Pühapäev, detsember 21, 2025

Varsti on aeg taotleda maksusoodustusi – pane tähele neid kolme asja

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Tähtsamad palgasaajaid puudutavad maksusoodustused Soomes on komandeeringukulu-, kodumajapidamise- ja tulu teenimiseks tehtud kulutuste arvestamine. Missugused kulud lähevad arvesse? See on aktuaalne küsimus, kuna maksudeklaratsiooni viimane tagastamise päev on lähedal.

Möödunud, 2017. aasta kohta eeltäidetud deklaratsioonid on inimestele aprillikuu jooksul posti teel A4 suurusega ümbrikutes kodudesse laiali saadetud.

Deklaratsiooni viimane tagastuse tähtaeg on sel aastal 8. või 15. mai. Täpse kuupäeva saab igaüks oma maksuteatisest järgi vaadata.

Maksuamet arvestab juba ise suure hulga soodustusi, mistõttu neid pole vaja eraldi kirja panna. Mõned soodustused tuleb aga endal meeles pidada ja osata neid taotleda.

Tähtsamad palgasaajaid puudutavad maksusoodustused on komandeeringukulu-, kodumajapidamise- ja tulu teenimiseks tehtud kulutuste arvestamine. 2016. aastal taotles nende põhjal soodustusi kokku 1,5 miljonit palgasaajat.

1. Igapäevase elukoha ja töökoha vahelise transpordiga seotud kulutused saab tuludest maha arvata kõige soodsama transpordivahendi tariifi alusel, mis tähendab põhiliselt ühistransporti.

Kodu- ja töökoha vahelise transpordi kogukulu maksimaalne määr on 7000 eurot ja omavastutus 750 eurot. Maksimummääras saab soodustust siis, kui töölesõidu kulu on 7750 eurot.

Pea meeles: kui oled olnud aasta jooksl töötu, siis vähendatakase omavastutust 70 euro võrra iga kuu kohta. Omavastutus on sel juhul vähemalt 140 eurot.

2. Remontisid kodu või parandasid suvila sauna? Siis võid saada kodumajapidamisega seotud tööde eest soodustust määras kuni 2400 eurot. Soodustuse omavastutus on 100 eurot.

Kodumajapidamise soodustust saab taotleda ka näiteks kodu koristamise või lastehoiu eest.

3. Iga palgasaaja saab automaatselt 750 eurot soodustust tulu teenimisega seotud kulutuste eest. Kui tulu teenimisega seotud kulud on suuremad, tuleb need endal deklaratsioonile märkida.

Tulu teenimisega seotud kulud puudutavad palgatööga seotud kulusid. Sellised kulud on näiteks kodukontor, oma töövahendid, erialane kirjandus ja veebiühendus.

Kuidas soodustust taotleda? Maksuamet soovitab sisestada andmed veebi kaudu. See teenus nõuab netipanga koodide olemasolu.

Tšekke ja muid kulutõendeid pole vaja deklaratsioonile lisada, need tuleb endal alles hoida. Maksuamet nõuab vajadusel nende ettenäitamist.

Kliima soojenemine lihtsustab ligipääsu Arktika rikkalikele maavaradele

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Globaalne kliima soojenemine lühendab Põhja-Jäämeres uute mereteede avanemisel transpordiaega Aasiast Euroopasse ning lihtsustab ligipääsu sellistele Arktika rikkalikele maavaradele nagu maagaas ja nafta ning erinevad mineraalressursid.

Homme, 28. märtsil kohtuvad Eesti Teaduste Akadeemias teadlased, kelle kireks on polaaruuringud ning polaaruuringute mõju majandusele, poliitikale ning teadusele.

Avaliku seminari teemaks on väikeriikide roll ja võimalused osaleda polaaruuringutes.

Üritust korraldavad Tallinna Tehnikaülikooli ja Horisont2020 projekti EU-PolarNeti teadlased.

TTÜ geoloogia instituudi teadlase Rein Vaikmäe kinnitusel on polaaruuringud äärmiselt olulised, kuna kliima soojenemine on mõjutamas drastilisemalt just polaaralasid, sealseid ökosüsteeme ning ka inimtegevust.

Vaikmäe sõnul väheneb suvine merejää Arktikas lähema 30-40 aasta jooksul rohkem kui 40%, mille tõttu avanevad uued laevateed, muutuvad kättesaadavaks uued kalapüügipiirkonnad ning lihtsustub ligipääs sealsetele rikkalikele maavaradele. „Ka Soome huvi Helsingi-Tallinn tunneli ja Rail Balticu vastu on suuresti seotud põhja meretee potentsiaaliga. Just see on põhjus, miks on viimastel aastatel märgatavalt tõusnud riikide majanduslik ja poliitiline huvi Arktika-uuringute vastu,“ lisas Vaikmäe.

