Reede, juuli 4, 2025

Monthly Archives: oktoober 2021

Soome: Kehtiv nakkushaiguste seadus võimaldab sundvaktsineerimist

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soomes võidakse kehtestada vaktsineerimise kohustus, kuna seadus seda võimaldab. Soome asjatundjad peavad vaktsineerimise kohtustuse kehtestamist võimalikuks, aga poliitiliselt on see delikaatne teema. Õigusteadlane Pauli Rautiainen märkis sotsiaalmeedias, et sundvaktsineerimist võimaldab nakkushaiguste seaduse paragrahv 47. Selle järgi võib valitsuse määrusega kehtestada vaktsineerimise kohustuse, kui see on vältimatu ohtliku nakkushaiguse leviku ärahoidmiseks, vahendab Iltalehti.

Sundvaktsineerimist toetavad ka nakkushaiguste seaduse paragrahvid 48 ja 49. Paragrahv 48 võimaldab sundvaktsineerida meditsiinitöötajad ja paragrahv 49 sotsiaaltöötajad.

Sundvaktsineerimisele peaks eelnema arutelu selle vältimatusest. Lisaks peaks kaardistama, millised ühiskonnagrupid tuleks sundvaktsineerida. Vaja on ka poliitilist tahet.

Õigusteadlase väitel pole aga Soomes olnud mingit diskussiooni sundvaktsineerimise teemal. See näitab, et teema on raske just poliitiliselt, mitte juriidiliselt.
Helsingi ülikooli õigusprofessor Tuomas Ojanen samas märkis, et sundvaktsineerimist niisama lihtsalt ei tule. See säte on mõeldud juhtudeks, kui Soomes levib bioloogilise terroriünnaku tagajärjel näiteks rõuged.

Ojanen ütles, et sundvaktsineerimisele peab eelnema igakülgne diskussioon ja seda asja ei saa kergekäeliselt esimese abinõuna ära otsustada. Kaaluda tuleb eri alternatiive.

Ojanen märkis, et see ei tähenda, et ta pooldaks sundvaktsineerimist.  Soomes pole tema sõnul mindud vaktsineerituse tõstmiseks sundide ja „kepihoopide” teele. Sundvaktsineerimise sätet pole Soomes kunagi varem kohaldatud.

Soome terviseõiguse professor ning Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS diagnostikajuht Lasse Lehtonen ütles, et ta ei usu, et Soomes kunagi tuleb sundvaktsineerimine. Tema väitel on sundvaktsineerimine mõeldud äärmuslikeks olukordadeks, nagu bioterrorism. Koroona osas seda ilmselt ei kaalutagi.
Lehtoneni väitel on vaktsineerituse tõstmiseks paremad muud variandid, millest osa on nö head ja teised halvad. Sellised meetmed on näiteks koroonapass, ämbrite jagamine ja preemiad vaktsineerimas käinutele. Lehtonen peab aga võimalikuks meedikute kohustuslikus korras vaktsineerimist. See aga pole probleem, kuna valdav enamus meedikutest on vaktsineeritud. Samas on olnud hooldekodudes juhtumeid, kus hooldaja on nakatanud hoolealust.

 

 

Eesti: Õiguskomisjon toetab jaekaubanduses paindlikumate töölepingute sõlmimist

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu õiguskomisjon toetas tänasel istungil üksmeelselt töölepingu seadusesse muutuvtundide kokkulepete lisamist, mis loob võimaluse sõlmida esialgu vaid jaekaubanduses paindlikumaid töölepinguid.

Komisjoni esimees Marek Jürgenson ütles, et jaekaubanduse sektoris esineb sageli mure, et on tihti vaja muuta töögraafikuid või ajutiselt tõsta töökoormust. „Menetluses olev eelnõu loob sektori tööandjatele ja töötajatele võimaluse sõlmida kindlatel tingimustel muutuvtunnikokkuleppeid, kus on fikseeritud täiendav töökoormus ja paindlik tööajavahemik,“ selgitas Jürgenson.

