NordenBladet — Soomes on praegu üsna tavalised alaealiste sundabielud, mida viiakse läbi valdavalt välismaal, kuhu tüdrukud meelitatakse. Sundabielusid esineb Soomes mitmel eri moel, arvult kümneid igal aastal. Seda kinnitavad inimõiguste liidu ja justiitsministeeriumi uuringud. Kõige tavalisem moodus on viia alaealine tüdruk vanemate kodumaale ja panna ta seal tüdruku tahte vastaselt kellegagi paari, vahendab Iltalehti.

Tüdrukutele vanuses 16-17 eluaastat ei öelda enne seda mitte midagi ja nad pannakse paari täiesti tundmatute meestega reisi käigus. Pered on tavaliselt asjad enne paika pannud.

Sagedased on juhud, kus tüdrukuid sellise paaripanekuga karistatakse selle eest, et nad on kellegagi sõbrustanud või seksinud. Paaripanekuga kindlustatakse, et selline asi lõppeb.

Selliseid liitusid sõlmitakse ka Soomes, aga tavaliselt toimuvad sellised asjad välismaal. Üks sundabielu põhjus võib olla ka selles, et nõnda saadakse tuua mees Soome elama.

Ametlikesse registritesse selliste abielude kohta tavaliselt mingit märget ei jää. Tegemist on usuliste liitudega ja neid sõlmitakse ka siis, kui tegemist pole sundabieluga.

Soome saabunud pagulaste väitel on sellised abielud täiesti tavalised. Avalikuks tuleb neist aga ainult murdosa.

Nüüd nõuavad Soome inimõiguslased sundabielude kriminaliseerimist. Nad esitasid justiitsministrile vastava ettepaneku koos 5500 toetusallkirjaga. Praegu on võimalik sundabielu eest karistada ainult siis, kui tegemist on inimkaubandusega. Ent alati pole sellisel juhul tegemist inimkaubanduse või isegi sunniga, vaid vanemad soovivad oma lapsele enda arvates head.

Põhjamaades on sundabielud varem kriminaliseeritud Norras 2003. aastal, Taanis 2008. aastal ja Rootsis 2014. aastal.

NordenBladet — Kuigi Soomes on seaduse järgi kehtestatud üldine sõjaväekohustus, ei tähenda see, et kõik sõjaväkke pääseksid. Uurimused näitavad, et kehvemal järjel noormehed praagitakse välja.

Aalto ülikooli, VATTi, Jyväskylä ülikooli ja Helsingi ülikooli teadlaste läbi viidud uurimus näitab, et sõjaväes käinutel on juba 30-aastaselt parem sissetulek kui neil, keda sõjaväkke ei võetud. Kõige enam teenivate 30-aastaste hulgas on sõjaväes käinud 80 protsenti meestest, kõige vähem teenivate hulgas on sõjaväes käinuid ainult 60 protsenti. Mida suurem sissetulek, seda tõenäolisemalt on mees sõjaväes käinud, vahendab Talouselämä.

Möödunud suvel avaldatud uurimuses võeti aluseks kokku ligi 400 000 ajateenijat, kes on sündinud aastatel 1967-79.

Sõjaväes käinute parema sissetuleku põhjus pole selles, et sõjavägi õpetab mehi paremini toime tulema. Armee valib mehi ja sugugi kõiki ei võeta, räägib uurimuse tegemisel osalenud Jyväskylä ülikooli majandusprofessor Roope Uusitalo.

Sõjavägi võtab vastu 70 protsenti meestest ja see pole juhuslik, kes sinna satuvad. Sõjavägi valib välja parema 70 protsenti, nii nagu kõik teised. Sellega käitub sõjavägi nagu tööandjad.

Soome kaitseväe peastaabi koolitusosakonna planeerija Kari J. Laitinen lükkab selle väite ümber, et sõjavägi noormehi valib. Tema väitel paneb paika seadus, kes vastu võetakse ja kes mitte. Laitinen lisab, et teine asi on see, kui inimene pole sõjaväeks kõlbulik – sellisel juhul saab sõjaväest vabastuse. See sõltub aga tervislikest põhjustest, mitte valikust, märgib Laitinen.

Laitinen lisab, et lisaks sätestab tsiviilteenistuse seadus, kes saavad läbi teha tsiviilteenistuse. Sellist asja, et kedagi sõjaväkke ei taheta, seadus ei võimalda.

Samas ei oska Laitinen seletada, miks sõjaväes käinutel on suurem sissetulek. Tema väitel pääsevad sõjaväkke kõik, kes seda soovivad. See on kodanikukohus, mida saavad läbi teha vabatahtlikult ka naised.

NordenBladet — Möödunud aastal kehtestati Helsingi ülikoolis rahvusvahelise magistriprogrammi tudengitele õppemaks ja see viis taotlejate arvu alla. Tänavu on aga taotlejaid taas palju ja seda eriti välismaalt.

Käesoleval aastal tuli Helsingi ülikooli rahvusvahelisele magistriprogrammile 3000 taotlust, kelle hulgast valiti välja 700 tudengit, vahendab Yle.

Õppureid on leitud uuendatud internetimüügi kaudu. Samuti on uuendatud programme, mistõttu on kasvanud noorte huvi globaalsete probleemide lahendamise suhtes. Tudengite suurimad lemmikud on lisaks keskkonnateemalisele magistriprogrammile veel data science, computer science ja international business law.

Lääne-Aafrikast Nigeeriast kaks aastat tagasi Soome õppima tulnud Oyelowo Oyedayo tunnistab, et on Soome armunud. Helsingi ülikooli peab ta üheks maailma parimaks. Samuti meeldivad talle külm ilm, saun ja suvilad. Seda, kas Oyedayo jääb elama Soome, ta veel öelda ei oska – see sõltub pakutavatest võimalustest.

Indialane Suveda Vignesh Maran sattus Soome õppima pooleldi juhuslikult. Nimelt on Soomest tema lemmikbänd Poets of the Fall. Tal polnud võimalik bändi näha Indias ja selleks sõitis Soome. Indialane soovitab kõigil Soome tulla ja ise peab Soome tulekut oma elu kõige paremaks otsuseks. Ta ei oska küll soome keelt ja see võib saada takistuseks töö saamisel, mistõttu on ta valmis naasma Indiasse.

Käesoleval aastal on Helsingi ülikooli rahvusvahelise magistriprogrammi tudengite hulgas õppureid Hiinast, Saksast ja USA-st. Edaspidi on näha, kui palju mõjutab õppemaks tudengeid Soome jääma.