NordenBladet —Noored inimesed usuvad üha rohkem, et Maa on lapik ja ümbritsetud mingisuguse jäävalliga, selgub hiljuti USA-s läbi viidud uuringust.
YouGov-i läbi viidud uuring 8215 USA täiskasvanu hulgas näitas, et ainult 66 protsenti 18-24-aastastest noortest leiab, et Maa on ümmargune.
Vanemad inimesed, vastupidi seda teooriat ei usu ja 94-protsenti üle 55-aastastest leiab, et Maa on ümmargune.
Seda, et Maa on ümmargune usuvad USA-s rohkem mehed kui naised, rohkem vabariiklased kui demokraadid ning rohkem suurema kui väiksema sissetulekuga inimesed.
Seda, et Maa on lapik usuvad rohkem usklikud inimesed.
Üha rohkem USA kuulsusi on viimasel ajal veendunud, et Maa on lapik.
NordenBladet — Riigikogu õiguskomisjon toetas konsensuslikult Elmar Vaheri kandidatuuri Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektori kohale. Komisjon toetas üksmeelselt ka Kaitsepolitseiameti peadirektori Arnold Sinisalu jätkamist praegusel ametikohal.
„Mõlemad mehed on töötanud oma ametikohal suure missioonitundega ja Eesti Vabariigi põhiseaduse kaitse parimas vaimus. Seetõttu on põhjust usaldada neile ka teine ametiaeg,“ ütles õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid.
Elmar Vaher on Politsei- ja Piirivalveametit juhtinud 2013. aastast. Tema senine ametiaeg lõpeb 2. mail. Vaher on lõpetanud Paikuse politseikooli ja Sisekaitseakadeemia politsei eriala. Tal on ka õigusteaduse magistrikraad Tallinna Ülikoolist. Politseisse asus ta tööle 1997. aastal ning on olnud teenistuses eri ametikohtadel, muuhulgas keskkriminaalpolitsei juht ja Põhja prefekt.
Arnold Sinisalu on juhtinud Kaitsepolitseiametit samuti 2013. aastast. Tema senine ametiaeg lõpeb 15. juunil. Sinisalu on lõpetanud Politseiakadeemia ja tal on Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast doktorikraad. Kaitsepolitseiametis on Sinisalu töötanud alates 1993. aastast.
Õiguskomisjoni istungil osalesid siseminister Andres Anvelt, PPA peadirektor Elmar Vaher ja Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu.
Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori nimetab valitsus ametisse siseministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Peadirektori ametiaeg kestab viis aastat.
Kaitsepolitseiameti peadirektori nimetab valitsus ametisse siseministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni ja õiguskomisjoni arvamuse. Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon toetas samuti Arnold Sinisalu kandidatuuri. Peadirektori ametiaeg kestab viis aastat.
NordenBladet —Soome siseministeeriumi hinnangul on Soomest ISIS-e ridadesse läinud naised sünnitanud välismaal mitukümmend last. Probleemi tuleb teadvustada, aga lapsi ei saa ministeeriumi info kohaselt pidada julgeolekuohuks.
Pärast Islamikalifaadi asutamist on Soomest läinud ISIS-e ridadesse naisi ja naised moodustavad välismaalt saabunud võitlejatest olulise osa: 20-30 protsenti. Soome kaitsepolitsei hinnangul on Soomest läinud ISIS-e ridadesse ligi 80 inimest, kellest paarkümmend on naised, vahendab Yle.
Naiste roll on ISIS-es küllalt suur ja mitte ainult olla meesvõitlejate abikaasad. Naiste roll on olnud teha propagandat ja värvata teisi naisi. ISIS-e propagandaväljaannetes on avalikustatud ka soomlannade kirjutisi.
Lisaks propagandale vajatakse naisi, et sünnitada uut võitlejate põlvkonda. Siseministeeriumi hinnangul on Soomest läinud naised sünnitanud mitukümmend last. Lisaks on ligi 30 last läinud Soomest koos vanematega.
Kaitsepolitsei hinnangul on ISIS-e aladelt Soome naasnud ligi 20 inimest. Naised võtavad kaasa oma lapsed. See sünnitab uue probleemi, sest radikaliseerunud vanemad kasvatavad samas vaimus oma lapsi. Rahvusvaheline kogemus näitab, et juba väga väikesed lapsed on saanud relvastuse alase väljaõppe ja neid on pandud täitma eri ülesandeid. Mida selliste lastega peaks Soomes ette võtma, on suur probleem. Mingit head olemasolevat lahendust pole. Selliste laste kohta alles kogutakse infot.