Polaaralade jääkilpidesse on sadade tuhandete aastate jooksul salvestunud kliima-ja keskkonnamuutuste informatsiooni ning selle dešifreerimise tulemustest on saanud üks olulisim uus polaarvaldkonna teadusharu.

Jääpuursüdamike teadus on viimastel aastakümnetel andnud vastuseid mitmetele olulistele küsimustele. Näiteks ei ole viimase 700 000 aasta jooksul kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris olnud kunagi nii kõrge kui tänapäeval, mis veenvalt  kinnitab inimtegevuse mõju globaalsele kliima soojenemisele

TTÜ ja EU-PolarNeti polaaruuringute sümpoosionil 28. märtsil vahetavad teadlased mõtteid Euroopa Liidu ning ka Eesti prioriteetide üle polaaruuringute alal. Näiteks Andres Tarand ja Maarja Kruusmaa tehnikaülikoolist arutlevad väikeriikide rolli ja võimaluste üle polaaruuringutes osaleda.

Sümpoosionile on oodatud on kõik polaarteemade huvilised, töökeeleks on inglise keel.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome ettevõtja Ville Högman toob Vene hõljukid Tallinna ja Helsingi vahelisele liinile juba tuleval aastal

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome ettevõtja Ville Högman loodab tuua Vene päritolu vee kohal liikuvad hõljukid Tallinna ja Helsingi vahelisele liinile juba paari aasta jooksul. Kui testid õnnestuvad, siis võivad Sea Wolf Expressi hõljukid jõuda liinile juba 2019. aasta suvel. Soome liiklusohutusamet Trafi ei näe põhjust selliste laevade liikumise takistamiseks, vahendab Iltalehti.

Hanko mehel Ville Högmanil tekkis hõljukite liinile toomise mõte pärast seda, kui tööreisid olid veninud pikale, seda nii laeva kui lennukiga. Lennureis, kui sinna sisse arvestada sõit lennujaama ja turvakontrollid ei ole lühem kui paari-kolme tunnine laevareis.

Sea Wolf Expressi eesmärk on katta vahemaa Helsingi ja Tallinna vahel poole tunniga  kiirusega paarsada kilomeetrit tunnis. Tegemist on lennuki ja laeva hübriidiga. Aluse tiivad on teistsugused kui lennukil. Alus õhku ei tõuse, aga tiivad loovad õhkpadja. Seetõttu on selline alus eriti efektiivne võrreldes tavalise laeva või lennukiga.

Hõljuk liigub 1-5 meetri kõrgusel veepinna kohal. Suurema lainetuse puhul jäetakse reisid ära. Soome lahel on väga harva üle 5 meetriseid laineid. Alus suudab liikuda ka üle 4 meetriste lainete korral. Tuul pole samuti probleem. Hõljuki kiirus on ligi 200 km/h.

Uus ettevõte sihib Copterline’ist tühjaks jäänud turgu. Copterline vedas inimesi kopteritega. 2005. aastal aga oli ühe kopteriga õnnetus ja see kukkus vette ning kõik pardal olnud 14 inimest hukkusid.

Sea Wolf Express on mõeldud eelkõige neile, kel on äri või muul eesmärgil vaja saada teisele poole lahte võimalikult ruttu. See pole mõeldud neile, kes tahavad tuua Eestist kaasa võimalikult palju alkoholi. Vodkaturistid pole sihtgrupp, aga kui soovi on, siis neile ära ei öelda.

Hind saab olema kallim kui laeval, aga odavam kui lennukil. Hind võib olla 100 euro ringis ühe suuna eest, edasi-tagasi reisi puhul saab soodustust.

Suurtel laevadel on oma turg. Hõljukiga ei saa näiteks sõidutada autosid ja suuremat pagasit. Hõljukisse mahub mugavalt istuma 12 inimest.

Högmani sõnul võivad hõljukid jõuda liinile 2019. aasta suvel, aga tõenäolisem on 2020. aasta.

Viivitus on põhjustatud sellest, et ettevõte pole olnud rahul aluse aerodünaamiliste omadustega. Sõidu ajal on kõik ok, aga õhku tõusmine ja laskumine on olnud ebamugavad. Firma tahab, et kogu sõit oleks reisijale mugav.

