NordenBladet — Soomes võidakse kehtestada vaktsineerimise kohustus, kuna seadus seda võimaldab. Soome asjatundjad peavad vaktsineerimise kohtustuse kehtestamist võimalikuks, aga poliitiliselt on see delikaatne teema. Õigusteadlane Pauli Rautiainen märkis sotsiaalmeedias, et sundvaktsineerimist võimaldab nakkushaiguste seaduse paragrahv 47. Selle järgi võib valitsuse määrusega kehtestada vaktsineerimise kohustuse, kui see on vältimatu ohtliku nakkushaiguse leviku ärahoidmiseks, vahendab Iltalehti.

Sundvaktsineerimist toetavad ka nakkushaiguste seaduse paragrahvid 48 ja 49. Paragrahv 48 võimaldab sundvaktsineerida meditsiinitöötajad ja paragrahv 49 sotsiaaltöötajad.

Sundvaktsineerimisele peaks eelnema arutelu selle vältimatusest. Lisaks peaks kaardistama, millised ühiskonnagrupid tuleks sundvaktsineerida. Vaja on ka poliitilist tahet.

Õigusteadlase väitel pole aga Soomes olnud mingit diskussiooni sundvaktsineerimise teemal. See näitab, et teema on raske just poliitiliselt, mitte juriidiliselt.
Helsingi ülikooli õigusprofessor Tuomas Ojanen samas märkis, et sundvaktsineerimist niisama lihtsalt ei tule. See säte on mõeldud juhtudeks, kui Soomes levib bioloogilise terroriünnaku tagajärjel näiteks rõuged.

Ojanen ütles, et sundvaktsineerimisele peab eelnema igakülgne diskussioon ja seda asja ei saa kergekäeliselt esimese abinõuna ära otsustada. Kaaluda tuleb eri alternatiive.

Ojanen märkis, et see ei tähenda, et ta pooldaks sundvaktsineerimist.  Soomes pole tema sõnul mindud vaktsineerituse tõstmiseks sundide ja „kepihoopide” teele. Sundvaktsineerimise sätet pole Soomes kunagi varem kohaldatud.

Soome terviseõiguse professor ning Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS diagnostikajuht Lasse Lehtonen ütles, et ta ei usu, et Soomes kunagi tuleb sundvaktsineerimine. Tema väitel on sundvaktsineerimine mõeldud äärmuslikeks olukordadeks, nagu bioterrorism. Koroona osas seda ilmselt ei kaalutagi.
Lehtoneni väitel on vaktsineerituse tõstmiseks paremad muud variandid, millest osa on nö head ja teised halvad. Sellised meetmed on näiteks koroonapass, ämbrite jagamine ja preemiad vaktsineerimas käinutele. Lehtonen peab aga võimalikuks meedikute kohustuslikus korras vaktsineerimist. See aga pole probleem, kuna valdav enamus meedikutest on vaktsineeritud. Samas on olnud hooldekodudes juhtumeid, kus hooldaja on nakatanud hoolealust.