Jürgenson tõi esile, et kavandatud muudatused on kehtestatud tähtajalisena. „Tegemist on 2,5 aastat kehtiva pilootprojektiga,“ rääkis ta. „See võimaldab enne perioodi lõppu projekti mõju hinnata, mille tulemusel saab otsustada, kas muutuvtunnikokkulepete sõlmimist saab pikendada või laiendada ka teistele sektoritele.“

Eelnõu järgi tekib tööandjatel võimalus kaasata osaajaga ja paindlikult suuremal määral tööjõudu andes seeläbi tööd rohkematele inimestele ning tagades neile töölepinguga suurema kaitse võrreldes võlaõigusliku lepinguga. Summeeritud tööaja kokkuleppe võib sõlmida töötajaga, kes töötab osalise tööajaga seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 12 tundi või enam ja kelle tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Eelnõu näeb ette, et tööandja võib muutuvtunnikokkuleppe sõlmida kuni 17,5 protsendiga oma töötajatest, ehk seda võimalust saab kasutada jaekaubanduse tööandja, kellel on vähemalt 6 töötajat.

Muudatused on kavandatud jõustuma tänavu 15. detsembril.

Komisjoni aseesimees Heljo Pikhof märkis, et ka summeeritud tööaja üle peab tegema järelevalvet, et inimesed ei teeks muutuvtunnikokkuleppe tähe all hoopistükkis ületunde, saamata selle eest lisatasu. Tähtis on, et töötajate õigused oleksid kaitstud.  Järelevalve kohustus summeeritud tööaja üle on Tööinspektsioonil.

Uus regulatsioon tugineb tänavu aprillis sõlmitud Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühingu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Tööandjate Keskliidu ja sotsiaalministeeriumi vahel hea tahte kokkuleppele, millega piloteeritakse jaekaubanduses muutuvtunnikokkulepete kasutamist.

Istungil jagasid selgitusi sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna juhataja Ulla Saar ja Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson.

Komisjon otsustas saata valitsuse 31. mail algatatud töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (403 SE) täiskogu istungile 10. novembril ettepanekuga teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse viia lõpphääletus läbi 17. novembril.

 

 

Ingliskeelne podcast sarjast „Nordic Sustainable Economy“: Maale elama?

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Elanikkond maal järjest väheneb, mistõttu mõtlevad paljud ettevõtjad ja poliitikud üha rohkem sellele, kuidas muuta maapiirkondi atraktiivsemateks, et inimesed sinna elama ja töötama läheks. Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse uus ingliskeelne podcast “Country Road, Take Me Home?” keskendubki maal elamise võludele ja valudele ning arutleb, kas linnastumine on probleem, millega peaks tegelema.

„Põhja- ja Baltimaades on täheldatud pikaajalist linnastumistrendi – elanikkond on koondunud suurematesse linnaasulatesse. Iga mõne aja tagant kerkib teema teravalt üles ning saame lugeda selle kohta, et meil on vaja rohkem inimesi – sh just noori – maapiirkondadesse. Taskuhäälingu saadet planeerides oli meie eesmärk saada teada, kas ja miks on see üldse teema, millest me peaksime rääkima. Lisaks soovime anda ülevaate maapiirkondade hetkeolukorrast ning tuua esile häid näiteid, lahendusi ja tegutsemisviise Põhjamaadest, “ kommenteeris saadet Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse nõunik Andra Heinat.

Enim leiab kajastust argument, et inimesed lahkuvad maapiirkodadest, sest neil pole tööd. Vaadates viimase kümne aasta demograafilisi ja tööhõiveandmeid Põhja- ja Baltimaade erinevates maapiirkondades, näeme märkimisväärseid erinevusi sisse- ja väljarände ning kohalike töökohtade mõjude osas. Traditsiooniliselt on arusaam olnud see, et inimesed järgnevad töökohtadele. Kuid töökohad järgnevad ka inimestele. „Seetõttu tekib küsimus, kas inimestele piisab tõesti ainult töökohast ehk majanduslikust kestlikkusest või on maapiirkondades vähem noori ka selle pärast, et piisavalt tähelepanu pole pööratud sotsiaalse kestlikkusele,“ arutleb Andra Heinat.

