Teisipäev, aprill 23, 2024

Monthly Archives: juuni 2022

NATO peasekretär Jens Stoltenberg lubab Balti riikide kaitse olulist tugevdamist

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – NATO tugevdab oluliselt Balti riikide kaitset, hoidmaks ära igasugust võimalust, et Venemaa sooviks Eestit, Lätit või Leedut vallutada, ütles alliansi peasekretär Jens Stoltenberg. NATO tegevjuhi kommentaar järgnes peaminister Kaja Kallase artiklile, milles Eesti valitsusjuht tõdes, et alliansi praeguste kaitseplaanide kohaselt ei suudetaks ära hoida Eesti vallutamist Vene vägede poolt.

“Ma nõustun, et [Kallas] soovib rohkem NATO kohalolekut ja võin talle lubada. . . rohkem kohalolekut,” ütles Stoltenberg ajalehele The Financial Times (FT). “Meie peamine kohustus on hoida ära igasugune rünnak Eesti või mõne muu liitlase vastu,” lisas ta.

Teisipäeval algab Madridis NATO tippkohtumine, millel võetakse vastu uus strateegiline kontseptsioon, mis peaks ka ette nägema Balti riikide kaitse tugevdamise.

Ka Stoltenberg rõhutas FT-le, et tippkohtumisel võetakse vastu “suuri ja olulisi otsuseid, et veelgi suurendada oma kollektiivkaitset. . . kaitsta iga tolli NATO territooriumi, nagu oleme teinud 72 aastat”.

NATO liidrid peavad kokku leppima oma lahinguplaanide ümberkorraldamises, et pakkuda paremat kaitset alliansi idatiivale, loobudes senisest mudelist, mille kohaselt oleks Venemaa suutnud Balti riigid vallutada, kuna Vene rünnaku tõrjumiseks pole kohapeal piisavalt vägesid. Alles pärast sissetungi oleks käivitunud NATO tegevus, mille siht oleks Balti riikide territoorium tagasi vallutada.

Kaja Kallas kritiseeris kolmapäeval FT-s ilmunud intervjuus NATO praeguseid plaane Balti riikide kaitsmiseks ning märkis, et alliansi senise Baltikumi kaitseplaani kohaselt võiksid Balti riigid jääda Venemaa okupatsiooni alla 180 päevaks, mis tähendaks, et Eesti riik häviks Venemaa rünnaku korral täielikult.

Avafoto: NATO peasekretär Jens Stoltenberg (NordenBladet)

Rootsis on suur kinnisvara hinnalangus

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Rootsis võivad kinnisvara hinnad langeda lausa 20 protsenti, kinnitas riigile kuuluva Rootsi panga SBAB peaökonomist Robert Boije väljaandele Dagens Nyheter. Hinnad võivad langeda 15-20 protsenti ja seda 2024. aastaks. Käesoleva, 2022. aasta lõpuks võib langus olla 10 protsenti.

Kinnisvara hinnalangus on seotud intressimäärade tõusuga. Kõige kiiremini langeb kinnisvara hind Stockholmi piirkonnas.

Turul on tekkinud suur kinnisvara pakkumine, mida seosestatakse müügi huviga enne suurt hinnalangust.

Rootsi ja Soome liiguvad majanduslikult samas rütmis. Nüüd ollakse ka Soomes mures kinnisva hinna languse pärast.
Soomes aga asjatundjad sellist suurt hinnalangust ei prognoosi nagu see võib juhtuda Rootsis. Esiteks on põhjus selles, et Rootsis on hinnad viimastel aastatel kiiremini kerkinud. Kui Rootsis on olnud hinnatõus alates 2020. aasta algusest 20 protsenti, siis Soomes vaid 7 protsenti. Lisaks on Soomes mitmeid piirkondi, kus kinnisvara on juba odavnenud aastaid. Rootsis on aga hinnad kerkinud.


Foto: Stockholm, Rootsi (NordenBladet)

Teiseks on Rootsi majapidamised Soome omadega võrreldes rohkem võlgu. Ka kinnisvaralaenud on Rootsis suuremad ja tagasimakse ajad pikemad.

Kui soomlastel on keskmiselt kinnisvaralaenu võetud aastapalgaga võrreldavas summas, siis Rootsis on summad kaks korda suuremad.

Kolmandaks on Rootsi tsükkel veidi Soomest ees ning Rootsis on intresse juba kergitatud. Ühtlasi prognoositakse Rootsis suuremat intressitõusu kui eurotsoonis.

Otsest mõju Rootsi kinnisvaraturu hinnalangusel seega Soomele pole. Kinnisvaraturg pole riigiti omavahel nii seotud nagu aktsiaturg. Näiteks oli Rootsis hinnalangus ka 2018. aastal ja see Soomet ei mõjutanud.

Soome ja Rootsi majandus ja rahandus on aga omavahel tihedalt seotud. Rootsi on Soome suurim kaubanduspartner. Kui Rootsi majandus nõrgeneb, siis satuvad sealsed pangad raskutesse ja tööpuudus suureneb – see võib omakorda avaldada mõju Soomele.

Seega võib Rootsi kinnisvaraturul toimuv mõjutada ka Soomet. Rootsi ja Soome pangad peaks aga languse välja kannatama.

