Esmaspäev, detsember 22, 2025

Seminar „Tööstusomandi kaitse ja kasutamine Eestis“ 30. mail Tartus + AJAKAVA

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Eesti Teadusagentuur korraldab seminari, et tutvustada RITA tegevus 4 raames käimasolevat uuringut „Tööstusomandi kaitse ja kasutamine Eestis: majanduslik ja õiguslik perspektiiv“ ning arutada uuringu käigus tõstatunud teemasid.

Seminarile on oodatud nii valdkonna eksperdid kui ka kõik tööstusomandi teemast huvitatud.

Registreerumine

Registreerumise lõpptähtaeg on 21. mai.

Ajakava ja aruteluteemad

13:00-13:15 registreerumine ja tervituskohv

13:15-13:20 seminari avamine

13:20-14:50 Tööstusomandi roll Eesti teadmuspõhises majanduses nutika spetsialiseerumise kontekstis (Prof. Tõnis Mets ja Dr. Riin Rebane)

Senine majandusareng on toimunud suuresti tänu otsestele välisinvesteeringutele. Paraku ei ole senised välisinvesteeringud toetanud eestimaist teadmusloomet, mis peaks olema innovatsiooni mootoriks, vaid on olnud orienteeritud odavale tööjõule. Kuna Eesti tööjõud ei ole enam odav, on viimase 7-8 aasta jooksul otseste välisinvesteeringute saldo olnud negatiivne. Samas on oluliselt muutunud välisinvesteeringute iseloom – investeeritakse Eesti päritolu idufirmadesse (peakorteriga väljaspool Eestit), mis ei kajastu otsestes välisinvesteeringutes. Suur osa iduettevõtlusest ja selle rahastamisest toimub IT valdkonnas või valdkondades, milles patendikaitse ei ole esmatähtis. Leiutiste patendikaitse on olulisem uudsete toodete ekspordi tagamiseks. Üksikud tootmisalased edulood näitavad puudujääke nii Eesti teadus- kui ka innovatsioonipoliitikas ning sellest tulenevalt ka majanduskeskkonnas. Ettevõtete ja ülikoolide koostöö on tagasihoidlik ja ei vasta teadmuspõhise majanduse sisule. Need asjaolud kajastuvad senises patenteerimise statistikas ja üksikute ettevõtete edulugudes. Probleemistikku käsitletakse traditsiooniliste ja uute majandussektorite näidetel. Ettekandes tuuakse välja senise praktika kitsaskohad ja kavandatakse lahendusteid edasise uuringu käigus.

14:50-15:20 Kohvipaus

15:20-16:20 Ärisaladuse roll teadmuspõhise majanduse kontekstis (Prof. Aleksei Kelli)

Ettekanne on pühendatud ärisaladuse temaatikale. Vaatluse all on ärisaladus kui kogu intellektuaalse omandi (IO) süsteemi lähtepunkt. Sellest saab alguse ka leiutise õiguskaitse. Madala patendistatistika taustal on ärisaladus hinnanguliselt Eesti ettevõtjate jaoks üks olulisemaid IO instrumente. Ärisaladus on oluline komponent kogu IO strateegias. Seda kombineeritakse teiste IO instrumentidega (nt patendikaitsega). Ärisaladus jaguneb laias laastus tehniliseks (tootmisprotsessid) ning äriliseks (äriprotsessid ja kliendid) teabeks. Kohtupraktika pinnalt saab järeldada, et Eesti ettevõtjate jaoks on oluline äriline teave ning seda ei suudeta alati selgesti määratleda. Käsitlust leiab ka klientidega seonduva ärisaladuse ja isikuandmete kaitse regulatsiooni seosed. Ettekandes defineeritakse probleeme ning otsitakse neile vastuseid.

