Neljapäev, märts 28, 2024

Monthly Archives: november 2021

Tallinnas kadunuks jäänud soome ettevõtja Perttu Nousiainen räägib, KUIDAS varjas end poolteist aastat

NordenBladet — Tallinnas Pirita hotellis elanud ja siis salapärasel kombel 2020. aasta märtsis kadunuks jäänud soome ettevõtja Perttu Nousiainen räägib intervjuus, kuidas ta varjas end poolteist aastat.
Väljaande Helsingin Sanomat ajakirjanikud leidsid Nousiaineni üles Šveitsist. Pärast seda andis mees intervjuu. Enne seda oli ta varjanud end poolteist aastat ja arvati, et ta on surnud.

42-aastane mees rääkis, et elas Šveitsis Verbieris alates septembrikuust. Seal veetis ta aega lokaalis Lumi, millel on soomlastest omanikud. Nousiainen lubas ära rääkida kõik, mis toimus pärast 3. märtsi 2020, kui ta Tallinnas kadunuks jäi. Mis siis juhtus 3. märtsil 2020 Tallinnas?

Mees räägib, mis juhtus veebruari lõpus-märtsi alguses 2020. Ta jõi palju ja mõlgutas enesetapumõtteid. Kui ta 3. märtsil hotellist lahkus, siis mõtles ta endale otsa peale teha.

Ta sõitis rendiautoga Kaberneeme sadamasse, mis asub Tallinnast 30 kilomeetrit ida pool. Seal oli tal mootoriga kummipaat. Ta helistas tuttavatele, kes keelitasid teda enesetapust loobuma. Tulemus oli see, et ta otsustas ringi ja sõita minema.

Järgmised kuud veetis ta mujal Baltimaades ja Poolas. Ta jõi edasi ja seda kuni 2020. aasta suveni. Siis hakkas ta tegema 6-8-tunniseid jalutuskäike. Ta on vahepeal kõvasti kaalus alla võtnud. 18 kilo, märgib ta ise.

Nousiainen ütles, et mõtles oma elu üle järele ja leidis, et vähemalt pole keegi tema tegevuse tõttu surma saanud. Ta rääkis, et probleemid said alguse ebaõnnestunud ärist Iisalmis asuva Runni spaaga aastatel 2012-2014. Osa võlgadest pidi Nousiainen ise tagasi maksma. Tal oli hirm kõigest ilma jääda.

Ta räägib, et on tänu võlgu ettevõtjale Mika Wileniusele, kes teda aitas. Siis algasid tehingud Nuorisosäätiöga, kus kümneid miljoneid läks hämara taustaga ettevõtjatele.

Nousiainen on muidu sotsiaalselt väga aktiivne ja seetõttu oli enda varjamine tema jaoks väga raske. Ta räägib, et veetis aega üksi, kuigi tal oli ka välismaal tuttavaid.

Kuulujuttude kohaselt käis Nousiainen võltsitud Aserbaidžaani passiga Venemaal ja Portugalis. Mees ise räägib, et see ei vasta tõele ja ta on kogu aeg enda passi kasutanud. Ta ise räägib, et elas pärast 2020. aasta märtsikuud Balti riikides ja Poolas, siis Tšehhis, Prantsusmaal ja Hispaanias. Ta liikus autoga, aga ei sõitnud ise, vaid hääletas. Ta tahtis vältida ühissõidukeid. Ta sattus isegi Rainbow Gatheringi hipilaagrisse ja elas seal mõnda aega.

Septembris 2021 saabus mees Verbieri suusakeskusse. Kuivõrd hooaeg polnud veel alanud, oli keskus täiesti tühi. Tal oli seal sõber Mikko Henttonen, kes peab Lumi nimelist lokaali. Henttonen juhtis mõnda aega Nuorisosäätiöt pärast seda, kui Nousiainen sealt lahkus. Henttonen ei kuulu kahtlusaluste hulka.

Valenime Tommy Koski võttis Nousiainen omale Tallinnas elava ettevõtja eeskujul, kes kasutab nime Tommy Stark. Nousiainen aga Starkist eriti rääkida ei taha ega ka teistest, kes on teda aidanud.

Nousiainen tunnistas, et peidust välja tulema panid teda ajakirjanikud, kes teda Šveitsi otsima tulid. Ta tunnistas, et tundis isegi kergendust, et sai peidust välja tulla. Ta võrdles oma elu peidus olles filmiga Groundhog Day, kus päevast päeva oli kõik sama ja kõik päevad ühesugused.

Mees räägib, et väga väike hulk inimesi teadsid tema asukohta ja seda, et ta üldse elus on. Lõpuks puhkeb mees nutma ja räägib, et paljud inimesed on teda julgustanud. Nousiaineni kõrval istuv advokaat ei pane mehe pisaraid tähelegi, vaid jätkab oma grillvarda söömist.

Nousiainen räägib, et talle tegi palju haiget, kui inimesed ei saanud teda kätte ja hakkasid tema pärast muretsema. Tema vastu esitatud süüdistusi ei taha mees kommenteerida. Tema väitel on see politsei rida.

