NordenBladet — Alanud on uus droonide lennutamise hooaeg. Droone on järjest rohkem, kuna nende hinnad on alla tulnud. Soome politsei jagab tähelepanekuid seoses droonidega.
Kõigepealt turvalisuse küsimus. Droonide lennutamine ei tohi seada ohtu inimesi või vara, näiteks ei tohi droone lennutada inimgruppide kohal. Lisaks tuleb olla ettevaatlik lennuväljade ümbruses, kus on lennukeelutsoon.
Droonilt peab olema leitav selle kasutaja nimi ja kontaktinfo.
Inimeste privaatsust ja kodurahu peab austama! Ilma loata filmimine eravalduses on seadusega keelatud ja tegemist on kuriteoga isegi siis, kui pilte ei salvestata ega avalikustata.
NordenBladet — Soomes on toimunud murettekitav pööre: nimelt seni pidevalt kerkinud inimeste eluiga on pööranud langusse ja mõnel pool Soomes langenud lausa Ida-Euroopa tasemele. Põhjuseks on alkoholi liigtarvitamine ja ülekaalulisus. Meeste oodatav eluiga langes 2016. aastal 0,1 aasta võrra, naiste oma jäi samale tasemele. Enne seda oli soomlaste oodatav eluiga aasta-aastalt pikenenud.
Viinavikat niidab alla 80-aastaseid savolasi juba pea samapalju kui vähk. Soomes on maakonniti väga suured erinevused eluea pikkuses, vahendab Helsingin Sanomat.
Kas muutus tähendab seda, et Soomes on tipp saavutatud? Ilmselt see nii siiski pole, sest näiteks Islandil ja Šveitsis on meeste oodatav eluiga kerkinud üle 80 aasta. Jaapanis, Prantsusmaal, Hispaanias ja Šveitsis on naiste oodatav eluiga üle 85 aasta.
Ühe aasta põhjal veel kaugeleulatuvaid järeldusi teha ei saa, aga see paneb mõtlema. Asjatundjate väitel on Soomes mõnes piirkonnas eluiga pikem, teises lühem. Näiteks Turus 80-aastaste ja vanemate meeste eluiga pikeneb. Naiste eluiga on aga languses Hämeenlinnas, Lappeenrantas, Joensuus, Mikkelis ja Vaasas.
Soomes täna sündivate tüdrukute eluea pikkus erineb maakonniti 2,5 aastat ja poistel 3,8 aastat. Kolme aastast erinevust eluea pikkuses lähtuvalt elukohast peetakse Soomes juba väga suureks, kuna eesmärgiks on seatud võrdsete võimaluste loomine.
Näiteks Soome Pohjanmaa meeste eluiga on üks pikemaid maailmas ja võrreldav teiste Põhjamaadega, siis Ida-Soome Kainuu meeste eluiga jääb Läti, Ungari, Türgi ja Poola tasemele.
Kuigi soomlaste eluiga on läinud langusse, soovitatakse inimestele jätkuvalt samu asju mis varem: sööge tervislikult, liikuge, ärge suitsetage ja jooge mõõdukalt. Eluviiside osakaal inimese eluea pikkuse puhul on 80-90 protsenti. Muud tegurid nagu teenused mõjutavad vaid 10-20 protsenti.
Erinevused maakonniti tulevad erinevustest eluviisides. Näiteks savo mehi niidab alkohol samapalju kui vähk. Ehk siis samapalju kui kõik vähihaigused kokku. Alkohol ja enesetapud on Kainuus peamised meeste surma põhjused. Hoopis teistsugune on olukord lääne pool Pohjanmaal, kus alkoholi põhjustatud surmasid on kolmandiku võrra vähem.
Viimase 30 aastaga on oodatav eluiga Soomes kasvanud hoogsalt: tüdrukutel 5,4 aastat ja poistel 7,9 aastat. Sugudevaheline erinevus on langenud 8,2 aastalt 5,7 aastani.
Eluiga on pikenenud, kuna ravivõimalused on paranenud, ja mis peamine, muutunud on eluviisid.
