Laupäev, detsember 20, 2025

Soomes on lastega pered hätta jäänud, mistõttu kaalutakse lapsetoetuse hüppelist tõusu

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Võrreldes 1990ndate aastatega on Soomes lapsetoetused praeguses vääringus kolmandiku võrra madalamad. See on viinud lastega pered väga raskesse olukorda, mistõttu kaalutakse Soomes lapsetoetuste hüppelist tõusu.

Mannerheimi lastekaitseliidu (MLL) arvutuste kohaselt on lapsetoetused praegu oma väärtuselt 30 protsendi võrra madalamad kui 1994. aastal. Lapsetoetusi vähendati 2015. ja 2017. aastal, ent lapsetoetuse ostujõudu pole korrigeeritud lähtuvalt hinnatõusust. Eriti oluline on parandada üksikvanemate olukorda.

Soome lastekaitsevolinik Tuomas Kurttila on samuti nõudnud valitsuselt kohest reageerimist seoses lastega perede vaesusega.

MLLi hinnangul on lastega perede olukord seoses toetuste kärpimisega halvenenud eriti pärast 2015. aastat ja lastega perede vaesus on tõusuteel.

Aastal 2016 oli 10 protsenti ehk ligi 100 000 last statistikaameti andmetel väikse sissetulekuga peredes. Väike sissetulek tähendab seda, et ei jätku piisavalt raha toidu, liikumise ja huvialade jaoks. Tarbijamentaliteet on viinud selleni, et juba lapsed võrdlevad, kellel on paremad rõivad, asjad ja mängud kui teisel või mida tehakse puhkuste ajal. Väiksema sissetulekuga lapsed jäävad sageli kõrvale ning neid hakatakse kiusama. Üks näide – kui lapsel pole telefoni, millega saab mängida teatud mänge, siis jääb ta kohe kõrvale.

Samuti on elus suur tähtsus huvialadel. Kui lapsel pole võimalik tegeleda huvialadega, siis ei jää laps kõrvale ainult neist harrastustest, vaid üldse sotsiaalsest suhtlusest.

Soomes on nüüd võetud eesmärgiks tagada kõigile lastele võrdsed võimalused. Soomes ollakse arvamisel, et heaoluühiskond saab alguse lapsepõlvest, mistõttu on tähtis, et kõik lapsed saaksid võrdselt hea stardipositsiooni. Lastega perede vaesus on aga kõige ohtlikum vaesuse vorm.

Soomes on viimastel aastatel tehtud selliseid kärpeid, mis on kahjustanud laste olukorda. Nii näiteks pole lasteaiarühmade suurendamisel arvestatud selle kahjulikku mõju lastele. Samuti tuleks rohkem mõelda, kuidas teatud muutused mõjutavad väikse sissetulekuga perede olukorda.

Mannerheimi lastekaitseliidu eesmärk on, et Soomest saaks 2024. aastaks maailma kõige lapsesõbralikum ühiskond, kus laste huvid on esikohal ja lapased ning noored saavad hästi hakkama.

President Kaljulaid: teadusel ei ole rahvust, aga seda olulisem on teha teadust eesti keeles

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — President Kersti Kaljulaid ütles 6. aprillil Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu preemiaid kätte andes, et ehkki tänapäeval võimaldab tehnoloogia teha eesti teadust ka välismaal, siis on seda olulisem, et teaduse kõrvalt oleks noortel ja võimekatel teadlastel jaksu ka õppetööle pühenduda ja arendada eestikeelset teadusterminoloogiat.

Noore teadlase preemia pälvis andmeteadlane Leopold Parts ja noore IT-teadlase preemia Tartu Ülikooli keeletehnoloogia õppetooli juhataja Mark Fišel. „Mul on hea meel, kui teadust tehakse. Ja eriti, kui taotlusi on oluliselt rohkem kui kahe preemia jagu. See näitab, et eesti teadus elab hästi,” ütles president Kaljulaid.

Andmeteadlane Leopold Parts ütles preemiat vastu võttes, et võimalus teha head teadust on privileeg, kui on olemas võimekad kaastöölised, lahked juhendajad ja vahendid. „Privileegiga kaasneb ka vastutus mitte ainult teadust teha, vaid ka midagi ära teha, millest ühiskonnal kasu on,” ütles Parts.

Noore teadlase preemia laureaat andmeteadlane Leopold Parts töötab korraga nii Suurbritannias kui Eestis. Ta juhib teadusrühma Wellcome Sanger Instituudis Suurbritannias ja teeb katseid maailma suurimas genoomikeskuses ning arendab samal ajal vanemteadurina andmeteaduse suunda Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis. Ta soovib oma uurimistööga saada aru, miks ikkagi on lapsed oma vanematele nii sarnased – pikkuselt, kaalult, iseloomult, aga ka raskete päritavate haiguste riskilt. Selleks kasutab Leopold Parts andmeteadust bioloogias, et matemaatilise täpsuse ja statistilise kindlusega kirjeldada rakkude talitust nii tervetes kui haigetes organismides. Praegu uurib tema juhitud teadusrühm Suurbritannias vähirakkude nõrku kohti ja seda, miks muutuvad bakterid antibiootikumidele resistentseteks. Tartus tegeleb ta sügavate neurovõrkude abil mikroskoobi piltide analüüsiga.

Noore IT-teadlase preemia saanud Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi keeletehnoloogia õppetooli juhataja Mark Fišel on masinõppe ning tehisintellekti alaste meetodite juurutaja ja arendaja. Koos oma tudengitega on Mark Fišel loonud masintõlkeprogrammi Neurotõlge, mis kasutab tõlke võimalikult hea kvaliteedi tagamiseks tehisnärvipõhist lähenemist. Tema uurimisrühm tegeleb loomuliku keele masinõppega ning üritab muuta selle õpetamist veelgi automaatsemaks sel teel, et see õpiks tavateksti põhjal ning ei vajaks lisainfot ega lingvistilisi ressursse, mille loomine nõuab palju inimtööd.