Ligi miljon eurot maksvad alused valmistatakse Venemaal Nižni Novgorodis. Selline hõljuk on Venemaal leiutatud 1950ndatel aastatel. Venemaal tuntakse seda ekranoplaani nime all. Valmistajafirma RDC Aqualines soovib nüüd nõuka-aegse tehnoloogia äris ära kasutada.

Sea Wolf Express on sõlminud lepingu 15 aluse peale, mis toimetatakse kohale järk-järgult. Firmal on paanis ka muid liine peale Helsingi ja Tallinna. Kuigi ettevõte on registreeritud Eestis, hakkavad laevad seilama tõenäoliselt Soome lipu all.

Soome liiklusturvalisusamet ei näe takistusi selliste hõljukite kasutusele võtmiseks, vajalikud load tuleb veel hankida Eesti poolelt.

Soomes on tekkinud räimekriis: kvoot on täis püütud ja järgmine kord saab kala alles detsembris

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Pool Soomes tarbitavast räimest tuleb Kaskisten sadama kaudu. Anders Granfors püüab sellest lõviosa koos oma isa ja vennaga. Räimed tuuakse sadamasse, kust nad viiakse saja meetri kaugusele tehasesse. Sealt liigub kala hulgiladudesse ja poodidesse.

See kett on aga tänavu varakult katkemas ja Granforsid valmistuvad varajaseks suvepuhkuseks, mis kestab aasta lõpuni. Nimelt on ELi kehtestatud püügikvoot täis saanud, vahendab Yle.

Ligi 3000 tonni suurune kvoot on liiga väike, see saab juba kuu aja pärast täis. Olukord on enneolematu. Tavaliselt puhkavad traalerid suvel vaid paar kuud. Varem on riik kehtestatud püügikeelud, et kala jätkuks aasta lõpuni.

Kvoodisüsteemi muudeti möödunud aasta alguses. Kvoodid kehtestati püügilaevadele eraldi ja kaluritele määrati kvoodid varasema püügi alusel. See vähendas söögiks kasutatava räime püüdjate osakaalu, kuna nende saagid on olnud väiksemad kui neil, kes püüavad söödaks minevat kala.

Granforsi väitel pole nad kunagi taga ajanud kogust, vaid kvaliteeti. Fileerimiseks kõlbavad vaid suuremad räimed. Need, kes söödaks püüavad, on rahul igasuguse kalaga.

Soomes püütakse toiduks kasutatavat räime vaid Põhjalahe lõunaosas, 6-8 sõidutunni kaugusel kaldast. Saaki tuuakse kaldale kolm korda nädalas, et see ei rikneks.

Kalastajate olukorda halvendas seegi, et Põhjalahes vähendati püügikvooti võrreldes varasemaga 40 protsendi võrra. Rahvusvaheline mereuurimisnõukogu püüab selle otsusega säilitada räimepopulatsiooni. Kalurite arvates on aga räime meres küll ja aasta on väga hea.

Räimekriis on suur löök töötlemistehastele. Kuivaniemen Kala toodab räimefileed Kaskisten sadamas ja ettevõtte tegevus sõltub Granforside püügist. Kalapüügi lõpp tähendab pikka puhkust ka tööstuse kümnekonnale töötajale. Kuivaniemen kala juht Reijo Suutari ütles, et räim saab Soomes otsa maikuus ja siis minnakse aasta lõpuni puhkusele.

Maa- ja metsamajandusministeeriumist öeldi, et kvoodisüsteemi puhul tehti teadlik valik. Leiti, et kalapüügi piiramine pole valitsuse pädevuses. Vastutust peaks kandma püüdjad ja töötlejad.

Eesmärk oli, et turg paneb kõik paika. Iga kalaettevõte saab oma kvoodi ja toimetab selle järgi. Vana süsteem, kus valitsus seadis püügile ajalised piirangud, oli jäik ja ebatäpne. Aastad olid väga erinevad ja mõnikord kehtestati piirangud juba jaanuaris, et kala jätkuks terveks aastaks. Vana süsteemi juurde enam tagasi ei minda.

Kvoodid paneb paika Euroopa Liit ja tänavune aasta on esimene, mil räime ei jätku toiduks piisavalt, kuna kvooti piirati 40 protsendi võrra. Uues olukorras peaks ettevõtjad tegema rohkem koostööd. Nüüd oodataksegi seda, et turg paneb kõik paika.