Suitsetamine on küll vähenenud, aga selle asemele on tulnud ülekaal. Värskete andmete põhjal on Soomes juba 2,5 miljonit ülekaalulist inimest, kelle kaaluindeks on üle 25. Ülekaal seletab ka erinevused maakonniti: Pohjanmaal on pakse mehi (kaaluindeks üle 30) 18,8 protsenti, Kainuus aga 28,5 protsenti.
Lisaks ülekaalule mõjutab eluiga alkohol. 2016. aastal Soomes alkoholi tarvitamise langus peatus ning alkoholiga seotud surmade arv pööras tõusule. Samuti hakkas tõusma enesetappude arv.
Eelmistel kordadel oli soomlaste eluiga languses majanduskriisi aastatel 1994-1995 ja aastatel 2006-2007. Paar aastat enne seda, 2004. aastal muutus alkoholi toomine Soome vabamaks seoses Euroopa Liidu laienemisega ning Soomes muutus alkohol odavamaks seoses maksulangusega. Pärast seda lühenes soomlaste eluiga seoses alkoholisurmadega. Viinavikat niidab väiksema sissetulekuga inimesi: töötuid ja pensionäre.
Arvatakse, et alkoholi tarvitamist mõjutab usk. Läänepoolsetes luterlikes maakondades tarvitatakse alkoholi vähem kui idapoolsetes õigeuslikes maakondades. Õigeusklike jaoks pole alkoholi tarvitamine mingi patt.
Soomlaste tervist on oluliselt mõjutanud suitsetamine. Näiteks kui peale sõda suitsetas Soomes kolm neljandikku meestest ehk enamus mehi, siis nüüd tõmbab suitsu väga väike osa – vaid iga kaheksas mees.
Varem on erinevusi eluea pikkuses piirkonniti põhjendatud erinevate geenidega, aga viimase 30-40 aasta jooksul on kõigi soomlaste eluiga pikenenud 10 aasta võrra – geenid pole selle ajaga muutunud. Küll aga võib olla tõsi see, et teatud eluviisid mõjutavad enam teatud geenidega inimesi. Näiteks mõjutab ühtesid inimesi suitsetamine, alkohol ja ülekaal rohkem kui teisi. Samas näiteks vähihaigused on ühtlaselt jaotunud üle kogu Soome. Veresoonkonna haigused võtavad aga Lapimaal ja Kainuus inimelusid rohkem kui mujal. Alkoholisurmad ja enesetapud on tavalised Lõuna- ja Põhja-Savos ning Kainuus.
Mis siis põhjustab selliseid erinevusi? Üks seletus on asjaolu, et tervemad ja tugevamad lahkuvad maapiirkondadest ning haiged jäävad. Ning sellistes kohtades, kus on vähem kõrgelt haritud inimesi ning rohkem töötuid, ka juuakse ning suitsetatakse rohkem. Nii haridus kui sissetulekud mõjutavad oluliselt inimese eluviise. Haritud inimesed pööravad tervisele suuremat rõhku, toituvad tervislikumalt ja käivad eraarsti juures. Ebatervislik toitumine, alkohol ja suitsetamine võivad kanduda edasi põlvest põlve. Inimene pärib oma vanematelt ja vanavanematelt nende tavad.
Meeste puhul sõltub eluea pikkus ka sellest, kas mees on abielus või mitte. Abielusõrmus pikendab oluliselt meeste eluiga. Paarisuhte eelised on teada: partner sunnib sööma rohkem rohelist ning teeb märkusi joomise ja suitsetamise kohta. Paarisuhtes olev inimene jõuab kiiremini arsti juurde, kuna elukaaslane käib peale. See seletab, miks rootsikeelsetel rannikualadel elavad inimesed kauem: seal on pikad kooskäimise traditsioonid.
