Laupäev, juuli 12, 2025

Monthly Archives: mai 2021

Eesti: Maaülikoolis valmis võõrnälkjate tõrjumise plaan

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Keskkonnaameti tellimusel valmis Eesti Maaülikoolis võõrnälkjaliikide ohjamiskava eelnõu, mille väljatöötamise käigus arendati integreeritud taimekaitsestrateegiaid ja antakse soovitused hispaania teeteo, mustpeanälkja jt uute liikide tõrje korraldamiseks. 

Vähemalt viimased 15 aastat kontrollimatult levinud hispaania teetigu Arion vulgaris on suuremate linnade piirkonnas muutunud kohati talumatuks nuhtluseks. Seda eriti suve teisel poolel, mil nälkjad võivad aedades, haljasaladel või kõnniteedel maapinda katta massiga, mille tihedus ühel ruutmeetril võib ulatuda 50 isendini. Viimastel aastatel levima hakanud mustpeanälkjas Krynickillus melanocephalus näitab samasugust plahvatuslikku levikut, tõdes Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli teadur Eha Kruus.

Analüüsi käigus leiti, et invasiivsete võõrnälkjate puhangukoldeid võib Eestis olla hinnanguliselt juba mõni tuhat. Ohjamistegevuse kaks põhieesmärki on nälkjate arvukuse vähendamine puhangukoldes ning uute isendite sissetungi takistamine naaberaladelt ja uute invasioonide ärahoidmine. Piirkondades, kus invasiivseid võõrnälkjaid veel ei ole täheldatud, soovitatakse kasutada ennetavaid tõrjestrateegiaid.

Tänavune talv soodustas nälkjate talvitumist, mistõttu tuleb paremate tulemuste saavutamiseks alustama puhangukolletes aktiivse tõrjega varakult, hiljemalt enne juulikuud. Tõenäoliselt võib kõiki teatud piirkonnas massiliselt esinevaid nälkjaid käsitleda invasiivse võõrliigina.

Ennetavate meetmete seas tuleks soodustada ka nälkjate looduslikke vaenlasi. Näiteks pakkuda elu- ja varjepaiku kahepaiksetele, lindudele ja röövtoidulistele lülijalgsetele (kärnkonnamajade ehitamine, konnatiigi rajamine, lindude pesakastide üles seadmine, loodussaarekeste ja põõsastike säilitamine avamaastikes vm).
Aktiivse tõrje meetmetena tuleks koldes samaaegselt rakendada agrotehnoloogilisi lahendusi, fütosanitaarmeetmeid, rajada teotõkkeid ning kasutada väljapüügimeetodeid, nagu käsitsi ärakorjamine ja püünised.

Olukorrast ülevaate saamiseks on olnud väga suur abi keskkonnaameti teokaardirakenduse kasutajate sisestatud pildimaterjalist ja loodusvaatluste andmebaasi andmetest.

Teavet, kuidas nälkjaid tõrjuda, jagatakse Põllumajandusuuringute Keskuse korraldataval teemakohasel veebiseminaril, kolmapäeval 26. mail. Info ja registreerimine: https://maainfo.ee/index.php?id=7406&page=3394&

 

 

Eesti: Kuula saateid Põhjamaade tulevikumajandusest

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Täna, 25. mail avaldati Äripäeva raadio veebilehel ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) Eesti esinduse Soundcloudi kontol esimene osa ingliskeelsete podcastide sarjast „Nordic Sustainable Economy“, kus arutletakse, millele toetub kestlik majandussüsteem ning mis rolli mängib seal ring- ja biomajandus. Esimeses saates nimega „Future of Food. From Michelin to Mission“ vestlevad Eesti, Taani ja Soome toiduettevõtjad kestliku toidusektori teemadel.

„Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis on juba 2007. aastast tegelenud Põhjala Toidu programmiga, tutvustades selle põhiväärtuseid ja toetades Põhja- ja Baltimaade toiduvaldkonna ekspertide, kokkade ning restoranide koostöövõrgustikku. Kohaliku toidu valdkond on selle ajaga läbi teinud suuri muutusi, suurim mõjutaja on olnud loomulikult COVID-19 pandeemia,“ ütles PMNi loomemajanduse nõunik Grete Kodi.

