NordenBladet — Maailma juhtiv veebikaubamaja avab kuulduste kohaselt kevadel esinduse Põhjamaades. Selle peale on Soomes läinud lahti paanika. Asjatundjate arvates pakub Amazoni tulek nii ohte kui võimalusi.
Amazon kavatseb hakata pakkuma teenust Rootsis, Soomes ja Taanis juba teise kvartali jooksul ehk enne suve ning ettevõte värbab juba töötajaid, vahendab Rootsi majandusleht Dagens Industri.
Soome tarbija jaoks tähendab see lisaks omakeelsele teenindusele kiiret, järgmisel päeval toimuvat kauba kojutoomist. Ühtlasi kaob ära suur postikulu.
Amazonil on Euroopas oma osakonnad juba Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias ja Suurbritannias.
Soomes toob Amazoni laienemine kaasa konkurentsi tihenemise. Näiteks Saksamaal on Amazon väga kõva tegija ehitusmaterjalide valdkonnas. Soomes võib Amazoni tulek kaasa tuua ka teiste veebipoodide laienemise. Paljud kaubandusettevõtted pole veel aru saanud, et inimesed soovivad veebiteenuseid. Nüüd on murdehetk, mil jäävad pinnale need, kes arendavad digitaalseid teenuseid.
Tiheneb tavapoodide konkurents, sest Amazon rajab ka tavapoode. Tänu lähedusele võib Amazon mööduda Aliexpressist, mis Soomes on praegu veebikaubanduse turuliider.
Amazoni tulekuga laieneb kindlasti soomlaste jaoks kaubavalik. Samas annab see ka Soome ettevõtetele võimaluse oma kaupa müüa. Paljud ettevõtted pole sellisest võimalusest veel teadlikud.
Kõige suuremad kaotajad on Amazoni tulekuga teised veebikaubamajad, maaletoojad ja kaubaketid. Rootsis juba kardetakse, et Amazon surub oma suurusega kohapealsed veebipoed allhankijateks. Amazoni kontseptsioon põhineb suurusel, mis tähendab seda, et ilma koostööta pole konkurentidel võimalik ellu jääda. Teised veebipoed surutakse nišitoodeteks või klienditeenindajateks. Soomes kaotavad kindlasti turuosa sellised suured ketid nagu S-grupp ja Kesko.
Näiteks seni ostetakse enamus Soome ehitusmaterjalidest kaubakettidest, aga Amazoni tulek lööb turu sassi.
Amazon pakub väljakutseid Soome logistikafirmadele, sest Amazoni puhul omab suurt tähtsust tarnete kiirus. Amazon on tuntud selle poolest, et pakub kohaletoomist juba järgmisel päeval. Amazonil on endal suur logistikavõrgustik, aga kasutatakse ka kohapealseid allhankefirmasid. On võimalik, et Amazon loob täiesti omaenda logistikateenuse, sest kliente on nii palju.
Seni on Amazoni pakke Soomes vahendanud riigi postifirma Posti. Põhiliselt tulevad Amazoni pakid Soome Saksamaalt ja Suurbritanniast.
NordenBladet — Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti-uuringute Tippkeskus kutsuvad sellel teemal mõtteid vahetama 27. märtsil kell 12.
Enam kui saja aasta jooksul on mitu lainet eestlasi kodumaalt välja rännanud – itta ja läände, sõja eest pagedes, viljakama mulla või parema palga lootuses. Sama on teinud ka me naabrid. Kuidas kohaneda uuel maal, jäädes samas iseendaks? Mis aitaks leevendada kohanemisstressi? Kas tuge pakuvad emakeel ja põlvest põlve edasi jutustatud perekonnalood või kaasa võetud asjad või hoopis meelde talletunud kodused lõhnad ja helid? Kui need ei aita, kas poleks õigem tulla tagasi?
Baiba Bela Läti Ülikooli filosoofia ja sotsioloogia instituudist kõneleb teemal „Latvian identity in diaspora: Traveling people, stories and artefacts“. Eesti ainese toel kommenteerib teemat laiemalt Maryam Adjam Uppsala Ülikooli kultuuriantropoloogia ja etnoloogia instituudist oma ettekandes „Memory traces: the Poetics of history“.
Üritus toimub haridusprogrammi Nordplus Adult projekti „From Past to present: Migration and integration through life stories’ network“ raames, toetajaks Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti-Uuringute tippkeskus)
Lisaks on Eesti Kirjandusmuuseumi saalis jätkuvalt avatud näitus Eduards Veidenbaumsist kui „võimatust luuletajast“ ja ühtlasi ka ühest ekstravagantsest lätlasest Eestis.
