NordenBladet — Koroona levib laste ja noorte hulgas Lõuna-Pohjanmaal. Seinäjoki keskhaiglas on koroonaga haiglas kolm alla 20-aastast. Noorim on 12-aastane. Haiglaravil on Soomes kõikjal eri vanuses inimesi, aga nende haiguspilt on erinev. Vanemad inimesed on vaktsineeritud ja nemad on haiglas peamiselt üldise enesetunde halvenemise tõttu. Noored ja vaktsineerimata inimesed aga on hingamisraskustega, hapnikupuuduse ja kopsuprobleemidega, vahendab Yle.
Haiglaravi põhjal on näha, et vaktsiin kaitseb raskete kopsuprobleemide eest. Koroonaga haiglas olevad noored on varem terved, aga vaktsineerimata. Neil pole kroonilisi haigusi, aga neil on sellele vaatamata tekkinud raske kopsukahjustus. See kahjustus võib olla püsiv.
Koroona põhiline haigustunnus on hapnikupuudus ja hingamisraskused. Seda on märgata eakate patsientide asemel üha noorematel. See teebki koroonahaiguse raskeks, et see ründab kopsusid, alumisi hingamisteid ja hävitab kopsusid.
NordenBladet — Hispaaniast Soome toodud koeral avastati parasiit Linguatula serrata ehk keeluss. Tegemist on esimese sellise leiuga Soomes, edastas Helsingi ülikool. Linguatula serrata elab ninaneelus ja on koorikloom nagu vähk. Koer võib selle saada, kui sööb saastunud looma, lamba või muu rohusööja toorest liha. Koeralt võib nakkus edasi kanduda ka inimesele, vahendab MTV.
Parasiit kasvab 8 sentimeetri pikkuseks. Soome juhtumi puhul oli parasiit 3 sentimeetri pikkune ja koer köhis selle põrandale, kust tähelepanelik omanik selle avastas. Koer toodi Hispaaniast umbes aasta tagasi.
Parasiiti ja koeralt võetud proove uuriti Helsingi ülikooli veterinaaria teaduskonna parasitoloogia laboris. Kinnitus Linguatula serrata kohta saadi Ida-Soome ülikoolis tehtud DNA uuringute abil.
Kuigi parasiiti kutsutakse keelussiks, on see koorikloom nagu vähk. Koertel elab see peamiselt ninaneelus. Nad munevad mune, mis koera ninaneelust satuvad eritise kaudu keskkonda ning sealt rohusööjatest vaheperemeestele. Nendes vaheperemeestes elavad parasiidi tõugud maksas, kopsudes ja limaskestades.
Inimene võib olla parasiidi jaoks nii põhi- kui vaheperemees. Euroopas esineb seda parasiiti eriti Rumeenias, kust toodud koerte juhtumeid on kirjeldatud eri riikides. Parasiiti Hispaanias ulatuslikult ei esine, aga seda võib olla igal pool, kus koerad ja lambad omavahel kokku puutuvad.
Soome juhtumi puhul koeral mingeid vaevusi ei esinenud. Samuti ei leitud koera väljaheitest mune. Koerale anti vastavat rohtu parasiitide vastu.
Soomes hoiatatakse nüüd välismaalt sisse toodavate uute parasiitide ohu eest.
NordenBladet —Riigikogu liikmed uurisid tänases infotunnis peaminister Kaja Kallaselt ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalolt COVID-19 olukorra ja koroonakriisi lahendamise kohta Eestis.
Riigikogu liige Helle-Moonika Helme soovis teada, kas COVID‑19 ja ka muteerunud COVID on tänaseks Terviseameti ohtlike uudsete haiguste nimekirjast välja võetud ning see ei ole enam ohtlik ega uudne haigus.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo vastas, et COVID‑19 on tänaseks haigus, millega me peame elama ja sellega kohanema. Sellega kohanemise võimalused on Riisalo sõnul nii ravi olemasolu kui ka vaktsiinide olemasolu. „See tähendab seda, et formaaljuriidiliselt on väga raske klassifitseerida COVID‑it uudse ohtliku nakkushaiguse alla, mis omakorda ei tähenda seda, et tegemist ei oleks tervisekriisiga,“ rääkis Riisalo.
Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder küsis peaminister Kaja Kallaselt, kuidas tagada parem vaktsineerimise korraldus Eestis ja vähendada koormust haiglate võrgule. Seeder tõi välja, et reeglid võiksid olla kõigile ühtsed ja loogiliselt arusaadavad. Ta viitas, et praegu kehtib kord, kus haiguse läbipõdenutele väljastatakse kuuekuune tõend, samas vaktsineeritud inimeste tõend kehtib üks aasta. Samuti huvitas teda, miks ei ole võimalik antikehatesti tulemuse alusel saada COVID‑19 läbipõdemise tõendit.
Valitsusjuht selgitas, et teadusnõukoda ei ole teinud valitsusele ettepanekut pikendada läbipõdemise tõendi kehtivusaega ühe aasta peale. Kallase sõnul on see seotud ka sellega, et Euroopas on kokku lepitud läbipõdemise tõendi kehtivuse ajaks kuus kuud. Kallas möönis, et antikehasid perearstid arvestavad, kui nad annavad läbipõdemise tõendeid. „Kui antikehad on väga kõrgel tasemel, siis järelikult inimene on haiguse läbi põdenud,“ ütles Kallas ja lisas, et perearstid arvestavad antikehadega vastavalt immunoprofülaktika komisjoni soovitustele.
