ravikulude hüvitamisele on õigus ka Kaitseliidu liikmel, kes on saanud vigastada teenistuskohustuse täitmisel, kaasatuna Kaitseliidu koosseisus päästesündmuse või hädaolukorra lahendamisse, politseitegevusse, riigikaitseobjekti vastase ründe või riigipiiri ebaseadusliku ületamise tõkestamisse. Kehtiva õiguse kohaselt kaetakse ravikulud vaid Kaitseliidu tegevliikmel, kes on saanud vigastada sõjaväelise väljaõppe ajal.
NordenBladet — Eesti maaeluministeeriumi ja kaubandus-tööstuskoja eestvedamisel toimus Helsingis Soome turgu tutvustav seminar ning Eesti toodete esitlus, kus osales 31 Eesti toidusektori ettevõtet.
Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on Soome Eestile oluline kaubanduspartner ja seminar aitab Eesti toidusektori esindajatele tutvustada Soome turu eripärasid. „Korraldame seminari, kuna Soomel on oluline osa Eesti toidu ekspordis. Hindame kõrgelt, et Eesti ettevõtted on saanud endale Soomest head koostööpartnerid ja sealsed tarbijad on Eesti toodete vastu huvi tundnud. Loodan, et see huvi kasvab veelgi ja Eesti ettevõtetel on võimalus Soome tarbijate toidulauda kvaliteetsete Eesti toodetega rikastada,“ ütles minister Tamm.
„Soomet nähakse Eestis pea et koduturuna, kuid sealsele turule sisenemiseks on ülioluline teada nüansse, kas või näiteks asjaajamisest,“ selgitas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts. „Eesti toidusektor on tubli, innovatiivne ja arenev ning sektori ettevõtted omavad potentsiaali nii lähi- kui kaugematel turgudel. Hoolimata kõikvõimalike digilahenduste olemasolust, on reaalse edu saavutamiseks siiski väga oluline luua silmast-silma kontakt. Just seda seminar ka võimaldab,“ kinnitas ta.
Helsingis Eesti suursaatkonnas toimuva seminari eesmärk on selgitada Eesti toidusektori eksportööridele Soome turu eripärasid logistika ning sisseostu valguses. Seminari läbiviijad on Soome kaubanduskettide ja teiste organisatsioonide oma ala spetsialistid.
Toidusektorit tutvustavat seminari korraldavad maaeluministeerium ja kaubandus-tööstuskoda. Lisaks seminarile toimub Eesti suursaatkonnas Helsingis Eesti toodete esitlus, kus oma tooteid tutvustab Soome kaubanduskettide esindajatele ning ajakirjanikele 31 Eesti toidusektori ettevõtet. Eesti ettevõtete tooteid aitab esitleda Eesti Peakokkade Ühenduse kokk Vello Kiviberg.
Seminariga samal päeval toimub toidusektori mess Gastro Helsinki 2018, mille Eesti ühisstendi korraldavad Profexpo ja turuarendustoetuse abil Eesti Toiduainetööstuse Liit. Turuarendustoetus on riigieelarvest rahastatav toetus, millega on eesmärk suurendada põllumajandustoodete ja nendest töödeldud toodete turustusvõimalusi sise- ja välisturgudel.
Messistendil esitlevad oma tooteid Puljong OÜ, Mattias Café OÜ, Kikas OÜ, Euroleib AS, Rõngu Mahl AS, Pagaripoisid OÜ, Eesti Pagar AS, Esko Talu OÜ, Arke Lihatööstus AS, Nõo Lihatööstus AS, Ecofarm, Tammejuure Mahetalu TÜ ja Vi?iunai Baltic OÜ.
Lisaks ühisstendil osalejatele osalevad seminaril ka DGM Shipping AS , Rõngu Pagar OÜ, Liivimaa Lihasaaduste Wabrik OÜ, Läätsa Kalatööstus AS, Smackers OÜ, Subland OÜ, Balbiino AS, Linnamäe Lihatööstus AS, Freezedry OÜ, Alis Co Estonia OÜ, Chocolala OÜ, Arso EE OÜ, Martella OÜ, Kindel Käsi OÜ, Õllevõlur/V. Kase OÜ, Siidrikoda OÜ, Auxner OÜ ja Värska Vesi AS.
Möödunud, 2017. aastal eksporditi Eesti päritolu kaupu Soome kokku 177,4 miljoni euro eest. Kõige rohkem, 14 559 tonni, viidi välja leiva- ja saiatooteid ning pagaritooteid (23,3 miljoni euro eest); 6066 tonni juustu ja kohupiima (19,6 miljoni euro eest) ning 7358 tonni kastmeid ja sinepit (17,4 miljoni euro eest).
Allikas: Koda.ee Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — 13. märtsil kaitses Tallinna Ülikoolis doktoritöö loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Marko Vainu, kes uuris Ida-Virumaal asuva Kurtna järvestiku viimase seitsmekümne aasta suurte veetasemete kõikumiste põhjuseid ning põhjavee rolli umbjärvede veekoguse kujunemises.