Avafoto: Pexels

 

Soome asjatundja: elektri hind võib eeloleval talvel kerkida enam kui 1000 euroni MWh

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Elektri hind võib tõusta eeloleval talvel rekordkõrgeks. Arve suurus sõltub valitud elektrilepingust. Elektri keskmine hind võib eeoleval talvel kerkida enam kui 1000 euroni MWh eest, prognoosib Soome Aalto ülikooli teadur Iivo Vehviläinen.

Kui kõige halvem stsenaarium täide läheb, siis on elekter 5 korda kallim kui möödunud talvel, mil elektri hind oli keskmiselt 193 eurot MWh eest, vahendab Iltalehti.

Kui elektrileping on tehtud börsihinna järgi, siis on mõju otsene. Kui MWh maksab 1000 eurot, siis on kilovatt-tunni hind üks euro. Kui sul on börsihind, siis jälgi NordenBladet´i elektrihinna spikrit, millega näed, palju elekter igal tunnil maksab.

Börsielektrit võib soodsal ajal, näiteks öösiti saada teinekord poolmuidu. Möödunud talvel aga kerkis hind mõnel päeval 1000 euroni MWh eest.

Vehviläineni sõnul ei tea ta, kui suur on börsihinnaga elektri ostjate arv, aga tema hinnangul on see väike. Elektri hinna kõikumiste eest kaitseb püsihinnaga pakett. Samas kerkib ka püsihinnaga pakettide puhul elektri hind ning tänavu enam vana hinnaga lepinguid ei tehta.

Elektri hind võib kerkida eriti kõrgele, kui on külm ja tuulevaikne ilm. Siis on nõudlus kõrge ja tuule-elektri tootmine madal.

Vehviläinen ütles, et Soome elektri hinda mõjutab Olkiluoto 3 tuumajaam. Samas ei suuda ka see 1600 MW jaam hoida hinnatõusu ära, kui muud ebasoodsad tegurid kokku langevad. Elektri hinda mõjutab Vene elektri ärakukkumine. See tähendab, et elektrit peab sisse ostma mujalt Euroopast, aga mujal Euroopas kerkib samuti elektri hind seoses Vene energiakandjate ärakukkumisega. Näiteks Kesk-Euroopas toodetakse elektrit Vene gaasist ja kui see ära langeb, siis kerkib elektri hind kõrgustesse.

Avafoto: Pexels

Hea teada / Loe lisaks:

Eesti: Oktoobrist tõuseb elektri võrgutasu kolm protsenti, Elektrilevi klientide kuuarveid mõjutab see erinevalt

 

Soome paberitehase asemele tuleb suur tekstiilitehas

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome põhjaosas Kemis tuleb tegevust lõpetava paberitehase asemele suur tekstiilitehas, mis hakkab tootma tekstiile jäätmetest. Soome puidutöötleja Stora Enso rendib Kemi Veitsiluoto tehasepiirkonna tekstiilitehnoloogia firmale Infinited Fiber Company. Kavas on investeerida 400 miljonit eurot ja hakata tootma tekstiilijäätmetest uusi tekstiile, vahendab Yle.

Kemisse tuleb uue tehasega seoses 270 töökohta. Firma kliendid on maailma juhtivad rõivatootjad.

Tehase asukoha valikul said määravaks asukoht mere ääres, samuti olemasolev tööjõud. Tehas peaks tootmist alustama 2025. aastal.

Ettevõtte tehnoloogia muudab kasutatud materjalid nagu puuvillased tooted uuesti kiuks, mis on biolagunev ja ei sisalda mikroplastikuid. Sellest valmistatud sõivaid saab uuesti ümber töödelda koos teiste puuvillaste esemetega.

Lisaks on energiafirma Nevel sõlminud lepingu uue tehasega ja investeerib energia tootmisse 50 miljonit.

 

 

Soome keskpank: sõda võib ajada Soome ja terve euroala majanduse langusse

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Venemaa rünnak Ukraina vastu nõrgendab Soome majanduse väljavaateid, edastab keskpank. Käesoleval aastal kasvab majandus värske prognoosi kohaselt 1,7 protsenti, aga järgmisel aastal vaid 0,5 protsenti. Kasv peaks uuesti kiirenema 1,5 protsendini 2024. aastal, mil rahvusvahelise majanduse probleemid leevenevad, vahendab MTV.

Soome keskpanga hinnangul püsib inflatsioon tänavu kõrge, 5,6 protsendi tasemel. Järgmisel aastal peaks inflatsioon alanema 2,4 protsendini. Euroala inflatsioon alaneb eesmärgi ehk 2,0 protsendini 2024. aastal.

Euroopa inflatsiooni alandab Euroopa keskpank, mis lõpetab väärtpaberite kokkuostud ning alustab seejärel intresside tõstmisega. Järgmine tõus on kavas septembris.

Soome keskpanga info kohaselt oli majandus juba koroonakriisist taastumas, kui peale tuli sõda. Soomes pole välistatud ka majanduslangus, kuna energia ja tooraine hinnad on kerkinud ning majanduse kohanemisvõime aeglane.

Soome keskpank lähtub prognoosi puhul eeldusest, et sõjast tulenev ebakindlus aja jooksul kaob. Sõja käiku on aga võimatu prognoosida.

Majanduse olukord võib pöörduda veelgi halvemaks olukorras, kus häired tooraine ja kaupade saadavusega jäävad püsima ning hinnad jäävad kõrgeks. Halvemal juhul läheb kogu eurotsooni majandus langusse.

 

 

123...11Page 2 of 11