NordenBladet — Soomes on levinud ootamatu areng, kus energiafirmad müüvad elektrit soodsa hinnaga vaid omas piirkonnas. Osa ettevõtteid on lõpetanud elektri müügi väljapoole, nagu tegi Seinäjoen Energia. Praegu müüb firma elektrit vaid Seinäjoki piirkonnas olevatele klientidele, mujale ei müüda enam üldse, vahendab MTV.
Seinäjoki rahvas on rahul. Linna elanikud saavad osta elektrit hinnaga 6,8 senti kWh. See hind on Soomes üks madalamaid.
Oktoobri algusest tõstab firma hinda kohalikele elanikele 10,20 senti peale kWh. Seegi on veel üsna soodne hind.
Paljud Soome elektritootjad kuuluvad omavalitsustele. See tähendab, et toetatakse kohalike elanike soodsa hinnaga elektri saamist.
Kokkolas lõpetati olemasolevad elektrilepingud ning mindi üle kvartaalse arvestuse peale. See oleks aga tõstnud elanike jaoks elektri hinna 46 senti peale kWh eest. Kohalikud otsustajad kogunesid asja arutama. Kokkolan Energia on teinud ettepaneku müüa oma inimestele elektrit odavamalt. Nii tehakse ka mitmel pool mujal Soomes. Elektri müüja võib kehtestada eri piirkondadele eri hinna.
Soomes on omavalitsuste energiafirmad seega naasmas oma inimeste teenindamise juurde. Soome energiaamet peab seda uueks nähtuseks. See meenutab vana, vabale turule üleminekule eelnenud aega.
Samas ei peeta seda nähtust valeks. Elektrituru seadus võimaldab seda. Eriti rahul ollakse Seinäjokil, sest Soomes on tarbijatel keskmine elektri hind üle 30 sendi kWh eest.
Soomes ollakse uhked piirkondliku toimetuleku üle, kus kohalikud firmad pakuvad soodsa hinnaga teenuseid. Seinäjoki on selle kohta hea näide.
NordenBladet — Soome palgasaajate reaalsissetulek kukkus tänavuse, 2022. aasta teises kvartalis statistikakeskuse andmetel 4,6 protsenti.
Palgaindeks küll kerkis aastaga 2 protsenti, aga reaalsissetulekud sellele vaatamata kukkusid 4,6 protsenti, kuna tarbijahindade tõus oli kiirem sisetulekute tõusust.
Nii suur kukkumine on rekordiline viimase paarikümne aasta jooksul.
NordenBladet — Eelmisel nädalal tuli teade, et kaks Vene hävitajat tungisid Soome õhuruumi. Asja uuris piirivalveamet, mis on valmis saanud vastava uuringu. Vene hävitajad Mig-31 rikkusid Soome õhuruumi Soome lahe piirkonnas. Lennukid olid 1,1 kilomeetri ulatuses Soome õhuruumis. Õhuruumi rikkumine kestis ligi 2 minutit. Lennuilm oli hea, vahendab MTV.
Lendurite isikuid pole suudetud tuvastada ja Soomel puuduvad võimalused isikute välja selgitamiseks, teatas piirivalveamet. Prokuratuurile on tehtud ettepanek kriminaalasja algatamiseks.
NordenBladet — Soome liitumine NATO-ga võib lükkuda järgmisse aastasse, ütles kaitseminister Antti Kaikkonen. Kaikkonen kohtus eile neljapäeval, 25. augustil Rootsi ja Norra kolleegide Peter Hultqvisti ja Bjørn Arild Gram’iga. Jutuks oli riikidevaheline kaitsealane koostöö, vahendab MTV.
Kaikkonen ütles, et tuleb olla valmis selleks, et Soome liitumine NATO-ga lükkub järgmisse aastasse. Minister ütles, et ta on varem öelnud, et parimal juhul toimub liitumine käesoleval aastal. Kui tuleb aga ette takistusi, siis on tõenäoline liitumine alles järgmisel aastal.
Kaikkonen ütles NATO baaside kohta Soomes, et midagi pole välistatud. Kõigepealt on aga vaja NATO liikmeks saada.
Soome ja Rootsi teevad Kaikkoneni väitel kõvasti tööd, et võimalikult ruttu liikmeks saada.
