Pühapäev, detsember 21, 2025

Riigikogu muutis erikomisjoni koosseisu

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu võttis eilsel istungil vastu otsuse, millega muudeti julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni koosseisu.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsus „Riigikogu otsuse „Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine“ muutmine“ (605 OE) näeb ette nimetada Kalle Laaneti asemel erikomisjoni liikmeks Hanno Pevkur.

Muudatus tuleneb sellest, et Kalle Laanet valiti Riigikogu juhatusse.

Otsuse poolt hääletas 78 saadikut.

Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon on Riigikogu komisjon, mis teostab järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste üle julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusega seonduvates küsimustes.

Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu:

Vabaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täiendamise seaduse eelnõuga (592 SE) oleks seatud kohalikule omavalitsusele piirangud kasutada avalikku raha ajakirjanduslike saadete, reklaami, tasuliste artiklite ja intervjuude ostmiseks. Sellega sooviti tagada eelarveliste vahendite sihipärasem kasutamine ning vähendada võimalusi administratiivse ressursi kuritarvitamiseks.

Eelnõu algatajate esindaja Andres Herkel ütles, et eelnõu eesmärk ei ole piirata kohaliku omavalitsuse otsustusõigust, vaid eelkõige aidata kaasa avaliku raha sihipärasemale kasutamisele.

Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin andis ülevaate komisjoni istungil arutatust ja tõi välja valitsuse esindaja seisukoha, kes märkis ära, et kuigi valitsus saab probleemi olemusest aru, siis esitatud sõnastuses antud seaduseelnõu ei toeta ning põhjendas mittetoetamist. Stalnuhhini sõnul oli üheks valitsuse mittetoetamise põhjenduseks see, et pakutav muudatus dubleerib olemasolevaid sätteid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist ja Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist.

Juhtivkomisjoni tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 32 saadikut ja vastu oli 8 saadikut. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Õiguskomisjon saadab väärteomenetlusi kiirendava eelnõu teisele lugemisele

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet —Riigikogu õiguskomisjon arutas eilsel istungil lühimenetluse loomist ja otsustas saata vastava eelnõu teisele lugemisele. Eelnõuga tahetakse luua uus menetlusliik, mida rakendada kergete väärtegude puhul, kus inimeste elule ja varale otsest kahju ei teki.

Lühimenetluse rikkumisi ei kanta karistusregistrisse. Kergemad väärteod on näiteks bussis ilma piletita sõit, vales kohas parkimine, punase tule eiramine, lahtise turvavööga sõitmine, kiiruse ületamine alla 20 km/h ja ilma liikluskindluseta sõitmine. Selliste väärtegude puhul määratakse rahatrahv vastavalt konkreetsele rikkumisele summas 20–80 eurot.

Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles, et lühimenetluse võimalus vähendab oluliselt paberite vormistamisele kuluvat aega. „Hinnanguliselt väheneks väärteomenetluse ajakulu 20 minutilt viiele. Seega hoiaks lühimenetluse kasutuselevõtt kokku politsei ressurssi,“ sõnas esimees.

Õiguskomisjoni liige Valdo Randpere ütles, et lühimenetluse loomine on samm õiges suunas, aga liiga väike. „Me oleme Eestis elu liialt ära reguleerinud. Mõnd väiksemat rikkumist võiks üldse mitte väärteoks lugeda ning jätta inimestele rohkem võimalust iseseisvalt mõelda ja eksida,“ leidis Randpere.

Väärteomenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (580 SE) teine lugemine on kavandatud 2. maile.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Riigikogu liikmed moodustasid väliseesti sõprade ühenduse (VESÜ), mille esimeheks valiti Marianne Mikko ja aseesimeheks Krista Aru

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogus moodustati väliseesti sõprade ühendus (VESÜ), mille esimeheks valiti Marianne Mikko ja aseesimeheks Krista Aru.

„Paljud meie rahvuskaaslased elavad Eestist eemal,“ lausus Mikko. „On tähtis, et eestlased üle maailma tunnetaksid sidet oma armsa Eestiga, samuti kodumaa toetust. Püüame oma ühendusega olla heatahte sillaks kodu ja väliseestlaste vahel,“ ütles esimees.Ühendusse kuuluvad veel Monika Haukanõmm, Helmen Kütt, Inara Luigas, Jaanus Marrandi, Enn Meri, Aadu Must, Keit Pentus-Rosimannus ja Tanel Talve.

Toetusrühmade ja ühenduste kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

XIII Riigikogu on moodustanud kokku 60 parlamendirühma ja 78 ühendust.

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Menetlusse võeti isikuandmete kaitse seaduse eelnõu

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu ja kollektiivne pöördumine.

Valitsuse 16. aprillil algatatud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (616 SE).

Kehtiv isikuandmete kaitse seadus asendatakse uue seaduse terviktekstiga, mille eesmärk on rakendada Eesti õiguses ELi-i isikuandmete kaitse üldmäärust ja õiguskaitseasutusi puudutavat direktiivi. Isikuandmete kaitse üldpõhimõtted ei muutu.