Kuigi igal pool Soomes on suitsupakkidel hoiatussildid, porgand on odav ja jooksuradasid leidub igal pool, on ometi inimeste vahel suured erinevused. See tuleb inimeste erinevast sotsiaalmajanduslikust olukorrast: näiteks töötud jäävad kõrvale ja on vähem motiveeritud oma tervise eest hoolt kandma. Seetõttu aitab töötuse vähendamine kaasa inimeste tervise paranemisele. Kahjuks on Soomes nii, et inimeste tervise pärast muretsetakse pidupäevakõnedes, aga igapäevastes otsustes see ununeb. Kõige parem näide on uus alkoholiseadus, mis lihtsustab alkoholi kättesaadavust. Seda teatakse, et sellised muutused on kõige kahjulikumad just kehvades oludes inimestele, ent ometi nii tehakse.
Soome statistikaamet on arvestanud, et kui kõigil soomlastel läheks nii hästi nagu Pohjanmaa inimestel, siis väheneks alkoholisurmade arv kümnendiku võrra. See tähendab üle Soome kümneid tuhandeid juurde võidetud eluaastaid. Asjatundjate väitel on oluline hoolitseda ka kehvikute eest – see pole ainult eetiline küsimus, vaid kasulik kogu ühiskonnale.
Soomlaste tervise olukorda peaks parandama praegu käimas olev sotsiaal- ja terviseteenuste reform ehk nn sote-uudistus.
NordenBladet —Riigikaitsekomisjon toetas konsensuslikult ja saatis esimesele lugemisele eelnõu, mis annab võimaluse piirata ajateenistusest ja õppekogunemisest kui põhiseadusest tuleneva kohustuse täitmisest kõrvalehoidjatele väljastatud õiguste ja lubade kehtivust või taotlemist.
Eelnõu kohaselt saavad Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet lisaks sunniraha ning väärteokaristuste määramisele hakata halduskohtult taotlema mootorsõiduki juhtimise õiguse, väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse, relvaloa, relva soetamisloa, kalastuskaardi ning jahipidamisõiguse kehtivuse või väljastamise peatamist. Kavandatavad meetmed on sarnased elatisabi võlglastele juba kehtivate meetmetega.
Komisjoni esimehe Hannes Hanso sõnul on eesmärk vältida kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest kõrvalehoidmist, et riigikaitse prioriteedid saaksid täidetud. „Peame tõdema, et olemasolevad meetmed ei ole selle eesmärgi täitmiseks piisavad,“ ütles Hanso.
Hanso sõnul rakenduvad uued meetmed vaid halduskohtu otsusel ja ei saa kindlasti olema massilised, vaid neid kasutatakse eelkõige ajateenistusest korduvalt kõrvalehoidjate suhtes, kelle osas pole muud seaduses ettenähtud meetmed nagu ettekirjutus, rahatrahv ja sunniraha tulemust andnud. „Meetmete põhieesmärk on eelkõige preventiivne, kuid vajadusel ka distsiplineeriv,“ ütles Hanso. „Sellega näitame, et kõik on seaduse ees võrdsed.“
Komisjoni liige Johannes Kert ütles, et toetas eelnõu kuna nii mootor- ja veesõiduki juhtimine kui ka tulirelva omamine, käsitlemine ja jahil käimine on vähemalt samasugust vaimset stabiilsust nõudvad tegevused nagu ajateenistuski. „Seetõttu ei pea ma põhjendatuks anda ajateenistusest stressitalumatuse või muude psüühiliste probleemide tõttu kõvale hoidjatele tsiviilelus ülalnimetatud tegevusteks õigusi,“ ütles Kert. Ta märkis, et eelnõus rakendatavad sanktsioonid on vajalikud, sest kaitseväeteenistuskohustus tuleneb otse põhiseadusest.
Komisjonile selgitati, et eelmisel aastal määrati ajateenistusest kõrvalehoidmise eest sunniraha 1031 korral. Keskmiselt määratud sunniraha suurus oli 103 eurot. Lisaks algatati 221 väärteomenetlust, mille alusel määrati ühele kutsealusele keskmiselt 468 eurot trahvi.
Riigikaitsekomisjon otsustas saata valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (607 SE) esimesele lugemisele Riigikogu täiskogu 2. mai istungile ettepanekuga eelnõu esimene lugemine lõpetada.
NordenBladet —Väliskomisjonis täna toimunud laiapõhjalisel arutelul jäi kõlama, et Laheriikide piirkonnas Eesti diplomaatilise ja majandusesinduse avamise eelduseks on Eesti osalemine Dubai EXPOl.