Netisaadet juhib Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna juhataja Olavi Petron. Tema vestluskaaslased on Nordregio teadur Alberto Giacometti, kes on spetsialiseerunud regionaalsele arengule, valitsemisele ja planeerimisprotsessidele, Nordregio teadusuuringute juht Karen Refsgaard, kelle valdkonna kuulub maapiirkondade areng ja poliitika, ning noor Eesti ettevõtja, Saaremaa Mahemuna asutaja Tanel Tang, kes üritab maal ettevõtlusega tegeledes ellu jääda ning pakkuda inimestele õnnelike mahekanade mune.

Antud taskuhäälingu saade on kuues osa ingliskeelsete podcastide sarjast „Nordic Sustainable Economy“, kus uuritakse, millele toetub kestlik majandussüsteem ning mis rolli mängib seal ring- ja biomajandus.

Kuula podcasti meie Soundcloudist.

 

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Epidemioloogilise olukorra kiire halvenemise tõttu korraldatakse alates tänasest ümber perearstikeskuste töö

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Tervise- ja tööminister Tanel Kiik allkirjastas möödunud nädalal käskkirja, millega korraldatakse alates tänasest, 25. oktoobrist ümber perearstikeskuste töö. Epidemioloogilise olukorra kiire halvenemise tõttu pakuvad kõik perearstikeskused sellest nädalast COVID-19 vastast vaktsineerimist kõigile inimestele sõltumata nimistust. Terviseameti korraldusel piiratakse samaks perioodiks perearstikeskuste plaanilise töö mahtu.

„Terviseameti hinnangul on Eestis koroonaviiruse levikuga seotud olukord üks Euroopa raskemaid. Haigestumus on kõrge, kuid vaktsineerimisega hõlmatus Euroopa Liidu keskmisest paraku selgelt madalam. Ühiskonnas vaktsineerituse oluliseks tõstmiseks teevad alates 27. oktoobrist kõik perearstikeskused üle Eesti COVID-19 vastaseid vaktsineerimisi nii esimese, teise kui tõhustusdoosiga, samuti tasuta gripivaktsineerimisi üle 65-aastastele. Perearstid ja -õed vaktsineerivad kõiki soovijaid, sõltumata sellest, kas inimene kuulub konkreetsesse nimistusse,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Terviseameti juhi käskkirjaga viiakse alates 25. oktoobrist kogu Eesti tervishoiu valmisolek tasemele 2. Valmisoleku taset tõstetakse nii kiirabis, statsionaarses eriarstiabis kui üldarstiabis. Valmisoleku taseme tõstmine võimaldab seada ajutisi piiranguid tervishoiu kättesaadavusele ning kehtestada tervishoiuteenuste osutamisele ajutiselt tavapärasest erinevaid nõudeid.

„Perearstikeskused ĂĽle Eesti mobiliseerivad oma jõud inimeste nõustamisele ja vaktsineerimisele,” selgitas perearstide seltsi juht dr Le Vallikivi. „Oleme sĂĽgavas tervisekriisis, mis puudutab täna iga Eesti elanikku. Ainus õige otsus on end vaktsineerida ja see otsus on täna inimeste endi kätes. Kutsun inimesi võtma ĂĽhendust perearstikeskusega, et panna esimesel võimalusel kinni aeg vaktsineerimisele.”

Terviseameti juhi korraldusel on üldarstiabi osutajatel õigus COVID-19 epideemia tõrjumisel vaktsineerimiste tegemiseks lükata vajadusel edasi sõeluuringud, stabiilsete krooniliste haigete tervisekontrollid, üle 2-aastaste laste ennetavad tervisekontrollid, mitte-aegkriitiliste tervisetõendite väljastamiseks vajalikud tervisekontrollid. Samal ajal jätkatakse ägedate mittenakkuslike ja nakkuslike patsientide vastuvõttudega, ägenenud krooniliste haigustega patsientide ja vaimse tervise probleemidega patsientide vastuvõttudega, riikliku immuniseerimiskava vaktsineerimistega, alla 2-aastaste laste tervisekontrollidega, aegkriitiliste tervisetõendite väljastamiseks vajalike tervisekontrollidega ning muude vastuvõttudega, mida ei saa patsiendi tervise tõttu edasi lükata.