Tema sõnul on toiduteemalise taskuhäälingusaate eesmärk anda ülevaade sellest, kuidas on pandeemia mõjutanud toidusektori kestlikkust, tutvustada uusi võimalikke ärimudeleid ja uurida, milline näeb välja toidusektori tulevik: „On oluline uurida, kuidas restoranid on uute oludega kohanenud. Eesmärk pole ju mitte ainult ellu jääda, vaid ehitada veelgi tugevamat ettevõtlust. Näiteks Taanis on mitmed Michelini tähe restoranid muutnud oma fookust, keskendudes kestlikule kohaliku ja puhta toidu kasvatamisele ning valmistamisele, tehes selle ühtlasi kättesaadavamaks ka rohkematele inimestele. On selge, et toidusektor on suures muutumises ja see ei saa olema endine.“

Saatesarja algataja on PMN-i rohemajanduse nõunik Madis Tilga, kelle sõnul on taskuhäälingu formaat praegust olukorda arvestades sobivaim, et oluliste teemadega inimesteni jõuda. Algselt vaid keskkonnateemasid käsitlema pidanud saatesari muutus laiemaks vaateks majanduse järjepidevusele. „Sageli nähakse majandust muust keskkonnast sõltumatu nähtusena. See toimiks justkui vaakumis, kus olulised näitajad on kasvukiirus, intressimäärad, uued tehnoloogiad ja tooted. Aga tegelikult on majandusküsimused keskkonnaküsimused, sest kui ökosüsteem on kriisis, pole ka majandusel pikka pidu,“ selgitab Tilga.

Majandus toetub nii keskkonnale kui ka paljudele muudele teguritele: haridus, rahvaste ränne, noorte valikud, toidusüsteem. Näiteks pole majandust võimalik edendada, kui toidu kasvatamine ja selle pakkumine veab toidusüsteemi kriisi ja ei toeta inimeste tervist. Seetõttu kaardistas Madis koos PMN-i Eesti esinduse teiste nõunikega olulised teemad ning kokku saab järgmise üheksa kuu jooksul kuulata eri vaateid kestliku majandussüsteemi alustaladest kodu- ja Põhjamaiste saatekülaliste esituses.

„From Michelin to Mission“

Saatejuht: dr Afton Halloran, WHO Euroopa kontori tervisliku ja kestliku toitumise meeskonna põhiliige, Põhjamaade Ministrite Nõukogu konsultant, „Nordic Talksi“ saatejuht
Saate kĂĽlalised:
Kristjan Peäske, restoranide Lore bistroo ja LEE omanik
Christer Bredgaard, kahe populaarse Kopenhaageni restorani, Il Buco ja La Banchina omanik
Bettina Lindfors, Soome toidukultuuri edendava fondi ELO tegevjuht

 

Saated leiad Äripäeva raadio lehelt ja Soundcloudist.

 

 

Eesti: Ă•pihuvi laagrite toetusi saab taotleda 17. maist-11.juunini

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — 17. mail saab hakata taotlema toetusi õpihuvi laagrite korraldamiseks. Laagrite eesmärk on õpilaste õpimotivatsiooni ja vaimse tervise turgutamine ning üldpädevuste ja ainevaldkondade vastu huvi kujundamise toetamine.

„Õpihuvi laagrid on suurepärane võimalus pakkuda haridus- ja noortevaldkonna koostöös meie lastele ja noortele sisukaid, põnevaid ja arendavaid tegevusi,“ sõnas haridus- ja teadusminister Liina Kersna. „Kutsun üles nii ülikoole, huviringe kui ka koole panema pead kokku ning looma koos midagi, mis toob lastele ja noortele sära silmisse ning turgutab õppimis- ja avastusrõõmu.“

Taotlusvorm avaneb 17. mail ning taotluste esitamise viimane päev on 11. juuni.

Laagrites saab korraldada tegevusi 1. – 12. klassi ning kutsekoolide õppijatele. Taotlema on oodatud nii koolide ja huvikoolide pidajad, koolid sõltumata nende omandivormist, ülikoolid kui ka noorsootöö ja huvitegevuse pakkujad.