Mõlemad välja antud preemiad on 5000 eurot. Noore teadlase preemiat rahastab Väino Kaldoja ja noore IT-teadlase preemiat Skype Eesti.

 

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Valimisperiood koondatakse tulevikus ühte nädalasse

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas valimisseaduste muudatusettepanekut, millega valimisperiood lüheneb alates 2021. aastast ühe nädala pikkuseks. Väljaspool elukohajärgset valimisringkonda saaks kava kohaselt hääletada esmaspäevast neljapäevani, elektrooniliselt esmaspäevast laupäevani ja kodus hääletamise aeg pikeneb reedest pühapäevani.

Lisaks tahetakse muudatusega kasutusele võtta elektrooniline valijate nimekiri, mis laiendab valija hääletamisvõimalusi. Kuna valija andmed on olemas elektrooniliselt, mitte paberkandjal, saab valija edaspidi hääletada elukohast sõltumatult kõigis oma ringkonna valimisjaoskondades.

Põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants selgitas, et kehtiva seaduse kohaselt kestab hääletusperiood ühe nädala neljapäevast teise nädala pühapäevani. Selle sees on kolmepäevane auk enne valimispäeva, et väljaspool kodust valimisringkonda antud paberhääled kohale jõuaksid. Edaspidi sellise augu vajadus puudub, sest elektroonilise nimekirja puhul saab ümbrikuhääled arvesse võtta kohe valimisjaoskonnas. „Inimene ei ole niivõrd sunnismaine, sest ta ei pea enam minema konkreetsesse raamatukokku või rahvamajja, vaid saab hääletada kõigis oma valimisringkonna jaoskondades,“ sõnas Pomerants.

Komisjoni liikme Hanno Pevkuri sõnul ei ole opositsioon e-hääletuse lühendamisega nõus. “E-hääletuse lühendamine on risti vastupidine sõnum, mida peaksime tegelikult Riigikogust andma,” ütles Pevkur. Samuti on tema sõnul arusaamatu, miks koalitsioon soovib pikendada kodus hääletamise aega, kui seda võimalust kasutavad valijad üha vähem.

Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on planeeritud jõustuma 2021. aasta 1. jaanuaril.

Eelnõu (400 SE) algatasid möödunud aasta märtsis Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonid.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Soome teedele tulevad mopoautode asemel traktorautod

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soomes tahetakse järgmisest aastast lubada teedele noorte hulgas populaarsete mopoautode asemel turvalisemad traktorautod, mida juba kasutatakse Rootsis.

Mopo- ehk motoautod on väiksed ja kerged, aga liikluses äärmiselt ohtlikud. Rootsis on kasutusele võetud turvalisem lahendus: kiiruspiiranguga sõiduautod, mida kutsutakse traktorautodeks. Nüüd tahab Soome liiklusturvalisusamet Trafi järgmisest aastast lubada traktorautod Soome teedele. See tähendab, et mopoautode omanikel pole oma sõiduriistu enam kellelegi edasi müüa.

Soome noored kurdavad, et maksid kasutatud mopoauto eest 5000 eurot, aga nüüd pole seda enam kellelegi edasi müüa.

Mopoautode müük on Soomes kukkunud peaaegu nulli. Põhjuseks on vähene turvalisus ja varuosade kallidus. Prognoositakse, et traktorautode tulekuga kaovad mopoautod üldse ära.

Varem olid mopoautod üsna populaarsed. Kogu Soomes on mopoautode hulk viimase 10 aastaga viiekordistunud. Kokku on mopoautosid Soomes 8000 ringis. Linnadest on kõige rohkem mopoautosid Poris, järgnevad Tampere, Turku ja Seinäjoki.

Mopoauto on Soomes olnud lahendus noortele alates 15. eluaastast. Päris autot tohib juhtida alates 18. eluaastast.

Trafi andmetel saab mopoautodega juhtunud õnnetustes igal aastal vigastada 80-100 inimest. Traktorautode puhul oodatakse vigastatute arvu langust.

Traktorauto on tavaline sõiduauto, mis on ümber ehitatud nii, et sellel on kiiruspiiraja. Traktorauto sõidukiklass on T1. Auto ümberehitus traktorautoks maksab 700 euro ringis.

Praegu mõeldakse Soomes, kas kiiruspiirang peaks traktorautodel olema 40 või 60 km/h. Prognoositakse, et Soome teedele tuleb kokku kuni 41 000 traktorautot.

Digitaalse isikutunnistuse kehtivusaeg pikeneb kolmelt aastalt viiele

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu võttis tänasel istungil 80 poolthäälega vastu seaduse, millega kehtestatakse digitaalse isikutunnistuse kehtivusajaks kolme aasta asemel viis aastat. Enne selle aasta 1. maid välja antud digitaalse isikutunnistuse kehtivust saab kauguuendamise teel pikendada kahe aasta võrra alates 1. novembrist.

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse (569 SE) eesmärk on muuta digitaalse isikutunnistuse kasutamine ja taotlemine senisest mugavamaks ja ühtlustada isikut tõendavate dokumentide kehtivusaegu. Seadus jõustub 1. mail.Digitaalne isikutunnistus ehk Digi-ID on ID-kaardiga analoogiline kiipkaart, millega saab elektroonilises keskkonnas oma isikut tuvastada ja anda digitaalset allkirja.

Allikas: Eesti Riigikogu

 

1...1,4771,4781,479...1,937Page 1,478 of 1,937