NordenBladet — Turistid jätsid Soome möödunud, 2017. aastal kokku 2,6 miljardit eurot ja nende seast olid kõige heldemad kulutajad hiinlased, kelle reisimine Soome kasvas 60 protsenti. Võrreldes 2016. aastaga jätsid turistid möödunud aastal Soome 500 miljonit eurot rohkem, selgus Visit Finlandi värskest uuringust.
Soome populaarsus turismisihtkohana on kiiresti tõusmas. Möödunud aastal tehti Soome 8,3 miljonit reisi, mida on 13 protsenti enam kui varasemal aastal. Hiinlaste reiside arv kasvas tervelt 63 protsendi võrra.
Vahepeal rubla kursi tõttu ära kukkunud vene turistide arv kasvas möödunud aastal taas ja seda 17 protsendi võrra. Absoluutarvudes jätsid idanaabrid Soome kõige rohkem raha – 653 miljonit eurot. Valdav osa Vene turiste käib Soomes neli korda aastas ja kulutab korraga keskmiselt 243 eurot.
Hiinlased on kõige heldemad kulutajad aga arvestades üksikut reisijat. Hiina turist kulutas möödunud aastal Soomes keskmiselt 1260 eurot, samas kui kõigi turistide keskmine oli 318 eurot. Selle summa sees on kohapealsed reisid.
Hiina on mõne aastaga tõusnud turistide arvu poolest viiendaks maaks. Kaasa on aidanud Soome tuntus sotsiaalmeedias.
Hiinlased kulutavad Soomes teistmoodi kui ülejäänud turistid: nad ostavad rohkem kaasa suveniire ja muud kaupa, kulutades lähedastele tehtavatele kingitustele.
Hiinlastele on Soomes ostmine muudetud lihtsaks Alipay teenuse kaudu, mis on Soomes kasutusel olnud ühe aasta. Mida lihtsamaks on raha kulutamine tehtud, seda rohkem seda ka kulutatakse.
Muutunud on ka hiinlaste reisiviisid. Varasemad paketireisid on asendunud individuaalsete reisidega. Suurimad kulutajad ongi 1980ndatel aastatel sündinud hiinlased, kes on kogenud ja ostujõulised reisijad. Neid huvitab reisi käigus luksus, mida otsitakse soomlaste jaoks tavalistest asjadest, näiteks loodusest. Turistid otsivad uusi kogemusi ja elamusi, samuti kõrgetasemelist majutust.
Soome puhul tähendab luksus muud kui mitmel pool mujal. See ei tähenda välist sära, vaid näiteks puhta vee joomist otse allikast, mida mujal naljalt ei leia. Samuti tullakse Soome otsima anonüümsust. Näiteks jalgpallitäht Lionel Messi käis reisil Kuusamos. Sarnaselt temaga on Soomes käinud vaikust ja rahu otsimas mitmeid kuulsusi. Paljude kuulsuste jaoks on luksus see, kui saab rahus olla.
Soomes ööbitakse põhiliselt hotellis või motellis. Kasvanud on ka airbnb-tüüpi majutuste osakaal.
Tüüpiline Soome-reis hõlmab endas nii Helsingi kui Lapimaa külastust. Soomes tahetakse külalistele pakkuda rohkem Soome järvesid ja rannikut.
Visit Finlandi uuringus küsitleti kokku 14 883 turisti.
NordenBladet — Riigikogu kiitis heaks valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel pakkuda 16–26-aastastele potentsiaalselt abi vajavatele noortele proaktiivset tuge, et naasta haridusse ja tööturule.
Seaduse eesmärk on aidata noori, kes ei õpi, tööta ega otsi tööd, viibivad tööturult eemal mõjuva põhjuseta ning võivad ebasoodsast olukorrast väljumiseks vajada riigi aktiivset tuge, kuid ei jõua ise vajalike (näiteks Töötukassa, Rajaleidja või KOVi) teenusteni.
Seadus võimaldab kohalikul omavalitsusel saada sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (STAR) infot oma piirkonnas elavate potentsiaalselt tuge vajavate noorte kohta. KOVil võimaldatakse leida noored üles, et nendega ühendust võtta ning noore soovil ja vajadusel talle abi pakkuda. Selleks luuakse STARi andmeregistrile lisafunktsioon, mis töötleb andmeid erinevatest riiklikest registritest X-tee kaudu ja kuvab KOVile andmed tema piirkonnas elavatest noortest, kelle kohta puudub üleriigilistes registrites info.
Noorel on õigus sotsiaaltöötajale öelda, et ta ei soovi abi ega oma isikuandmete töötlemist, misjärel isikuandmete töötlemine lõpetatakse.
Peale sotsiaalhoolekande seaduse muudetakse ka maksukorralduse seadust, käibemaksu seadust ja täitemenetluse seadustikku. Käibemaksu seadust muudetakse seoses isikliku abistaja teenuse käibemaksuga. Täitemenetluse seadustikku muudetakse nii, et edaspidi ei saa täitemenetluses sissenõuet pöörata hüvitisele, mida makstakse kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse alusel, ega represseeritu toetusele, mida makstakse okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel.