Nousiainen eitas, et ta on raha ära peitnud, aga samas palkas ta advokaadiks Kari Uoti, kes pole just odav. Ta ütles, et Nuorisosäätiöst saadud raha läks kõik Runni spaasse. Mees räägib, et on saanud hakkama vähesega ja teinud oma rännaku ajal juhutöid.

Lõpuks ütleb Nousiainen, et nüüd on aeg koju minna. Tal on kahes kotis kõik see, mida vajas pooleteise aasta jooksul. Ühes kotis on raamatud, nende hulgas Salvador Dalí Geeniuse päevik, Hiina endise juhi Deng Xiaopingi mälestused ning Koraan. Miks koraan? Nousiainen ütleb, et temast pole saanud veel moslemit, aga mõtted selles suunas on liikunud. Ta räägib, et tuli selline tunne, et seda võiks lugeda. Ta räägib ka seda, et on peidus oldud aja jooksul muutunud. Ta tunneb hinges palju suuremat rahu kui veel 2018. aastal. Ühtlasi oli ta juba otsustanud naasta Soome ja end üles anda. Ta väidab, et tahtis ära oodata süüdistuste esitamise.

Šveitsist Verbierist ta aga veel Soome ei plaaninud sõita. Tal oli juba ette planeeritud järgmine etapp minna edasi vaiksemasse kohta, Põhja-Itaaliasse Damanhuri. Seal tegutseb 1970ndatel aastatel asutatud öko- ja vaimne kommuun, kus tegeletakse mediteerimise ja alternatiivsete kooseluvormidega. Ta oleks seal saanud rahulikult omaette olla ja mediteerida.
Kui Finnairi lennuk Helsingis maandus, sisenesid kaks politseinikku ja võtsid Nousiaineni kaasa.

 

 

Eesti: Aasta logistikaauhinna pälvis remondi- ja hoolduse mooduli arendaja Ahti Larin

NordenBladet — Mereväebaasis toimunud logistikaohvitseride kogu üldkoosolekul anti 2020. aasta logistikaauhind veebel Ahti Larinile MS DAX remondi ja hoolduse tarkvaramooduli arendamise ja kasutusele võtmise eest. Auhinnaga kaasneb ka 500-eurone preemia, millest 300 eurot on Soome logistikaohvitseride kogu panus.

„Mul on hea meel aastast aastasse tõdeda, et kaitsejõudude logistikud teenivad põhimõttel „kus viga näed laita, seal tule ja aita“,“ ütles logistikaohvitseride kogu esimees major Riho Juurik. „Veebel Larini arendatud tarkvaramoodul mitte ainult ei muuda meie tehnikapargi sõidukite „terviselugu“ lihtsasti jälgitavaks, vaid annab võimaluse valdkonnaüleseks planeerimiseks ja tehnika elujõu paremaks säilitamiseks.“

MS DAX remondi ja hoolduse tarkvaramooduli näol on tegemist uuendusliku töövahendiga, mida hakkavad kasutama kõik kaitseväe üksused sõidukite remondihoolduse organiseerimisel. Töövahendit on võimalik tulevikus laiendada ka teistele valdkondadele nt relvastuse ja sidevahendite remondile ja hooldusele.

Logistikaohvitseride kogu auhinna eesmärk on tunnustada isikuid, kollektiive, asutusi, projekte, tegusid või sündmuseid, mis on loonud kaitseväe logistikasse erilist väärtust, olnud olulise tähtsusega ja positiivselt mõjutanud kaitseväe logistika arengut viimasel aastal.

Sel aastal laekus logistikaauhinna konkursile kaks ettepanekut, MS DAX remondi ja hoolduse tarkvaramooduli arendamise ja kasutusele võtmine veebel Ahti Larini eestvedamisel ning KV välihaigla juhtimine Kuressaares leitnant Martin Lemberi poolt.

Logistikaohvitseride kogu on 2018. aastal loodud mittetulundusühing, mis koondab enda alla üle 80 reserv-, eru- ja tegevväelasest logistikaohvitseri. Kogu eesmärkideks on tugevdada liikmete ühtekuuluvustunnet, arendada liikmeid eetiliselt, vaimselt ja füüsiliselt; aidata kaasa kaitsevõime tugevdamisele ja logistikavaldkonna arendamisele ning esindada ja kaitsta kogu liikmete huve.

 

Soome: Kas uue mutant-koroona mõju? ESIMESE vaktsiinidoosi saajate hulk kasvab massiliselt

NordenBladet — Kas koroona uue tüve hirmus või mitte, aga Soomes kasvab plahvatuslikult esimese vaktsiinidoosi saajate hulk.

Näiteks reedel, 26. novembril kasvas esimese vaktsiinidoosi saajate hulk 7286 võrra. Võrdluseks, eelneva nädala aja jooksul kasvas esimese doosi saajate hulk kokku 16 437 võrra, see tähendab päevas keskmiselt 2348 doosi.

