NordenBladet —Maailma ühe rikkaima inimese, möölifirma IKEA looja Ingvar Kampradi testament on üllatavalt lihtne – kirjutatud trükitähtedega käsitsi ruudulisele paberile.
Mina, Ingvar Feodor Kamprad, sündinud 30. märtsil 1926 aastal otsustan, et järgnev on minu lõplik testament. Otsestele pärijatele, poegadele Peter, Jonas ja Matias Kampradile ja adopteeritud tütrele Annika Kihlbomile jätan nende osa, algab testament.
Asjad, millel on väärtust, jagatakse võimalikult võrdselt poegade vahel nende enda soovide kohaselt ning Annika saab oma osa võimaluse korral sularahas.
Aasta 2014. 1. oktoobril kinnitatud testamendi lõpus on öeldud, et ülejäänud osa läheb Norrlandi maakonnale.
Surres oli Kamprad Bloombergi andmetel maailma rikkuselt 8. inimene.
NordenBladet — Mikroplastide mõju inimorganismile pole veel põhjalikult uuritud, aga pudelivee tarbimine on tõusuteel. Möödunud aastal kasvas pudelivee tarbimine rohkem kui teised joogitööstuse valdkonnad.
Pudelivett tarvitavad sajad miljonid inimesed ja joovad koos sellega sisse mikroplaste. See selgus rahvusvahelisest Orb Media uuringust. Projektis osaleb ka Soome rahvusringhääling Yle.
Uuringus võeti vaatluse alla 259 veepudelit 9 eri riigist. Pudeleid hangiti kõigilt viielt mandrilt: Euroopast, Aasiast, Aafrikast ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikast.
Põhjalikumalt uuriti 11 eri veebrändi, millest mõned on rahvusvaheliselt tuntud. Tuntumatest müüakse Soomes vaid kahte: Evian ja San Pellegrino.
Tegemist on esimese korraga, mil pudelivees on uuritud mikroplastide koostist nii põhjalikult. Soomes juuakse pudelivett küll väga vähe, aga selle tarvitamine on tõusuteel.
Uuringu tulemusel leiti mikroplaste kõikidest tuntud veebrändide toodetest. 259 pudeli seas oli vaid 17 sellised, kus mikroplaste oli väga vähe. Ülejäänud pudelites oli plaste rohkem, keskmiselt 325 plastikuosakest liitri kohta.
Uuring näitab, et mikroplaste on igal pool: järvedes, meres, maal ja õhus. Samuti näitas uuring, et mikroplaste pole võimalik vältida, kui juua kraanivee asemel pudelivett. Mikroplastide esinemine pudelivees tehti selgeks, seni pole veel teada, kuidas mikroplastid mõjutavad inimese tervist.
NordenBladet — Maailma juhtiv veebikaubamaja avab kuulduste kohaselt kevadel esinduse Põhjamaades. Selle peale on Soomes läinud lahti paanika. Asjatundjate arvates pakub Amazoni tulek nii ohte kui võimalusi.
Amazon kavatseb hakata pakkuma teenust Rootsis, Soomes ja Taanis juba teise kvartali jooksul ehk enne suve ning ettevõte värbab juba töötajaid, vahendab Rootsi majandusleht Dagens Industri.
Soome tarbija jaoks tähendab see lisaks omakeelsele teenindusele kiiret, järgmisel päeval toimuvat kauba kojutoomist. Ühtlasi kaob ära suur postikulu.
Amazonil on Euroopas oma osakonnad juba Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias ja Suurbritannias.
Soomes toob Amazoni laienemine kaasa konkurentsi tihenemise. Näiteks Saksamaal on Amazon väga kõva tegija ehitusmaterjalide valdkonnas. Soomes võib Amazoni tulek kaasa tuua ka teiste veebipoodide laienemise. Paljud kaubandusettevõtted pole veel aru saanud, et inimesed soovivad veebiteenuseid. Nüüd on murdehetk, mil jäävad pinnale need, kes arendavad digitaalseid teenuseid.
Tiheneb tavapoodide konkurents, sest Amazon rajab ka tavapoode. Tänu lähedusele võib Amazon mööduda Aliexpressist, mis Soomes on praegu veebikaubanduse turuliider.
Amazoni tulekuga laieneb kindlasti soomlaste jaoks kaubavalik. Samas annab see ka Soome ettevõtetele võimaluse oma kaupa müüa. Paljud ettevõtted pole sellisest võimalusest veel teadlikud.
Kõige suuremad kaotajad on Amazoni tulekuga teised veebikaubamajad, maaletoojad ja kaubaketid. Rootsis juba kardetakse, et Amazon surub oma suurusega kohapealsed veebipoed allhankijateks. Amazoni kontseptsioon põhineb suurusel, mis tähendab seda, et ilma koostööta pole konkurentidel võimalik ellu jääda. Teised veebipoed surutakse nišitoodeteks või klienditeenindajateks. Soomes kaotavad kindlasti turuosa sellised suured ketid nagu S-grupp ja Kesko.
Näiteks seni ostetakse enamus Soome ehitusmaterjalidest kaubakettidest, aga Amazoni tulek lööb turu sassi.