Eelnõus kajastuvad seaduses isikuandmete töötlemise põhimõtted, järelevalve ja vastutuse sätted. Isikuandmete kasutamist reguleerib põhiosas otsekohalduv üldmäärus. Üldmäärusega on liikmesriigile jäetud võimalus täpsustada riigisiseselt isikuandmete kasutamise erijuhtumeid.

Seletuskirjas tuuakse näiteks, et seadus annab ajakirjandusvabaduse tasakaalustamiseks erialuse isikuandmete töötlemiseks ülekaaluka avaliku huvi korral. Uue regulatsiooni kohaselt on lubatud vähemalt 13-aastase alaealise isikuandmete töötlemine infoühiskonna teenuste kasutamisel tema enda nõusolekul. Täpsustatakse isikuandmete kasutamist teadus- ja ajaloouuringute ning statistika tegemisel ja arhiivide tööl. Lisatakse, et üldjuhul annab loa eriliiki isikuandmetega teadustöö tegemiseks eetikakomitee, selle puudumisel andmekaitse inspektsioon. Varem kasutati eriliiki isikuandmete kohta terminit – delikaatsed isikuandmed.  Eelnõuga täpsustatakse ka surnud inimeste andmete kasutamist.

Eelnõuga kehtestatakse ühtne õigusraamistik uurimisasutustes, prokuratuuris, vanglates jm isikuandmete kaitsmise kohta. Näiteks on tulevikus kõigil inimestel, sõltumata nende menetluslikust staatusest, õigus tutvuda teda puudutavate andmetega. Samuti peavad õiguskaitseasutused määrama ametisse andmekaitsespetsialisti.

Seadusega muutub isikuandmete kaitse tõhusamaks. Paraneb inimeste võimalus kontrollida, kuidas ja kelle poolt tema isikuandmeid töödeldakse ja kellele edastatakse. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 16. aprillil algatatud välismaalaste seaduse muutmise seadus (sisserände regulatsiooni muutmine) eelnõu (617 SE).

Eelnõuga muudetakse sisserände piirarvu regulatsiooni, milles jäetakse piirarvu arvestusest välja tippspetsialistid. Praegu ei saa nimetatud isikud mitmel järjestikusel aastal sisserände piirarvu täitumise tõttu Eestisse tulla. Tippspetsialisti all mõistetakse erialase ettevalmistusega välismaalast, kellele Eesti tööandja peab maksma vähemalt kahekordset Eesti keskmist brutopalka.

Eelnõu viib sisse A2-tasemel eesti keele oskuse nõude välismaalastele, kes on töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel Eestis elanud vähemalt viis aastat ja kes soovivad taotleda uut või pikendada olemasolevat elamisluba. Nimetatud nõue kehtib üksnes uutele tulijatele, kes saavad elamisloa pärast muudatuse jõustumist 1. juulil 2018.

Eelnõuga pikendatakse lühiajalise töötamise maksimaalset aega seniselt üheksalt kuult ühele aastale, et leevendada majanduse tsüklilisest arengust tingitud tööjõupuudust. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse ka MTÜ Eesti Rohelise Liikumise 11. aprillil algatatud kollektiivse pöördumise “Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXIT-it” ja edastas selle menetlemiseks majanduskomisjonile.

Pöördumises märgitakse, et Eesti on aastakümneid elektri ja vedelkütuste tootmisel sõltunud põlevkivist, kõige saastavamast fossiilsest kütusest. Puhtama elukeskkonna ja jätkusuutlikuma tuleviku nimel ei saa sarnane teguviis endisel moel jätkuda. Eesti vajab laiahaardelist konsensuslikku poliitilist otsust ning selgelt defineeritud eesmärki põlevkivienergeetikast loobuda, koostades selleks tegevuskava põlevkivienergeetikast väljumisega seotud riskide hindamiseks ja nende maandamiseks ehk nn PÕXIT-i strateegia. Pöördumisel on 1075 allkirja.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Vangistati skandaalne Soome meediaettevõtja

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Teisipäeval, 17. aprillil vangistati kohtu otsusega skandaalne Soome meediaettevõtja Ilja Janitskin, kes toimetas veebilehte MV-lehti. MV-lehti kogus tuntust pagulas-vastasusega ja nüüd kahtlustatakse Janitskinit politsei info kohaselt muu hulgas viha õhutamises ühe rahvusgrupi vastu. Lisaks kahtlustatakse Janitskinit korjanduse ja hasartmängudega seotud kuritegudes.

Janitskin varjas end pikka aega välismaal, algul Hispaanias ja siis Andorras, aga ta vahistati Andorras 2017. aasta suvel ja toodi tänavu 14. aprillil Soome.

Janitskin on sündinud Soomes ja on Soome kodanik.

1...1,4711,4721,473...1,937Page 1,472 of 1,937