NordenBladet — Riigikogu kiitis  heaks valitsuse algatatud pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse.

Seadusega (575 SE) tehakse töötaja jaoks lihtsamaks Töötukassalt hüvitise saamine, kui tööandja osutub maksejõuetuks. Lisaks tagatakse seadusega õigusselgus ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu väljamaksmise ajas ja arvestamise metoodikas.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 77 ja vastu viis saadikut.

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (590 SE) võtab üle Euroopa Liidu õpi- ja teadusrände direktiivi. See lihtsustab kolmandatest riikidest pärit teadlaste ja üliõpilaste liikumist Euroopa Liidus.

Kolmandatest riikidest pärit teadlased ja üliõpilased saavad eelnõu järgi EL liikmesriikides liikuda, ilma et nad peaksid taotlema vastuvõtva liikmesriigi elamisluba. Teisest Schengeni riigist saadud elamisloa või viisaga võivad teadustöö tegijad edaspidi Eestis viibida dokumendi kehtivusaja lõpuni. Üliõpilased võivad selle loa alusel õppida Eesti kõrgkoolis kuni 360 päeva. Praegu kehtiva seaduse kohaselt võib teisest Schengeni riigist saadud elamisloa või viisaga Eestis viibida kuni 90 päeva 180 päeva jooksul.

Eelnõuga tehakse ka muudatus, mis lubab teadlastel, üliõpilastel ja õppejõududel pärast elamisloa kehtivusaja lõppu viibida Eestis senise 183 päeva asemel 270 päeva, et siin töötada või asutada ettevõte.

Lisaks määratakse direktiiviga kolmandatest riikidest pärit lapsehoidja-koduabilise (au pair’i) Eestisse lubamise ja siin elamise tingimused. Välismaalane, kes soovib tulla Eestisse keelt õppima ja eesti kultuuriga tutvuma, saab end registreerida siin lühiajaliselt kuni üheksaks kuuks töötama või taotleda tähtajalist elamisluba töötamiseks kuni üheks aastaks lapsehoidja-koduabilisena. Lapsehoidja-koduabilise töö maht ei tohi ületada 25 tundi nädalas ja üks päev nädalas peab olema töökohustustest vaba.

Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Ernits (KE), Henn Põlluaas (EKRE), Tarmo Kruusimäe (IRL) ja Mart Helme (EKRE).

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 18 ja vastu 33 saadikut, erapooletuid oli kaks. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Euroopa Liidu õpi- ja teadusrände direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 23. mai 2018.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Vabariigi Presidendi 19. aprillil esitatud Riigikogu otsuse “Mart Laari Eesti Panga Nõukogu esimehe ametisse nimetamine” eelnõu (620 OE).

Seoses Eesti Panga Nõukogu esimehe Mart Laari ametivolituste lõppemisega 12. juunil 2018 teeb Vabariigi President Riigikogule ettepaneku vastavalt põhiseadusele nimetada Mart Laar uueks ametiajaks Eesti Panga Nõukogu esimeheks alates 13. juunist 2018. Seadus ei piira õigust nimetada Eesti Panga Nõukogu esimeest ametisse kaheks ametiajaks järjestikku.

President põhjendas, et kahekordne peaminister Mart Laar on oma mitmekülgsete teadmiste ja juhtimiskogemusega sobiv inimene täitmaks Eesti Panga Nõukogu esimehe rolli. Ta on viie aasta jooksul tõestanud oma sobivust sellesse ametisse.

Eesti Panga Nõukogu esimehena on Mart Laar käivitanud uuel tasemel järelevalve Eesti Panga üle, algatades Eesti Panga tegevuse hindamise protsessi, mis aitab vältida negatiivseid üllatusi. Samuti on ta esimehena toetanud Eesti Panga siseauditi tegevuse viimist uuele tasandile, mis on sealhulgas kaasa toonud selle, et auditi käigus tehtud soovitused on täna tähtajaks täidetud.