16:20-16:50 Arutelu

Ajakavas võib toimuda väiksemaid muudatusi

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti Kirjandusmuuseumi ajakirja Mäetagused 70. number „Suulisus, kirjalikkus, digitaalsus“

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Trükist on ilmunud ajakirja Mäetagused 70. number „Suulisus, kirjalikkus, digitaalsus“, mille külalistoimetaja Tiiu Jaago on teemanumbrisse koondanud artiklid, mis on seotud suulise ja kirjaliku kultuuri kooseksisteerimise ja omavaheliste põimumiste ning vastasmõjudega folkloristika, keeleteaduse ja semiootika näitel.

Suulise ja kirjalikkuse mitmetasandilisust käsitlevad semiootikud Mari-Liis Madisson ja Andreas Ventsel, kes analüüsivad artiklis „Paremäärmuslikud kajakambrid ja autokommunikatsioon“ paremäärmuslikku eestikeelset veebisuhtlust, mida iseloomustav kajakambri efekt ja enesessesulgunud autokommunikatsioon, mis toob kaasa dialoogist kaugenemise. Juhtumianalüüsiks on võetud diskussioon, mis kerkis esile 2015. aasta kevadel seoses massilise põgenike sisserändega Euroopasse.

Katre Kikas ja Kärri Toomeos-Orglaan käsitlevad 19. sajandi lõpu rahvapärast kirjutamisviisi Eestis. Katre Kikas vaatleb Hakob Hurda kirjasaatjate Hans Anton Schultsi ja Jaan Pindi keeleteemalisi sõnavõtte, Kärri Toomeos-Orglaan aga 1887. aastal Jakob Hurdale Setumaalt saadetud käsikirja, milles on koos erinevad keeled (eest, vene, setu) ja murded ja kirjasüsteemid (ladina tähestik, kirillitsa). Tiiu Jaago arutleb artiklis „Suulisus kirjakultuuri ajajärgul“, mil määral on suulisus olnud rahvaluule määravaks tunnuseks ja miks see seisukoht 20. sajandi teisel poolel taandus.

Kirjaliku ja suulise keele erijooni vaatlevad keeleteadlased Liina Lindström, Maarja-Liisa Pilvik ja Helen Plado artiklis „Nimetamiskonstruktsioonid eesti murretes: murdeerinevused või suuline süntaks?“.
Kristel Vilbaste ja hiljuti lahkunud Mikk Sarve artiklis Taevaskoja Emalättest põimuvad omavahel maastik ja sellega seotud kirjandus, pärimus ja looduskaitseline dokumentatsioon.

Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr70.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Hariduse avatud võrgustikufoorum Tartus

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Hariduse avatud võrgustikufoorum toimub 24. mail 2018 Tartus Dorpati konverentsikeskuses. Osalema on oodatud kõik Eesti haridusmaastikul toimetajad ja uuendustest huvitatud – õpetajad, koolijuhid, hariduspoliitika kujundajad, haridusteaduse ja õpetajakoolituse üliõpilased ja õppejõud.

Päevakava ja registreerumine: http://pedagogicum.ut.ee/foorum-2018

Tallinnast Tartusse ja tagasi viib tellitud eribuss.

Korraldavad Tartu Ülikooli Pedagogicum ja Eesti Teadusagentuur.

Lisainfo foorumi kohta:
Kärt Leppik
TÜ haridusuuenduskeskus
Pedagogicum
Tel: 56952950
kart.leppik@ut.ee

Lisainfo kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi kohta:
Sirli Taniloo
Eesti Teadusagentuur
Tel: 52 60 562
sirli.taniloo@etag.ee

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Sündide vähesus ohustab Soome pensione – kavandatakse pensionikärpeid

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Üle aegade kõige väiksem sündimus hakkab ohustama Soome pensione – pensionäride soodustusi hakatakse kärpima juba tuleval aastal. Sündide vähesus on suur üllatus Soome pensionisüsteemi planeerijatele, ehk siis seadusi tegevatele poliitikutele ja tööturuorganisatsioonidele, vahendab Yle.

Möödunud aasta algul jõustus Soome pensionireform, mida oli tehtud juba alates 2014. aastast. Selle alusel tõusevad Soomes pensionid järk-järgult ja pensioni suurus seoti eluea pikkusega. Plaani järgi pidid tööandjate ja palgasaajate maksud püsima samal tasemel veel pikka aega.