Ministeeriumist viidatakse, et räim ei lõppe otsa igal pool, mujal Soomes olevat olukord parem. Näiteks tuuakse Turus tegutsev Martin Kala, mis on sama suur tööstus kui Kuivaniemen kala Kaskisteni sadamas ja koos töötlevad nad 95 protsenti Soome kodumaisest toidusilgust. Martin Kala aga ei saa ministeeriumi jutust aru, kuna nende olukord on samasugune nagu Kaskisteni puhul.

Martin Kala tehasejuht Jari Multanen ütles, et kõikide lepinguliste traalerite kvoodid on täis ning räim saab poodidest otsa mais-juunis. Martin Kala ootavad samuti ees sundpuhkused.

Euroopa Liit pani tänavused kvoodid paika oktoobrikuus. Pärast seda tehtud uuringud näitavad, et kala on rohkem, mistõttu võiks sügisel kvoote tõsta. Asi peaks selguma maikuus, aga arvatav kümne protsendi suurune tõus kalatöötlejaid ei rahulda. See tähendab seda, et kalurid pääsevad merele novembris ja kala jõuab poodidesse alles jõuludeks.

Ministeerium on pakkunud töötlejatele, et nad taotleks omale ise kvoote, aga see ei muudaks asja, kuna ka nemad püüaks kala sama kiiresti välja kui elukutselised kalurid. See on ka arusaadav, kuna kevadel on kala 4-5 korda rohkem kui sügisel. Kevadel saadakse tulu ning sügisel ollakse kahjumis. Asi laheneb ilmselt siis, kui toiduks ja söödaks räime püüdvatele kaluritele kehtestatakse eraldi kvoodid. Toiduks püüdvaid traalereid on Soomes 5-6, söödaräime püüdjaid aga mitukümmend.

Kalatöötlejad on mures ühtlasi räime maine pärast. Sügiseks on planeeritud mitmeid räimeüritusi, aga näiteks räimelaata ei saa enam korraldada. Nüüd on pakutud, et räime võiks hakata soolama, et oleks aasta jooksul midagi võtta.

Lapimaa turismis on kerkinud esimeseks hiinlased, kolmas koht on üllatav

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Seni Lapimaa turismi valitsenud inglased on langenud teiseks ning esimeseks on tõusnud möödunud aasta numbrite põhjal hiinlased. Hiinlased olid möödunud aastal Rovaniemis suurim turistide rühm, kui sisse arvata ka Hong Kongist ja Taiwanist saabunud inimesed. Hiinlased on Rovaniemis juba tavaline nähtus, möödunud aastal ööbisid hiinlased linnas 42 000 korral.

Hiinlased edestasid esimest korda britte, kelle arvele langes 35 796 ööbimist. Kogu Lapimaal langes hiinlaste arvele möödunud aastal ligi 60 000 ööbimist.

Inglaste osakaalu kukkumine ei tule Brexitist, lihtsalt teiste maade turistide arv on kiiresti tõusnud. Nüüd rajataksegi Rovaniemisse kahte uut suurt hotelli, et turiste ära mahutada.

Hiina turistide arvu kasv kahel viimasel aastal on täitnud tühimiku, mis tekkis vene turistide ärakukkumisest. Parimatel aastatel oli venelastel Rovaniemis 60 000 ööbimist, möödunud aastal vaid 19 339.

Teine grupp, kes on tulnud venelaste asemele on Iisraeli turistid. Nemad ongi tõusnud kolmandale kohale. Iisraeli turistide osakaalu tõusu taga on soomlannaga abielus olev Iisraeli turismiettevõtja Simon Biton, kes teeb Iisraelis Lapimaale kõvasti reklaami. Ühtlasi on ta Rovaniemis vanasse korrusmajja teinud luksushotelli Golden Circle Suites.

Hiina turistide kasvu taga on omakorda kohalik Hiina ettevõtja Chao Tang.

Lisaks Iisraelile on palju turiste ka mujalt Lähis-Idast, näiteks on Lapimaa üles leitud Omaanis.

Maad, kust Rovaniemisse tulid põhiliselt ööbivad turistid 2017. aastal:

Hiina, sh Hongkong 42 000

Suurbritannia 35 796

Iisrael 34 112

Saksamaa 31 361

Prantsusmaa 31 038

Itaalia 21 113

Hispaania 19 812

Venemaa 19 339

Jaapan 18 774

Singapur 15 462

Allikas: Visit Rovaniemi

 

 

1...1,4631,4641,465...1,937Page 1,464 of 1,937