NordenBladet — Riigikogu võttis 77 poolthäälega vastu Kaitseliidu seaduse ja tulumaksu seaduse muutmise seaduse, millega riigikaitsekomisjoni ettepanekut arvesse võttes moodustatakse alates 2019. aastast neli maakaitseringkonda.
Teise lugemise ajal viidi riigikaitsekomisjoni ettepanekul eelnõusse sisse muudatusi, millest enamik on seotud Kaitseliidu uue vahejuhtimistasandi, maakaitseringkondade loomisega.
Riigikaitsekomisjoni ettepaneku tulemusel moodustatakse neli maakaitseringkonda, mis koordineerivad ja toetavad malevate tegevust. Malevad jäävad tegelema liikmeskonnaga ja kuni kompanii tasemel sõjaväelise väljaõppe ja ettevalmistusega. Seni Kaitseliidu ülema vahetus alluvuses olnud malevate pealikud hakkavad alluma tegevväelastest maakaitseringkonna pealikele. Loodavate maakaitseringkondade põhiülesanded on korraldada Kaitseliidu üksuste väljaõppe planeerimist, ettevalmistust ja varustamist.
Kaitseliidu seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadusega (593 SE) viiakse sisse muudatused, mis puudutavad muu hulgas liikmeks astumise lihtsustamist, Kaitseliidu liikmete üle arvestuse pidamist, tervisekontrolli, noortejuhtide sotsiaalsete tagatiste laiendamist ja esmaabi osutamist Kaitseliidus.
Kaitseliidu noorteorganisatsiooni liikmeks astumisel vabastatakse poisid ja tüdrukud tervisekontrollist. Samuti ei pea edaspidi Kaitseliiduga liitumisel tervisekontrolli kordama inimesed, kellel on kehtiv relvaluba või kellele on tehtud tervisekontroll tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku või abipolitseinikuna ja kellel on seetõttu õigus kanda sõjaväe- või tulirelva.
Kaitseliidu liikmete üle hakatakse arvestust pidama andmekogus, mis liidestub X-teega ja saab andmeid riiklikest registritest. See parandab kogutavate andmete kvaliteeti. Kehtiva õiguse järgi peetakse liikmete arvestust Kaitseliidu ülema asutatud asutuse andmekogus, mille andmevahetus riiklike registritega on piiratud ja toimub üksikpäringute kaudu. Seaduses sätestatakse ka Kaitseliidu liikme kohustus teavitada organisatsiooni oma terviseseisundi halvenemisest, kui see ei pruugi enam vastata ettenähtud nõuetele.
Samuti nähakse ette täiendavad sotsiaalsed tagatised. Ravikulude hüvitamisele on õigus ka Kaitseliidu liikmel, kes on saanud vigastada teenistuskohustuse täitmisel, kaasatuna Kaitseliidu koosseisus päästesündmuse või hädaolukorra lahendamisse, politseitegevusse, riigikaitseobjekti vastase ründe või riigipiiri ebaseadusliku ületamise tõkestamisse. Kehtiva õiguse kohaselt kaetakse ravikulud vaid Kaitseliidu tegevliikmel, kes on saanud vigastada sõjaväelise väljaõppe ajal.
Allikas: Eesti Riigikogu