Arvestused on aga osutunud petlikuks, sest Soomes sünnib tulevikus palju vähem lapsi – ehk siis pensionide maksjaid.

Palgasaajate organisatsiooni STTK peaökonomist Ralf Sund prognoosib, et selliselt pole pensionisüsteem jätkusuutlik ja seda tuleb reformida. Sündimus on oluliselt madalam kui varem prognoositud.

Ralf Sundi sõnul on Soome pensionisüsteemi tugevus selle võime reageerida varakult muutustele. Seetõttu peab ta vajalikuks, et sündimuse vähenemisest tingitud korrektsioon viidaks võimalikult kiiresti sisse. Nõupidamised peaksid algama juba tuleval aastal.

Sund märgib, et sündimuse langusest tekkinud auku on võimalik lappida kahel moel: kas maksude tõstmise või pensionide kärpimisega. Tema väitel sobiks maksutõus inimestele paremini.

Ettevõtjate liit aga peab otstarbekamaks pensionide kärpimist. Samuti tuleks kasutada võimalusi sündimuse suurendamiseks nagu lapsepuhkuste reform ja tööga seotud immigratsiooni suurendamine. Kui sündide arvu ning sisserännet ei suudeta tõsta, siis jääb ainus võimalus hakata pensione kärpima.

Kui aga sündimus jääb praegusele tasemele ja seda ei suudeta suurendada, siis ootavad ees suured muutused pensionisüsteemis. Sündimuse languse mõju pensionitele on mitusada miljonit eurot aastas. Ettevõtjad pole mingil juhul nõus maksutõusuga, kuna see vähendab konkurentsivõimet ja hõivatust. Ainus võimalus on kärped.

Inimeste kontroll oma isikuandmete töötlemise üle tugevneb

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas konsensuslikult saata esimesele lugemise uue isikuandmete kaitse seaduse eelnõu, mis reguleerib isikuandmete kasutamist, töötlemist ja järelevalvet.

25. maist hakkab isikuandmete kaitse õigust reguleerima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ning eelnõu eesmärk ongi seda Eesti õiguses rakendada. Isikuandmete kaitse üldpõhimõtted ei muutu.

„Ehkki isikuandmete kaitse seadus pole mingi lihtne lugemine, on põhimõte see, et inimeste andmed peavad olema piisavalt kaitstud ja reeglid on ühetaolised üle terve Euroopa Liidu,“ ütles põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants.

Üldmäärus annab tugevama kontrolli oma isikuandmete üle. Juurdepääs enda kohta käivatele andmetele lihtsustub ja inimest tuleb põhjalikumalt ning selgelt teavitada sellest, kuidas tema andmeid töödeldakse. Kui inimene ei soovi enam lasta oma andmeid töödelda ja nende andmete säilitamiseks puudub ka õiguslik alus, siis andmed kustutatakse. Näiteks võib nõuda Google’ilt, telefonisideoperaatorilt või postimüügiportaalilt oma isikuandmete töötlemise lõpetamist ja kustutamist. Ettevõtjad ja organisatsioonid kohustuvad ka teavitama inimest tema isikuandmete ründamisest. Samuti peavad nad teavitama Andmekaitse Inspektsiooni.

Vastutus rikkumiste eest läheb suuremaks ja maksimaalne trahv isikuandmete töötlemise põhimõtete eiramise eest võib olla kuni 20 miljonit eurot või kuni neli protsenti juriidilise isiku käibest.

Üldmäärusega on liikmesriigile jäetud võimalus täpsustada isikuandmete kasutamise erijuhtumeid. Selle kohaselt on näiteks alaealise isikuandmete töötlemise lubatud alampiir vahemikus 13-16 eluaastat. Eestis on eelnõu kohaselt lapse isikuandmete töötlemine lubatud juhul, kui laps on vähemalt 13-aastane.

Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (616 SE) esimene lugemine on kavandatud Riigikogu täiskogu 9. mai istungile.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

1...1,4601,4611,462...1,937Page 1,461 of 1,937