Kurtnas asub Eesti kõige järverikkam ala, kus 30 ruutkilomeetri suurusel territooriumil asub peaaegu 40 eriilmelist järve. Kuigi seda ainulaadset piirkonda kaitstakse nii riiklikul kui ka Euroopa Liidu tasandil, on tegemist tihedalt inimmõju haardes oleva alaga.
„Järvestikku ümbritsevad põlevkivi-, turba- ja liivakarjäärid ning järvestiku keskelt pumbatakse põhjavett joogi- ja tarbeveeks. Järvestiku keskosas paiknevate looduskaitseliselt väärtuslike järvede (Martiska, Ahne- ja Kuradijärve) veetase on alates 1950ndatest aastatest kõikunud kuni 4m ning toonud nende ökosüsteemides kaasa olulisi negatiivseid muutuseid,“ selgitas töö autor ja lisas, et kui varem on järvede veetaseme muutuste põhjuseid selgitatud paljuski kirjeldavalt ja oletuslikult, siis doktoritöös antakse kõikumistele arvutustel ja mõõtmisandmetel põhinevad selgitused.
„Selgus, et kõige enam on järvede veetasemeid mõjutanud põhjavee joogi- ja tarbeveeks väljapumpamisest tingitud põhjaveetaseme muutumine. See oli peamiseks veetaseme languse põhjustajaks nii 1970ndatel kui 2010ndate keskpaigas,“ sõnas Vainu. Lisaks on mõju avaldanud ka valglal kasvava taimestiku muutused ning kuivemate ja niiskemate ilmastikuperioodide vaheldumine.
„Uuritud järved on justkui põhjavee läbivoolu basseinid, mille veetase langeb ja tõuseb koos ümbritseva põhjaveetasemega. Esmakordselt Eestis läbi viidud otsesed põhjaveevahetuse mõõtmised Martiska järve põhjas näitasid, et vesi imbub järvest välja põhjaveekaevude suunas. Põhjaveevõtu järsk suurendamine 2012. aastal tõi aga kõigest ühe aastaga kaasa põhjavee väljaimbumise ala laienemise ning langetas seeläbi järve veetaset kuni 1.8 meetrit,“ selgitas töö autor. Seega annab doktoritöö ühe konkreetse näidisala põhjal hoiatava kirjelduse selle kohta, millised protsessid võivad aset leida, kui, piltlikult väljendudes hakkavad järved ja inimesed konkureerima ühe ja sama põhjaveeressursi pärast.
Teadaolevalt on tegemist esimese teadusliku järvede ja põhjavee vastastikmõju uuringuga Eestis. Maailma mastaabis ei ole teada, et varem oleks õnnestunud põhjaveevahetust järvede põhjas mõõta nii enne kui pärast põhjaveevõtu suurendamist. Laiemat teaduslikku huvi pakub ka doktoritöö avastus, et põhjavesi võib järve sisse imbuda läbi paarimeetrise mudakihi. Üldjuhul eeldatakse järvede veevahetuse modelleerimisel, et läbi mudakihi põhjaveevahetust ei toimu.
Töö autori sõnul on oluline edaspidi leida kompromisslahendused, kuidas oleks võimalik tagada Ida-Virumaal piisav joogiveevarustus ilma, et Kurtna väärtuslikud järveökosüsteemid täielikult kaoksid. Vastava uuringuga on Keskkonnaameti tellimusel ning Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse ja Tartu Ülikooli geoloogia osakonna koostöös juba ka alustatud.
Doktoritöö pealkiri on “Groundwater-surface Water Interactions in Closed-basin Lakes: the Example from Kurtna Lake District in Estonia”. Töö juhendaja on Tallinna Ülikooli vanemteadur Jaanus Terasmaa, oponendid Tartu Ülikooli teadur Mait Sepp ning Oulu Ülikooli teadur Pertti Ala-aho.
Doktoritöö täistekst on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskonnas ETERA.
NordenBladet —Nordea panga aktsionärid kinnitasid otsuse tuua panga peakontor Rootsist üle Soome. Nordea Bank AB juhatus algatas möödunud aasta septembris peakontori kolimise Rootsist Soome ja panga aktsionärid kinnitasid selle 15. märtsil 2018. aastal toimunud üldkoosolekul. Plaan teostub 2018. aasta 1. oktoobril. See eeldab, et ametivõimudelt saadakse selleks luba.
Nordea pank on rahvusvahelise ülesehitusega Põhjamaade pank, mille varade maht on kaks korda nii suur kui ühegi Põhjamaa SKP. Peakontori asukoha muutus on vajalik selleks, et tagada panga jaoks kõik tingimused võrreldes teiste Euroopa pankadega. Selleks on vajalik omada peakontorit Euroopa rahaliidu liikmesriigis.