Amazon pakub väljakutseid Soome logistikafirmadele, sest Amazoni puhul omab suurt tähtsust tarnete kiirus. Amazon on tuntud selle poolest, et pakub kohaletoomist juba järgmisel päeval. Amazonil on endal suur logistikavõrgustik, aga kasutatakse ka kohapealseid allhankefirmasid. On võimalik, et Amazon loob täiesti omaenda logistikateenuse, sest kliente on nii palju.
Seni on Amazoni pakke Soomes vahendanud riigi postifirma Posti. Põhiliselt tulevad Amazoni pakid Soome Saksamaalt ja Suurbritanniast.
NordenBladet — Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti-uuringute Tippkeskus kutsuvad sellel teemal mõtteid vahetama 27. märtsil kell 12.
Enam kui saja aasta jooksul on mitu lainet eestlasi kodumaalt välja rännanud – itta ja läände, sõja eest pagedes, viljakama mulla või parema palga lootuses. Sama on teinud ka me naabrid. Kuidas kohaneda uuel maal, jäädes samas iseendaks? Mis aitaks leevendada kohanemisstressi? Kas tuge pakuvad emakeel ja põlvest põlve edasi jutustatud perekonnalood või kaasa võetud asjad või hoopis meelde talletunud kodused lõhnad ja helid? Kui need ei aita, kas poleks õigem tulla tagasi?
Baiba Bela Läti Ülikooli filosoofia ja sotsioloogia instituudist kõneleb teemal „Latvian identity in diaspora: Traveling people, stories and artefacts“. Eesti ainese toel kommenteerib teemat laiemalt Maryam Adjam Uppsala Ülikooli kultuuriantropoloogia ja etnoloogia instituudist oma ettekandes „Memory traces: the Poetics of history“.
Üritus toimub haridusprogrammi Nordplus Adult projekti „From Past to present: Migration and integration through life stories’ network“ raames, toetajaks Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti-Uuringute tippkeskus)
Lisaks on Eesti Kirjandusmuuseumi saalis jätkuvalt avatud näitus Eduards Veidenbaumsist kui „võimatust luuletajast“ ja ühtlasi ka ühest ekstravagantsest lätlasest Eestis.
NordenBladet — Turistid jätsid Soome möödunud, 2017. aastal kokku 2,6 miljardit eurot ja nende seast olid kõige heldemad kulutajad hiinlased, kelle reisimine Soome kasvas 60 protsenti. Võrreldes 2016. aastaga jätsid turistid möödunud aastal Soome 500 miljonit eurot rohkem, selgus Visit Finlandi värskest uuringust.
Soome populaarsus turismisihtkohana on kiiresti tõusmas. Möödunud aastal tehti Soome 8,3 miljonit reisi, mida on 13 protsenti enam kui varasemal aastal. Hiinlaste reiside arv kasvas tervelt 63 protsendi võrra.
Vahepeal rubla kursi tõttu ära kukkunud vene turistide arv kasvas möödunud aastal taas ja seda 17 protsendi võrra. Absoluutarvudes jätsid idanaabrid Soome kõige rohkem raha – 653 miljonit eurot. Valdav osa Vene turiste käib Soomes neli korda aastas ja kulutab korraga keskmiselt 243 eurot.
Hiinlased on kõige heldemad kulutajad aga arvestades üksikut reisijat. Hiina turist kulutas möödunud aastal Soomes keskmiselt 1260 eurot, samas kui kõigi turistide keskmine oli 318 eurot. Selle summa sees on kohapealsed reisid.
Hiina on mõne aastaga tõusnud turistide arvu poolest viiendaks maaks. Kaasa on aidanud Soome tuntus sotsiaalmeedias.
Hiinlased kulutavad Soomes teistmoodi kui ülejäänud turistid: nad ostavad rohkem kaasa suveniire ja muud kaupa, kulutades lähedastele tehtavatele kingitustele.
Hiinlastele on Soomes ostmine muudetud lihtsaks Alipay teenuse kaudu, mis on Soomes kasutusel olnud ühe aasta. Mida lihtsamaks on raha kulutamine tehtud, seda rohkem seda ka kulutatakse.
Muutunud on ka hiinlaste reisiviisid. Varasemad paketireisid on asendunud individuaalsete reisidega. Suurimad kulutajad ongi 1980ndatel aastatel sündinud hiinlased, kes on kogenud ja ostujõulised reisijad. Neid huvitab reisi käigus luksus, mida otsitakse soomlaste jaoks tavalistest asjadest, näiteks loodusest. Turistid otsivad uusi kogemusi ja elamusi, samuti kõrgetasemelist majutust.
Soome puhul tähendab luksus muud kui mitmel pool mujal. See ei tähenda välist sära, vaid näiteks puhta vee joomist otse allikast, mida mujal naljalt ei leia. Samuti tullakse Soome otsima anonüümsust. Näiteks jalgpallitäht Lionel Messi käis reisil Kuusamos. Sarnaselt temaga on Soomes käinud vaikust ja rahu otsimas mitmeid kuulsusi. Paljude kuulsuste jaoks on luksus see, kui saab rahus olla.
Soomes ööbitakse põhiliselt hotellis või motellis. Kasvanud on ka airbnb-tüüpi majutuste osakaal.
Tüüpiline Soome-reis hõlmab endas nii Helsingi kui Lapimaa külastust. Soomes tahetakse külalistele pakkuda rohkem Soome järvesid ja rannikut.
Visit Finlandi uuringus küsitleti kokku 14 883 turisti.
