NordenBladet — Soomlaste arvates on maailma kõige õnnelikum maa hoopis Island, kus politseinikud ei kanna relva, alkoholi tarvitamine on saadud kontrolli alla ja isad jäävad meelsamini lastega koju.

Islandit peetakse õnnelike ja rahulike inimeste saareks, mis on suur haruldus kaasaja maailmas, kus esineb palju vägivalda. Kuigi Soome kuulutati äsja maailma õnnelikumaks maaks, on soomlastel kõige rohkem õppida just Islandilt.

Veidi vähem kui poole miljoni elanikuga Islandil on aastas vaid kolm mõrva. Soomes tapetakse ja mõrvatakse inimesi elanike arvu kohta kolm korda rohkem. Islandil politsei relva ei kanna ja politseinike väitel nad seda ei soovigi. Politsei on seisukohal, et maad peaks juhtima seadus, mitte vägivald.

Islandis ollakse seisukohal, et ühiskonna kõige tähtsamad tugisambad on tugevad ja kindlad institutsioonid, mis kõik toimetavad kokku lepitud mängureeglite järgi.

Island on teised Põhjamaad on kogu maailmale eeskujuks. USA visionäär Francis Fukuyama on soovitanud kõigil pöörata pilgud Taani poole ja võtta Taani eeskujuks. Maailma õnneindeksi järgi on Soome, Taani ja Island enam-vähem samal pulgal.

Õnne on ajaloos peetud inimkonna kõige tähtsamaks eesmärgiks. Õnnele kui inimkonna ülimale eesmärgile on Kreeka õpetlane Aristoteles pühendanud oma teose Nikomachose eetika. Aristotelese järgi on õnn ülim eesmärk – õnne nimel tehakse kõike muud. USA 1776. aasta iseseisvusdeklaratsioonis on kuulutatud „elu, vabadus ja püüdlus õnne poole” inimese võõrandamatuks põhiõiguseks.

Õnne on raske hinnata, aga see pole midagi ulmelist: see on inimeseks olemise tuum. Tuleviku kõige õnnelikumad maad pole need, kus on kõige rohkem raha ja tehnoloogiat, vaid need, kus raha ja tehnoloogia on rakendatud ühiskonna teenistusse, võimaldades õnnelik olla võimalikult paljudel inimestel.

Riigid ei saa olla õnnelikud, vaid õnnelikud on inimesed neis riikides, kus on loodud selleks tingimused võimalikult paljudele inimestele.

Islandit eristab Soomest veel hea mitu näitajat: hõivatus Islandil 80 protsenti, Soomes 71 protsenti, tööpuudus Islandil 2,8 protsenti, Soomes 8,4 protsenti. Alkoholi tarvitatakse elaniku kohta Islandil 6,9 liitrit aastas, Soomes 11,9 liitrit. Meeste oodatav eluiga on Islandil 81,2 aastat, Soomes 78,7 aastat. Loomulik iive oli aastail 2007-2017 Islandil 8,0 protsenti, Soomes 1,4 protsenti.

Islandlastel on seega rohkem tööd ja nad on soomlastest tervemad. Samuti on neil parem olukord soolise võrdõiguslikkusega. Kõik see on viinud selleni, et islandlased tahavad rohkem lapsi kui soomlased.

Loomulikult pole Island mingi paradiisisaar. Näiteks tarvitatakse seal rohkem antidepressante kui mujal Euroopas. Islandile on omane rahu ja turvalisus, seal pole kunagi olnud sõjaväge.

Nii nagu Soome on Island maa, kus inimeste põhivajadused on kaetud: inimestel pole vaja muretseda järgmise päeva toidu ega peavarju pärast. Kui põhivajadused on kaetud, siis raha enam inimest õnnelikumaks ei tee. Küsimusele, kas raha teeb õnnelikuks, vastatakse Soomes ja Islandil: ainult siis, kui jagad seda teistega.

Elus tähendab see, kui investeerid oma kõige kallimat vara – aega – koos olemiseks oma lähedastega, siis on kõik õnnelikumad. Kui investeerid oma aega ja energiat väärtpaberitesse, siis kedagi see õnnelikumaks ei tee.

Ühe või teise maa majanduse olukorda peegeldav SKP ei näita õnnelikkust: selle taustal võivad olla tööstuse poolt saastunud keskkond, alkoholi ja tubaka liigtarvitamine ning haigused.

Islandil uuriti õnnelikkust pärast 2008. aasta suurt majanduskriisi. Tuli välja, et vanemate inimeste õnnetunnet see vähendas, aga noorte inimeste oma suurendas. Noored olid õnnelikumad, sest vanematel oli nende jaoks rohkem aega. Nüüd, kui Islandi majandusel läheb hästi, on noorte õnnetunne taas languses.

Islandis on noorte peale mõeldud ja saadud kontrolli alla näiteks alkoholi tarvitamine noorte hulgas. 1990ndatel joodi Islandil väga palju ja alkoholi tarvitamine suurenes noorte hulgas. Peaaegu pooled 13-16-aastastest olid olnud purjus eelneva kuu aja jooksul. Nüüd on selliste noorte osakaal langenud 5 protsendini.

Soome vastav number on 23 protsenti. Islandil on noorte alkoholi tarvitamine saadud kontrolli alla läbi riigi, omavalitsuste, koolide, lapsevanemate ja noorte endi koostöö. Näiteks on loodud noortele väga palju võimalusi aktiivseks vaba aja veetmiseks. Islandil on seaduse järgi pandud paika ajad, millal lapsed peavad õhtul kodus olema. Vaba aja veetmiseks ja harrastusteks eraldatakse Islandil igale lapsele 400 eurot aastas. Islandi noorte hulgas on näiteks väga popiks saanud jalgpall.

Avafoto: Island (NordenBladet)