Eestis on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 1195 ning järgmistel nädalatel on oodata haigestumise kasvu jätkumist. Samuti kasvab haiglaravi vajavate inimeste arv. Vaktsineerimiskuur on lõpetatud ca 55% elanikkonnast, ca 65% täiskasvanud elanikkonnast ning ca 71 protsendil üle 60-aastastest.

 

 

Eesti: Menetlusse võeti eelnõu alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise korra kohta

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu.

Valitsuse 21. oktoobril algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (474 SE).

Eelnõuga luuakse alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise kord, mis vastab Eesti elustandardile ja on paindlik.

Eelnõus määratakse uued kriteeriumid, mida tuleb elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta. Eelnõu kohaselt kujuneb elatise summa lapse reaalseid vajadusi, kohustatud isiku võimalusi ja tema poolt lapsega koos veedetava aja hulka, ülalpidamist saama õigustatud laste arvu ning perele makstavat lapsetoetust ja lasterikka pere toetust arvesse võttes.

Eelnõuga asendatakse senine miinimumelatise summa, milleks on pool valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, õiglasemate ja paindlikumate elatise arvutamise alustega. 2021. aastal on miinimumelatise summaks 292 eurot kuus ühe lapse kohta.

Seletuskirjas märgitakse, et praegune miinimumelatis ei täida enam kohtumenetluses lihtsustavat funktsiooni ega pruugi kaitsta ka elatist saava lapse huve. Seni elatise kindlaksmääramisel aluseks võetud töötasu alammäär  on valdava osa kohustatud isikute jaoks liiga kõrge. See ei kajasta lapsele tehtavaid tegelikke kulutusi, elatist saavate laste arvu, kohustatud isiku varalist seisundit ega tema poolt lapsega koos veedetava aja hulka. Miinimumpalga kiire tõusu tõttu on paljud elatist maksma kohustatud vanemad tahtmatult võlgniku staatusesse sattunud, kuna miinimumelatise maksmine käib neile üle jõu. Samal põhjusel tuleb üha sagedamini ette ka algselt erandina planeeritud elatise vähendamist alla miinimumi. Eeltoodust tulenevalt on elatisvaidluste lahendamine kohtus muutunud keerukaks, tuues pooltele sageli kaasa suured õigusabikulud ja ajakulu. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 21. oktoobril algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (475 SE).

Eelnõu on esitatud riikliku pensionikindlustuse seaduse rakendamisel praktikas tõusetunud probleemide lahendamiseks ja õigusselguse tagamiseks. Samuti muudetakse kogumispensionide seadust.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatuste kohaselt nähakse ette toitjakaotuspensioni maksmise jätkamine 18–24-aastastele õppuritele septembrikuus olenemata sellest, kas andmed õppimise kohta on riiklikusse andmekogusse (EHIS) juba kantud või mitte. Kehtiva korra järgi makstakse oktoobris tagantjärele eelneva kuu toitjakaotuspension, kuid selletõttu tekib pensioni saajatel ühekuuline sissetulekuta periood.

Välisriigis elavatel pensionäridel on pensioni saamiseks võimalik edaspidi oma elusolekut tõendada ka elektroonilise kanali kaudu. Kehtiva korra järgi tuleb esitada elukohariigi ametiasutuse või Eesti välisesinduse kinnitatud kirjalik tõend.

Nähakse ette, et juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks oleku aeg arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka, kui sellel perioodil maksti sotsiaalmaksu.

Kogumispensionide seaduse muudatuse kohaselt võib II sambast pensionile läinud puuduva töövõimega isik hakata uuesti II sambas raha koguma või pensioni saamise peatada, kui ta ei ole veel vanaduspensionieas, kuid tema töövõime on vahepeal taastunud. Praegu selline õigus puudub.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused on kavandatud jõustuma 1 .veebruaril 2022 ja kogumispensionide seaduse muudatused 1. jaanuaril 2023.  Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

 

1...567...19Page 6 of 19