Kokku anti Soomes viimase ööpäevaga 51 264 vaktsiinidoosi. Kaks doosi on Soomes saanud ligi 4 miljonit inimest ehk 81,6 protsenti üle 12-aastastest. Esimese doosi saajaid on Soomes 4,24 miljonit ehk 86,6 protsenti üle 12-aastastest.
Kolmanda doosi saajaid on Soomes ligi 234 000 ehk 4,8 protsenti üle 12-aastastest.

Vaata ka:
Omikron on jõudnud mitmele poole Euroopasse, Taanis kahtlustatakse uut varianti kahel isikul
Iisrael keelas koroona uue tüve Omikroni ohu tõttu sissepääsu kõigile välismaalastele
Soome terviseamet: koroonaviiruse uus variant B.1.1.529 kujutab endast olulist ohtu elanikkonna tervisele ja heaolule
Maailm läheb taas lukku – koroona uue tüve hirmus kehtestatakse reisipiiranguid

 

 

Soome terviseamet: koroonaviiruse uus variant B.1.1.529 kujutab endast olulist ohtu elanikkonna tervisele ja heaolule

NordenBladet — Soome sotsiaal- ja terviseministeerium on andnud piirkondadele soovituse nakkushaiguste seaduse kohaste meetmete kasutusele võtmiseks reisijatele, kes on viibinud riikides, kus on teatatud koroonaviiruse variandi B.1.1.529 levikust. Soovitus kehtib alates 27.11.2021.

Sotsiaal- ja terviseministeerium leiab, et koroonaviiruse uus variant B.1.1.529 kujutab endast olulist ohtu elanikkonna tervisele ja heaolule, vaktsineerimiskaitsele ning epideemia olukorra olulisele halvenemisele.

Ministeeriumi seisukoha kohaselt on põhjendatud koheselt kaaluda, et kõik reisijad, kes on viimase 14 päeva jooksul viibinud riikides, kus on tuvastatud viiruse levik, on kohustatud läbima kohustusliku tervisekontrolli olenemata haigusnähtudest vastavalt nakkushaiguste seaduse §-le 16. Samuti tuleks need isikud määrata nakkushaiguste seaduse § 60 kohaselt karantiini, kuni tehakse kindlaks, et isik on nakkusvaba.

Loe ka:
Omikron on jõudnud mitmele poole Euroopasse, Taanis kahtlustatakse uut varianti kahel isikul

Iisrael keelas koroona uue tüve Omikroni ohu tõttu sissepääsu kõigile välismaalastele

 

 

Eesti ühineb maailma juhtiva molekulaarbioloogia organisatsiooniga

NordenBladet — Eesti delegatsioon osales möödunud nädalal Euroopa Molekulaaarbioloogia Laboratooriumi nõukogu istungil Heidelbergis, kus Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal andis ülevaate Eesti teadus- ja arendustegevusest ja edusammudest Eesti eluteadustes ning nõukogu tegi otsuse võtta Eesti organisatsiooni täisliikmeks.

„Eesti vastuvõtmine Euroopa Molekulaarbioloogia Labori täisliikmeks kinnitab taas kord Eesti eluteaduste kõrget taset ning avardab veelgi meie teadlaste koolitus- ja koostöövõimalusi,“ märkis asekantsler Renno Veinthal. „Pean ühinemise juures väga oluliseks tuumiklaborite kasutamise võimalust. Paraneb meie teadlaste, eriti aga kraadiõppurite, ligipääs spetsiifilisele uurimistaristule – aparatuurile, oskusteabele ja andmebaasidele. Lisaks väärib märkimist juba varasem positiivne kogemus doktorantide ja järeldoktorite mobiilsusest.“

Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumis on juba aastaid tagasi töötanud mitmed Eesti tippteadlased, näiteks Andres Metspalu ja Jaak Vilo. Ka praegu töötavad mõned Eesti noorteadlased Hinxtonis ja Heidelbergis asuvates instituutides.

Täisliikme staatus võimaldab Eestil saada rohkem kasu Euroopa ühisest teadusruumist ning pääseda ligi teenustele, mis Eestis puuduvad või vajavad tõhustamist, näiteks mitmed siirdemeditsiini, genoomika ja bioinformaatika teenused.

Eesti on olnud Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi eeldatava liikme staatuses alates 2019. aasta juunist. See oli esimene samm täisliikmeks saamisel ning avas Eestile kolmeks aastaks võimaluse tasuta osaleda organisatsiooni tegevustes. Tänavu sügisel esitas Eesti taotluse Euroopa Molekulaarbioloogia Labori täisliikmeks saamise kohta. Täisliikmeks saamine jõustub pärast Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi aluslepingu ratifitseerimist Riigikogus.

Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratoorium kui maailma juhtiv molekulaarbioloogia valdkonna teadustaristu organisatsioon asutati 47 aastat tagasi ja sellega on ühinenud 27 riiki (Eesti on 28. liikmesriik). Peamine teaduskeskus asub Saksamaal Heidelbergis.