Mart Laar on tugevdanud Eesti Panga Nõukogu positsiooni järelevalveorganina. Ta on algatanud Eesti Panga Nõukogu sisulise aruande lisamise Riigikogule esitatavale Eesti Panga aastaaruandele, käivitanud Nõukogu enesehindamise protsessi ja viinud sisse tema liikmetele ametialase käitumise juhise.

President leiab, et vajame Eesti Panga Nõukogu esimehe positsioonil tugevat isiksust ja usaldusväärset autoriteeti, kel kriitilisel hetkel oleks kogemusi ja julgust tegutseda. Seetõttu esitan Mart Laari uueks ametiajaks Eesti Panga Nõukogu esimehe kandidaadiks.

Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogu lahtiste uste päeval käis Toompea lossi, parlamendi töö ja saadikutega tutvumas umbkaudu 4000 inimest. Pika Hermanni tornis käis 850 külalist ning Riigikogu tutvustavatel ekskursioonidel osales üle 500 huvilise.

Külalisi oli ka välisriikidest, näiteks Ameerika Ühendriikidest, Austriast, Brasiiliast, Hispaaniast, Iirimaalt, Iisraelist, Indiast, Itaaliast, Jaapanist, Leedust, Lätist, Prantsusmaalt, Rootsist, Saksamaalt, Soomest, Suurbritanniast, Šotimaalt, Šveitsist, Türgist, Ukrainast, Valgevenest ja Venemaalt.

Terve päeva olid avatud Riigikogu esindus- ja tööruumid. Fraktsioonides sai kohtuda saadikutega.

Riigikogu lahtiste uste päev algas pärimusmuusikute tervituskontserdiga Toompea lossi rõdult. Külalisi tervitas lossi hoovis Riigikogu esimees Eiki Nestor.

Valitsuse infotunnis vastasid rahva küsimustele peaminister Jüri Ratas, kaitseminister Jüri Luik ja kultuuriminister Indrek Saar.

Lahtiste uste päeval peetud mälumängus „Eesti Vabariik 100“ teadis kõige rohkem õigeid vastuseid Riigikogu I võistkond, kuhu kuulusid parlamendiliikmed Andres Herkel, Kristen Michal, Marko Pomerants ning Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna nõunik Toivo Mängel. Koolivõistkondadest oli parim Tallinna Reaalkool.

Kohvikus toimus arutelu „100 saabunud. Kuidas ja kuhu edasi?“, kus vahetasid mõtteid Riigikogu liikmed Monika Haukanõmm, Liisa Oviir, Henn Põlluaas, Kersti Sarapuu, Helir-Valdor Seeder ja Urve Tiidus. Arutelu juhtis Urmas Vaino.

Kultuuripärandi aastal viisid huvilisi ajas tagasi Eesti Vabaõhumuuseumi töötoad ja oma tegemisi tutvustas Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut. Eesti Meremuuseum tutvustas töötubade ja väljaandega Lennusadama näitust “100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades 1918-2018”. Eesti Ajaloomuuseumi „Laste Vabariigis“ sai koos sõpradega üles ehitada oma unistuste riiki ja vaadata Eesti multifilmiklassikat. Kohal oli ka NUKU muuseum töötoaga „NUKU mängud“.

Lahtiste uste päeva lõpetas Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärimusmuusikute hea tuju kontsert Valges saalis.

Riigikogu tähistas lahtiste uste päevaga 99. sünnipäeva.

Esimene iseseisvas Eestis rahva valitud esindus – Asutav Kogu – tuli kokku 23. aprillil 1919. aastal Tallinnas. Riigikogu tähistab seda sündmust igal aastal lahtiste uste päevaga.

Tänavu kahekümnendat korda toimunud lahtiste uste päeva traditsioon sai alguse 1999. aastal.

Allikas: Eesti Riigikogu