Probleem on mitmetahuline: esiteks tuleb probleemi teadvustada, aga teiseks ei aita laste sildistamine probleemi lahendamisele kaasa. Kui tahetakse, et lapsed saadud traumadest paranevad, peavad nad saama abi. Ja et neid ei peetaks ohuks.
Lahendus pole ka laste vanematelt äravõtmine, kuigi see on üks võimalik tegutsemisviis. Isegi vanematest eraldatud laps jääb truuks oma vanematele ja probleemi lahendamiseks on vaja asjatundlikku sekkumist.
Paljud naised on liitunud ISIS-ega, kuna on olnud noored, naiivsed ja kergesti manipuleeritavad. Paljud neist pole asju enda jaoks lõpuni läbi mõelnud. Paljud naised on leidnud, et Läänes pole kohta usule ja Lääneriikides ei saa elada oma soovi kohaselt.
NordenBladet — Maaelukomisjoni istungil oli tähelepanu keskmes haneliste poolt põllumajandusele tekitatava kahju vähendamise võimalused. Maaelukomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on põllumehed toonud esile aastatega järjest kasvava probleemi, mis on seotud kevadel saabuvate haneliste tehtud suurte kahjudega põllukultuuridele.
„Peame otsustavalt kaaluma toimivate abinõude rakendamist, et peletada kevadel linnud eemale põldudest, et nende tegevus ei hävitaks saaki täielikult või vähendaks seda märkimisväärselt,“ ütles Kokk. Ta selgitas, et üheks lindude heidutamise võimaluseks kahjustuspiirkondades oleks lubada maaomanikele ja nende poolt volitatud isikutele kevadine kaitsejaht. Näiteks Rootsis lubatakse kaitsejahi raames küttida 1500 lindu aastas. Samal ajal peaks rohkem rajama ka lindudele söödapõlde. Jahiseaduse kohaselt on Keskkonnaametil olemas õigus korraldada jahipidamist ka väljaspool jahihooaega uluki tehtud kahju vähendamiseks.
Maaelukomisjoni aseesimehe Urmas Kruuse sõnul on põllumeestele kompensatsiooni maksmine lindude tekitatud kahjude eest oluline. „Kuid tänased väljamaksed ei kata põllupidajale reaalseid kahjusid. Heidutuseks peaks kasutama erinevaid meetmeid lähtudes nii meie kui ka teiste riikide praktikast ja kogemustest,“ ütles Kruuse.
Eesti Põllumajandus – Kaubanduskoda juhib tähelepanu, et probleeme rändlindudega on põllumeestel nii kevadel kui ka sügisel. Sügisel söövad rändel olevad hanelised põldudel taliviljade orast ning talirapsi- ja talirüpsitaimi. Peale selle tallab suur parv linde taimi, mistõttu need hukkuvad. Taimed peavad just sügisel enne lumetulekut ja talve koguma võimalikult palju toitaineid, et karm talv üle elada. Kui hanelised taimedele kahju teevad, on neil väga väike tõenäosus talv üle elada.
Keskkonnaameti andmetel oli rändlindude poolt põllumeestele tekitatud kahju mullu 1,2 miljonit eurot. Tänaseks on kompensatsioon välja makstud ligi sajale kahjusaajale. Kehtivad reeglid näevad ette, et põllumajandustootja kohta kompenseeritakse aastas kahjusid 3200 euro ulatuses, mis on põllumeestele tekitatava kogukahjuga võrreldes ilmselgelt väga väike osa. Lisaks nõuab taotluste esitamine kahjude kompenseerimiseks põllumehele kiirel põllutööde perioodil lisaaega ja on ressurssi nõudev.
Maaelukomisjon toetas põllumeeste taotlust reguleeritud heidutusjahi korraldamiseks, et ennetada põldudele kahju tekitamist ja tegi Keskkonnaministeeriumile ettepaneku abinõude rakendamiseks.
Komisjoni istungil osalesid Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, OÜ Põhara Agro, Jõgevamaa Põllumeeste Liidu, Jahimeeste Seltsi, SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Eesti Ornitoloogiaühingu esindajad.