Seaduse (558 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 66 ja erapooletuks jäi 12 saadikut.
NordenBladet — Riigikogu 15.märtsi istungil oli olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti keel kui riiklik taristu“ arutelu, kus räägiti eesti keele olukorrast koolides ja kõrghariduses ning eesti keele hoidmise tähtsusest.
Eesti Vabaerakonna fraktsiooni liige Krista Aru tõi oma ettekandes välja, et eesti keele kasutamine on eesti keele ja kultuuri loomine, misläbi on kõik eesti keeles kõnelejad eesti keele hoidjad. Aru osutas, et keel vajabki kõige enam seda, et tal oleks kasutajaid.
„Kui mõtleme keelele kui võimalusele, kui vahendile, kui struktuurile, mis loob meie elu iga päev, siis saame väga hästi aru, et eesti keel riigikeelena on meie riigi tugisammas. On see tugisammas, mis hoiab toimimas asutused, mis hoiab toimimas meie parlamendi, mis hoiab koos meie koolivõrgu ja mis viib kogu seda elu siin kindlasti edasi,“ kõneles Aru.
Selgitades, mida tähendab eesti keel kui riiklik taristu, ütles Aru, et sellel on oma institutsioonid ja asutused, nagu koolid, kõrgkoolid, Eesti Keele Instituut ja Keeleinspektsioon, aga ka hulk funktsioone, näiteks keelekorraldus, keele ökoloogia, keeleõpe, keele uurimine ja keele arendamine tervikuna. Taristu vajab Aru sõnul hooldust, arendamist, korrastamist ja ehk ka muutmist, milleks on Eestis riiklik keelearengukava.
Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev käsitles oma ettekandes eesti keelt läbi eesti kirjanduse. Ta toonitas, et hoides emakeeleõpet, omakeelset kõrgharidust ja omakeelset kirjandust, hoiame oma vaimset identiteeti. „Nii hoiame seda, mis meid teiste rahvaste seas eriliseks muudab, ja milles ehk Eesti riigi mõte ongi,“ rääkis ta.
„Eesti autorid soovivad luua tipptasemel kirjandust,“ lausus Aleksejev. „See on nende panus eesti keele püsimisse ja edasiarenemisse ja selle läbi ühiskonda laiemalt, sest kirjandus on midagi enamat kui lihtsalt üks loomevaldkond. Kirjandus on mälu, kultuuri elujõud ja läbi selle ka kultuuri tulevik – ilma keele ja kultuurita ei ole riigil kestvust. Aga säärane autorite üritus kaotab mõtte, kui puuduvad lugejad või kui lugejate arv pidevalt langeb.“
Aleksejevi sõnul võiks laiemalt ette võtta kirjaniku, kirjandusteadlase või tõlkija kooli esinema kutsumise projekti, sest lugejaid tuleb hoida ja kasvatada. „Tugevatest lastest saavad kord kodanikud, kellelt on oodata analüüsivõimet ja vastutustunnet, kellega ei ole võimalik manipuleerida,“ rõhutas Aleksejev. „Kui tahame, et omakeelne kirjandus säiliks ja areneks, tuleks toetada ka Eesti autoreid,“ lisas ta ja nimetas kaks meedet: kirjanikupalga projekti laienemine ja laenuhüvitise tõstmine.
Kõrgharidusest rääkides toonitas Aleksejev, et ülikoolide ülesanne on omakeelset haritlaskonda kujundada. „Tuleb vältida mis tahes eriala täielikku võõrkeelestumist,“ ütles Aleksejev. „Maailm muutub ja meil ei õnnestu ingliskeelset teadust ukse taga hoida, ja selles ei olegi vajadust, aga ülikoolil on vastutus omakeelse haritlaskonna kujundamisel.“
Tartu Ülikooli emakeeleõpetuse professor Martin Ehala kõneles oma ettekandes eesti keele olukorrast alus- ja üldhariduses. Üks suurim probleem Eesti koolides on tema sõnul keelelõhe.
Professor märkis, et keeleliselt eraldatud koolisüsteemil on rohkem miinuseid kui plusse: emakeeles õppimine on stressivabam ja toetab etnilist identiteeti, kuid vene koolide õpitulemused on nõrgemad, eesti keele õppimine on seal vaevalisem ja keeleliselt eraldatud kool taastoodab keeleliselt eraldatud ühiskonda. „See on minu arvates üks tõsisemaid Eesti julgeolekuohte keskpikas perspektiivis,“ lausus Ehala.