NordenBladet — Tartu Ülikoolis tegevust alustanud rahvusvaheline ärikiirendi Creative Destruction Lab (CDL) ühendab teadusmahukad iduettevõtted üle Euroopa, et arendada siinsete mentorite parimate teadmiste toel digivalitsemise, terviseandmete ja küberturvalisusega seotud tooteid ja teenuseid. Startup Dayl avatud CDL-Estonia kiirendiga liitumiseks on soovi avaldanud ligi 50 iduettevõtet.
CDL alustas Eestis tegevust Tartu Ülikooli, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Vabamu ning investeerimisfondi Taavet+Sten koostöös. Siinse kiirendi fookusteema on digitaalne ühiskond. Eesti-poolse koordinaatori, Tartu Ülikooli turunduse professori Andres Kuusiku sõnul on meil olemas e-riigi teenused, Eesti geenivaramu ja digitaalsed andmeregistrid, pädevus küberturvalisuse alal ning tipptasemel teadustöö neis valdkondades. „See kõik kokku on midagi, mille ühendamine ettevõtlusega võib tuua üllatavaid tulemusi,“ ütles Kuusik.
Mitmekesine mentorite ring
Eesti on viimase kümne aastaga saanud koduks 1300 iduettevõttele, millest kümme on kasvanud ükssarvikuteks. See on ettevõtja, investori ja CDL-i Eestisse toomise ühe eestvedaja Sten Tamkivi sõnul suurepärane saavutus. Tema hinnangul võiks siinse ja rahvusvahelise iduettevõtjate kogukonna tihedam liitmine luua teadusmahukatele ettevõtetele veelgi soodsama kasvulava. „CDL-i teeb eriliseks arvukas ja väga mitmekesine mentorite ring, kuhu on kaasatud nii teadus- ja ettevõtlusringkondade kui ka avaliku sektori tipud üle maailma,“ selgitas Kuusik.
CDL-Estonia esimene ametlik ettevõtete kaasamine on küll läbi, kuid Kuusiku sõnul on veel mõned vabad kohad, kuhu otsitakse lennukate ideedega kandidaate oktoobrini, mil osalised kohtuvad esimest korda mentoritega. Kokku soovitakse sel aastal vastu võtta paarkümmend ettevõtet.
Innovatsioon sünnib era- ja avaliku sektori koostöös
CDL-i teeb eriliseks era- ja avalikku sektorit ühendav rahastusmudel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab kiirendit viie aasta jooksul 1,3 miljoni euroga ja samas suurusjärgus on ka erasektori kummagi partneri panus.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Kristjan Järvani hinnangul tugineb Eesti digiühiskonna kiire areng just avaliku ja erasektori koostööle, mistõttu on see ainuõige viis Eesti innovatsioonipöörde taganttõukamiseks. „Eesti majanduse lisandväärtuse suurendamiseks peame andma hoogu teadusmahukale ettevõtlusele ja uuendustegevusele. CDL on väga hea näide koostööst riigi, ülikooli ja ettevõtjate vahel, et soodustada ühiselt Eesti majanduse kasvu ja digiühiskonna arengut,“ lisas minister.
Vabamu ülesanne on viia kokku Eesti ja välisriikide ettevõtjad ning teadlased, kes soovivad osaleda ühiskonnale olulistes arendustes. „Vabadusi väärtustava ja Eesti arengut hoogustava muuseumina oleme neutraalne partner, kes saab pakkuda koostööst huvitatud osalistele tuge ning võrgustikku, mis aitaks Eestil luua vaba ühiskonna arendamiseks vajalikke rahvusvahelisi kontakte,“ selgitas Vabamu juht Karen Jagodin.
Toronto Ülikoolist alguse saanud kiirendi pakub alustavatele teadus- ja tehnoloogiapõhistele iduettevõtetele üheksakuulist mentorlusprogrammi ja ligipääsu rahvusvahelisele kapitalile. Kiirendi tegevus toimub 12 kohas üle maailma ja CDL-Estonia Tartus on Oxfordi, Pariisi ja Berliini kõrval neljas esindus Euroopas. Kiirendi esimene rahastusperiood kestab 2022. aastast 2027. aastani.