„Kuulates tänast arutelu võib öelda, et EXPOl osalemine on väga oluliseks eelduseks Eesti diplomaatilise ja majandusesinduse edukusele regioonis,“ ütles Mihkelson. „Sealne ettevõtluskultuur erineb meie omast ja see on paljudele uus maailm. Kui Eesti Dubai EXPOl ei osale, võib see tekitada probleeme juba kohapeal töötavatele Eesti ettevõtjatele, aga ka Eesti diplomaatilise ja majandusesinduse tegevusele Laheriikide piirkonnas.“
Mihkelsoni sõnul on vastuvõtjad andnud mõista, et nad toetavad Eesti osalemist EXPOl igati.
Komisjoni istungil toodi välja, et Eesti eksport Laheriikide piirkonda on viimastel aastatel mitmekordistunud ja näitab jätkuvalt kasvutrendi. Komisjoni esimehe sõnul on seetõttu täiesti loomulik, et Eesti rajab esinduse regiooni, kus valdav enamus Euroopa Liidu liikmesriike on juba esindatud.
Mihkelsoni sõnul peab Eesti edasi tegelema ka välislepingutega, mis võimaldavad sõlmida kahepoolseid suhteid, lennunduslepinguid ja väliskaubanduseks vajalikke topeltmaksustamise vältimise lepinguid.
Ülevaade Eesti kahepoolsete suhete arendamisest Laheriikide koostöönõukogu (GCC) riikidega andsid istungil Välisministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Kaitsepolitseiameti ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindajad. Videokonverentsi vahendusel osales Eesti suursaadik Araabia Ühendemiraatides, Katari Riigis ja Kuveidi Riigis Sander Soone.
NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjon tutvub täna Kesk-Soomes asuva Äänekoski biotoodete tehasega, et saada ülevaade tehase rajamise protsessidest ja rakendatud abinõudest looduskeskkonna kaitsmisel.
Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on mullu sügisel tööd alustanud Äänekoski tehas võrreldav Eestisse kavandatava puidurafineerimistehasega. Kesk-Soome Majandusarengu, Transpordi ja Keskkonnakeskuse esindajatega kohtumisel uurime, millised probleemid kerkisid tehase rajamisel ja lisaks soovime saada ülevaadet keskkonnalubade menetlemisprotsessidest.
„Külaskäigu ajal pöörame erilist tähelepanu just keskkonda mõjutavatele teguritele. Ainult vahetu tootmisprotsessi jälgimise kaudu on võimalik saada objektiivne pilt tehase ehitamisega seotud ohtudest ja riskide maandamise võimalustest,“ ütles Vakra.
Äänekoski kaasaegsel tehnoloogial põhinev uus biotoodete tehas hakkas tööle mullu sügisel. See ehitati samas kohas 1985. aastal rajatud tselluloositehase asemele. Uus tehas annab toodangut 1,3 miljonit tonni aastas, mis on kolm korda suurem vana tehase toodangumahust.
Keskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Palling peab tähtsaks Eestisse võimaliku uue tehase kavandamisel saada läbi samalaadse tehase toimimise kaudu tervikpilt, et langetada põhjendatud otsused. „Uute majanduslikult kaalukate projektide kavandamisel on vaja võtta arvesse nii keskkonnakaitselisi, majanduslikke, aga ka sotsiaalseid aspekte,“ märkis Palling. Ta lisas, et Äänekoski on Soome üks suuremaid eksportettevõtteid, millest on kasu nii riigi majandusele kui ka paikkonna sotsiaalsete probleemide lahendamisele suure tööhõive kaudu.
Keskkonnakomisjoni väljasõiduistungil osalevad lisaks Rainer Vakrale ja Kalle Pallingule ka teised keskkonnakomisjoni liikmed Terje Trei, Peeter Ernits, Valeri Korb, Andres Metsoja ja Meelis Mälberg.
Keskkonnakomisjoni külaskäigul Äänekoski tehasesse osaleb ka Keskkonnaministeeriumi esindaja.
