NordenBladet — Riigikogu võttis vastu otsuse, millega kinnitati riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerida järgmiselt – Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus ja Tallinna filmilinnak.

Eesti Kultuurkapitali seaduse kohaselt toetab Kultuurkapitali nõukogu vastavalt Riigikogu otsusega kinnitatud pingereale riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. Ühel ajal saab toetada kuni kahte objekti. Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse igal aastal 60,6 protsenti Kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust.

Eesti Kultuurkapitali vahenditest on Riigikogu 1996. aasta otsuse alusel rahastatud kolme riiklikult tähtsa kultuuriobjekti ehitust: Kumu kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saal. Tänaseks on Kumu kunstimuuseumi ehitamine tasutud. Eesti Kultuurkapital saab oma osa Eesti Rahva Muuseumi ehituse rahastamisest tasutud prognooside kohaselt 2022. aasta juuliks ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saali osa 2022. aasta märtsiks. Seejärel on võimalik asuda käesoleva otsuse alusel pingeritta seatud objektide ehitamise ja renoveerimise rahastamise juurde.

Riigikogu kultuurikomisjon alustas riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerea ettevalmistamisega 2020. aasta veebruaris, kui esitas avaliku üleskutse ettepanekute esitamiseks. Ettepanekuid oodati ehitiste kohta, mis on olulised kogu Eesti kultuurile, aitavad kaasa Eesti kultuuri, sealhulgas rahvuskultuuri järjepidevuse tagamisele ja kultuurivaldkonna terviklikule arengule ning soodustavad kultuurivaldkondade vahelist koostööd. Ettepanekute esitamisel sooviti ka ehitise regionaalset põhjendatust ning selle võimalikke kasutajaid ja osasaajaid.

Teise lugemise käigus leidis toetust Isamaa fraktsiooni muudatusettepanek, mille kohaselt lisati riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingeritta viiendana Tallinna filmilinnak.

Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamine“ (387 OE) vastuvõtmise poolt hääletas 79 Riigikogu liiget ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

NordenBladet — Riigikogu väliskomisjon soovitab üksmeelselt Eesti delegatsioonil mitte osaleda 22. septembril toimuval ÜRO rassismivastasel konverentsil Durban IV, kus on varasemalt kõlanud mitmed antisemiitlikud avaldused.

„2001. aastal esimest korda toimunud konverents, mis pidi koondama rahvusvahelisi jõude võitluses rassismi, diskrimineerimise, ksenofoobia ja sallimatuse vastu, on nüüdseks muutunud areeniks, kus inimõigusi rikkuvad riigid saavad esineda rassistlike seisukohtadega,“ rääkis väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. „Ajalugu näitab, et üritust võidakse ära kasutada valel eesmärgil. Seega on ainuõige, et Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena ei osale läheneval konverentsil ning seisab koos liitlastega vastu antisemiitlikele avaldustele,“ lisas ta.

Käesoleva aasta 22. septembril Durbanis toimuv ÜRO konverents on pühendatud 2001. aastal toimunud samateemalise konverentsi 20. aastapäevale. Konverentsil mitteosalemisest on teatanud üle kümne Euroopa Liidu riigi, samuti Ühendkuningriik ning Ameerika Ühendriigid.

Väliskomisjon sai tänasel istungil ülevaate ka Eesti tegevusest ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena ning Eesti prioriteetidest algaval ÜRO 76. Peaassambleel. Eesti tegevust ja prioriteete tutvustasid Eesti alaline esindaja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juures, suursaadik Sven Jürgenson ning Välisministeeriumi poliitikaosakonna 2. büroo direktor Kristi Torim.