Peaminister Kaja Kallas vastas veel Eduard Odinetsi esitatud küsimusele korruptsiooni uurimisest ja Merry Aarti küsimusele migratsioonist ja elamislubadest.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo vastas veel Helmen Küti küsimusele valdkonna prioriteetidest ja rahastusest 2022. aastal ning Priit Sibula küsimusele perelepitusest.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas vastas Martin Helme küsimusele lennundusest, Urmas Reitelmanni küsimusele Rail Balticu rajamiseks vajalikest ehitusmaavaradest ning Aivar Koka küsimusele merendusest. Samuti vastas minister Aas Riho Breiveli küsimusele autotranspordiga raskeveoste vedamise efektiivistamisest.
NordenBladet — Sellest nädalast saab loote kromosoomhaiguste sõeluuring märkimisväärse täienduse, sest Tartu Ülikooli teadlaste loodud DNA-analüüsi tehnoloogia abil muutub Niptify test täpsemaks ja nüüdisaegsemaks.
Kui varem kasutati Niptify testis Belgia Leuveni laborist üle võetud ja kohandatud DNA-analüüsi tehnoloogiat, siis nüüd on testi taga täielikult Eesti teadlaste loodud geenitehnoloogia- ja informaatikalahendused.
Kõige täpsem ja varajasem loote kromosoomhaiguste sõeltest on NIPT. See võimaldab analüüsida DNA sekveneerimise tehnoloogia abil loote pärilikkusainet, mis on eraldatud ema vereproovist. Nimelt vabaneb platsenta pideva kasvamise tulemusel loote DNA ema vereringesse. Eesti lapseootel peredele on kõige kättesaadavam NIPT-test kodumaine Niptify, mis seni on tuvastanud levinumad kromosoomhaigused – Downi, Edwardsi, Patau ja Turneri sündroomi – sajaprotsendilise kindlusega.
Tartu Ülikooli ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse (Tervise-TAK) teadlased töötasid spetsiaalselt Niptify testi jaoks välja DNA-analüüsi tehnoloogia Focus, mis ei ole enam teadusliku meetodi mugandus, vaid peab silmas sõeluuringu vajadusi.
Tartu Ülikooli molekulaarmeditsiini kaasprofessor ja Tervise-TAK-i täppismeditsiini labori juhataja Kaarel Krjutškov rõhutas, et Niptify on teinud läbi põhjaliku uuenduse. „Uus tehnoloogia aitab meil tegutseda laborimeditsiini valdkonnas turvaliselt, ökonoomselt ja tulevikukindlalt,“ lausus ta. Arendustöö tulemusel vähenes uuritava DNA-ga tehtavate laboratoorsete toimingute arv senise 52 asemel 13-ni, mis kahandab märkimisväärselt analüüsile kuluvat aega ja ühekordselt kasutatava laboriplasti kogust.
Nüüdisaegne DNA sekveneerimise tehnoloogia tähendab, et laboris saadakse patsiendi vereproovist kümneid miljoneid DNA järjestusi, mis esitatakse digitaalsel kujul. Selles andmehulgas on peidus krüpteeritud vastus loote kromosoomhaiguse esinemise kohta. Andmed peab lahti krüpteerima ehk neid informaatika- ja statistikameetoditega analüüsima.
Tartu Ülikooli genoomika instituudi kaasprofessor ja Tervise-TAK-i bioinformaatika töögrupi juht Priit Palta rääkis, et uuendatud Niptify testi tarkvara on välja arendatud spetsiaalselt Focuse tehnoloogiaga saadud andmete analüüsimiseks. „Tulemuseks on ülitäpne ning samas kiire kromosoomhaiguste riski määramine, mis on ideaalne igapäevaseks sõeluuringuks,“ lausus ta.
Palta rääkis, et praegu lõppstaadiumis oleva bioinformaatilise arendustöö siht on tuvastada ka lühemaid haigust põhjustavaid muutusi ehk mikrodeletsioone suurema täpsusega, kui turul olevad NIPT-testid võimaldavad. „See on meditsiiniteenuse kvaliteedi parandamiseks väga oluline eesmärk,“ ütles ta.
DNA-analüüsi tehnoloogia tase on praegu maailmas väga kõrge ja Krjutškov ei näe põhjust, miks ei võiks Eesti kõigile lapseootel naistele pakkuda riikliku sõeluuringu käigus NIPT-testi koos mikrodeletsioonide analüüsiga. „Seda ei ole suudetud teha veel üheski maailma riigis, aga see näitaks Eesti täppismeditsiini ja innovatsiooni taset. Üleriigilise mahu juures kuluks haigekassal NIPT-sõeluuringule kaks miljonit eurot aastas. See võimaldaks aga ära hoida hulganisti uuringuid, mida praegu tehakse, ning säästaks raha kõrval ka patsientide ja arstide aega,“ sedastas Krjutškov.
Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus on biotehnoloogiafirma, mille osanikud on ka Tartu Ülikool ja Tartu Ülikooli Kliinikum. Ettevõte tõi 2018. aastal Tartu Ülikooli teadlaste ning Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Ida-Tallinna Keskhaigla naistearstide koostöö tulemusel turule Niptify testi, mida nüüdseks kasutatakse 40 naistekliinikus üle Eesti ja mis on rasedate esimese trimestri sõeluuringu lahutamatu osa.
NordenBladet — Koroona epitsenter nr 1 maailmas on Läti, aga Eesti ei jää enam palju maha. Eesti on läinud Leedust mööda ja kerkinud 4. kohale maailmas, selgub New York Timesi ülevaatest.
Lätis on viimase 7 päeva keskmine igapäevane nakatumiste tase 100 000 elaniku kohta 124. Eestis on see tase 108 ja Leedus 102.
Lätile järgnevad maailma tipus veel Barbados ja Gruusia, siis tuleb Eesti, siis tuleb Mani saar ja siis Leedu.