Sidusa ühiskonna poole jõudmise seadusandlikest lahendustest rääkides ütles professor, et rändetaustaga lapsed peaksid saama valida õppimiseks eesti õppekeelega munitsipaalkooli või erakooli. Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse õppekeelt puudutavat paragrahvi tuleks Ehala sõnul muuta nii, et see välistaks ingliskeelse õppe võimaluse munitsipaal- ja riigikoolides.
Ehala toonitas, et Eesti üldhariduse keelelõhe tuleb ületada, kusjuures lahendus peab olema paindlik, kultuuriliselt pehme ja üles ehitatud pigem lastevanemate motiveerimisele, mitte sunnile. „Üleminek peaks algama väikselt ning kasvama kogemuse ja ressursside lisandudes,“ lausus Ehala. „Vaja on põhimõttelist otsust: see keelelõhe tuleks ületada.“
Tartu Ülikooli rakenduslingvistika osakonna juhataja professor Birute Klaas-Lang rääkis eesti keelest kõrghariduses.
Professori sõnul on ülikoolide ja Eesti kõrghariduse ülesanne ühelt poolt rahvusvaheline teadustegevus ja läbi teaduse õpe, aga ülikooli üks põhifunktsioon on ka maailma ja Eesti paremaks muutmine läbi tippintelligentsi kasvatamise. „Ülikoolid kasvatavad spetsialiste, kelleta Eesti riik ei saaks sellisena eksisteerida, nagu ta on eksisteerinud,“ sõnas ta.
Klaas-Lang avaldas muret selle üle, et eesti keele roll kõrghariduses ei leia viimastes haridusdokumentides mainimist ning neis on tähelepanu pööratud vaid kõrgkoolide rahvusvahelistumisele. Ta lisas, et kõrgkoolide rahvusvahelistumise seisukohast on viimase kümne aasta jooksul toimunud ingliskeelse õppe osakaalu suurenemine kõrghariduses positiivne nähtus, kuid kõrghariduse ingliskeelestumine mõjutab ühiskonda palju laiemalt.
Mõnest kasutusvaldkonnast, näiteks kõrgharidusest või eesti keelest teaduse keelena kõrvale jäämine võib professori sõnul eesti keelt ohustada. „See, mis keeles me ülikoolis õpetame, jõuab koolipinki, aga jõuab ka kogu meie ellu,“ rõhutas Klaas-Lang.
Eesti keele arutelu läbirääkimistel võtsid sõna haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning Riigikogu liikmed Jürgen Ligi (RE), Barbi Pilvre (SDE), Viktoria Ladõnskaja-Kubits (IRL), Märt Sults (KE), Krista Aru (VA), Mart Helme (EKRE), Tarmo Kruusimäe (IRL), Andres Herkel (VA), Peeter Ernits (KE) ja Artur Talvik (VA).
Riigikogus läbis esimese lugemise üks eelnõu:
Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (593 SE) viiakse sisse muudatused, mis puudutavad muu hulgas liikmeks astumise lihtsustamist, Kaitseliidu liikmete üle arvestuse pidamist, tervisekontrolli, noortejuhtide sotsiaalsete tagatiste laiendamist ja esmaabi osutamist Kaitseliidus.
Kaitseliidu noorteorganisatsiooni liikmeks astumisel vabastatakse tervisekontrollist lapseealised poisid ja tüdrukud. Samuti ei pea edaspidi Kaitseliiduga liitumisel tervisekontrolli kordama inimesed, kellel on kehtiv relvaluba või kellele on tehtud tervisekontroll tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku või abipolitseinikuna ja kellel on seetõttu õigus kanda sõjaväe- või tulirelva.
Kaitseliidu liikmete üle hakatakse arvestust pidama andmekogus, mis liidestub X-teega ja saab andmeid riiklikest registritest. See parandab kogutavate andmete kvaliteeti. Kehtiva õiguse järgi peetakse liikmete arvestust Kaitseliidu ülema asutatud asutuse andmekogus, mille andmevahetus riiklike registritega on piiratud ja toimub üksikpäringute kaudu.
Seaduses sätestatakse ka Kaitseliidu liikme kohustus teavitada organisatsiooni oma terviseseisundi halvenemisest, kui see ei pruugi enam vastata ettenähtud nõuetele.
Samuti nähakse ette, et ravikulude hüvitamisele on õigus ka Kaitseliidu liikmel, kes on saanud vigastada teenistuskohustuse täitmisel, kaasatuna Kaitseliidu koosseisus päästesündmuse või hädaolukorra lahendamisse, politseitegevusse, riigikaitseobjekti vastase ründe või riigipiiri ebaseadusliku ületamise tõkestamisse. Kehtiva õiguse kohaselt kaetakse ravikulud vaid Kaitseliidu tegevliikmel, kes on saanud vigastada sõjaväelise väljaõppe ajal.