NordenBladet — Soomes vähki haigestunute elukohta ja elukutset võrreldes tuli välja huvitav tõsiasi, et kõige väiksem on risk haigestuda vähki vaesel talupidajal, kel on palju lapsi. Lähinädalatel avalikustatava Põhjamaade vähikaardi järgi esineb kõige rohkem vähki Norras ja Taanis, Soomes aga kõige vähem. Soomes omakorda esineb kõige vähem vähki talupidajatel, kel on palju lapsi.
Norras hakkas vähki haigestumine kasvama, kui seal leiti naftat. Vähki peetakse hea elu haiguseks: seda esineb rohkem seal, kus liigutakse vähem, esineb ülekaalu ja laste saamist lükatakse edasi.
Soomes esineb vähki seda vähem, mida rohkem minna põhja poole. Kõige väiksem risk vähki haigestuda on Põhja-Soome vaesel talupidajal, kel on palju lapsi.
Kõige rohkem esineb Soomes vähki elanike arvu kohta Lõuna-Soomes Kotka ümbruses Kymenlaaksos, Tampere ümbruses Pirkanmaal ja Helsingi piirkonnas.
Kymenlaaksos on vähijuhtumite hulk suurenenud nii palju, et sinna rajatakse uus vähihaigla. Patsiente on nii palju, et on nad ei mahu enam ära.
Kõige suurem vähi riskifaktor on radioaktiivne kiirgus Vähijuhtumeid Lõuna-Soomes ja Pirkanmaal seostatakse radioaktiivse radooniga, kuna need piirkonnad on Soomes kõige radoonirikkamad. Radoon suurendab kõige rohkem kopsuvähi riski, aga see on väiksem kui suitsetamise puhul. Radooni puhul on avastatud seos laste vähijuhtumite ja leukeemiaga.
Radooni mõju on samas keeruline uurida, kuna radoonitasemed kõiguvad väga suures ulatuses juba kõrvuti asuvates majades. Samas ei pruugi olla radoon ainus põhjus, sest Lõuna-Soomes Kymenlaaksos, kus on kõrge radoonitase, esineb kopsuvähki vähem. Kopsuvähk oli seal väga levinud 30 aastat tagasi, aga nüüd on selle osakaal vähenenud.
Seoses vähiga on Soomes ka edulugusid. Näiteks maovähk oli 1950ndatel aastatel, kui vähki uurima hakati kõige levinum. Nüüd on selle osakaal väga väike. Maovähk on vähenenud seoses helikobakteri infektsioonide vähenemise ja toidu sälitamise paranemisega külmkappides. Teadlaste jaoks on maovähi vähenemise põhjus paras müsteerium, kuna sellega pole keegi eraldi tegelenud. See on lihtsalt iseenesest ära kadunud.
Teine Soomes järsult vähenenud vähiliik on kopsuvähk. Veel 1970ndatel oli Ida-Soome kopsuvähi osas maailma tipus, seda oli 15 korda rohkem kui Norras, aga nüüd on Soomes kopsuvähi osakaal väga väike, väiksem kui Norras.
Vähki haigestub iga kolmas soomlane. Haigestumise tõenäosust mõjutab ka elukutse. Kõige suurem vähirisk on ettekandjatel. Seda seetõttu, et nende töö juurde kuuluvad alkohol ja suitsetamine. Nahakasvajad on tavalisemad lennukipilootidel ja reisisaatjatel. Neil esineb melanoomi kaks korda enam kui teistel. Nahavähi puhul on eriti ohtlik järsk päevitumine.
Kaevandustes ja laevadel töötavatel soome meestel esineb vähki 20-30 protsenti enam kui teistel. Naistel on vähirisk suurem politseinikel ja vangivalvuritel. Järgnevad hambaarstid ja arstid. Vähiriski suurendab ka vahetustega töö.
Kõige parem on end kaitsta vähi eest elades maapiirkondades. Vähirisk on teistest palju väiksem talupidajatel ja aednikel. Vähki haigestumist vähendab füüsiline töö.
Välisõhu mõju peetakse väikseks, aga maapiirkondades esineb vähki vähem. Seda seostatakse väiksema alkoholi tarvitamise ja suurema hulga lastega.
Naiste puhul on sünnitustel eriti oluline tähendus: mida rohkem sünnitusi, seda väiksem rinnavähi risk. Ka emakavähi puhul loeb palju sünnituste arv.
Kui tahta vähki vältida, tuleks lapsed saada noorelt. Haridus ja mugav elu vähi vastu ei kaitse.
Põhjamaade vähikaarti uuendatakse iga kaheksa aasta järel.