Laagri tegevused tuleb kavandada ja/või viia läbi haridus- ja noortevaldkonna koostöös. Õpihuvilaagri ühe vahetuse kestus on kolm päeva kuni viis ööpäeva. Toetus ühe osaleja kohta on maksimaalselt 120 eurot ja osalejale peab laager olema tasuta. Eraldatud toetust on taotlejal õigus kasutada kuni 31. detsembrini 2021.

Möödunud aastal toetati lisaeelarvest laagrite korraldamist enam kui 2,7 miljoni euroga, mille toel said laagri- või malevakogemuse 23 000 last ja noort. Tänavu on lisaeelarvega eraldatud õpihuvi laagrite korraldamiseks 6 miljonit eurot, mis võimaldab pakkuda sisukat vaba aja veetmist vähemalt 50 000 osalejale.

13. mail kell 15.00 toimub virtuaalne infotund taotlejatele. Lisainfo: www.hm.ee/kriisitoetus

Küsimuste korral palume pöörduda laagritoetused@hm.ee

Avafoto: Pexels

 

Eesti: Eeskirjamuudatus: võitlus kooreüraskiga tõhusamaks, mändide istutamine lihtsamaks ja pärn suuremasse ausse

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Metsa majandamise eeskirja muudatused lubavad alates sellest kevadest tõhusamalt võidelda kuuse-kooreüraskitega. Metsa uuendamisel läheb nüüd arvesse ka harilik pärn ning mändi on lubatud istutada senisest hõredamalt. 

Kuuse-kooreüraskiga aitab paremini võidelda muudatus, mis lubab selleks tarvilikud püünispuud külmal kevadel senisest kauemaks, ka pärast 1. juunit metsa jätta. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Sille Rebane selgitas, et kuuse-kooreüraski tõrjeks võib olla vaja raiuda üraski kahjustuskolde lähedal asuvaid väliselt terveid, ent nakkusallikaks olevaid või kahjurite paljunemist soodustavaid puid. Neid kasutatakse püünispuudena, mis veetakse metsast välja, kui üraskid on sinna elama asunud.

„Püünispuude väljaveo aeg  sõltub ennekõike sellest, millal toimub üraskite lendlus,“ nentis Rebane. „Eelmise aasta  erakordselt jahe kevad näitas, et üraskite lendluse hilinemisel võib tekkida vajadus jätta püünispuud metsa kauemaks, kui lubas seni kehtinud kord.“

Püünispuude metsa jätmine on pärast 1. juunit lubatud ainult erandlikel kevadetel, kui Keskkonnaagentuuri kuuse-kooreüraski seire  tavapärasest hilisemat lendlust kinnitab. Just Keskkonnaagentuur on pädev asutus andma metsaomanikele õigeid juhiseid püünispuude õigel ajal väljaveoks, sest jälgib üraskite haude arengut. Kui Keskkonnaagentuuri juhiste järgi on püünispuud jäetud väljaveo tähtajast metsa kauemaks, siis ei loeta seda rikkumiseks. Vastav teave kuuse-kooreüraski lendluse kohta avaldatakse Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaameti kodulehtedel.

Eeskirja teine muudatus vähendab hariliku männi algtihedust istutamisel seniselt 3000 taimelt 2600 taimele hektari kohta. Eesti Maaülikooli kultiveerimiskohtade muutmise mõju analüüs kinnitas, et metsaomanik võib metsa uuendades istutada seni nõutust vähem mände.  Viimastel aastatel on mändide väljalangevuse vähendamiseks kasutusele võetud tõhusaid abinõusid – taimede vahatamine, liimi ja liivaga katmine enne istutamist, samuti ulukitõrjevahendid. Samuti tagavad tänapäevased istutus- ja taimekäitlusvõtted taimede parema kasvama mineku.
„Väiksema algtiheduse nõue peaks soodustama hariliku männi senisest aktiivsemat istutamist erametsades männile sobivates kasvukohtades, kus omanikul on seni olnud lihtsam istutada teisi puuliike või jätta ala looduslikult uuenema,“ ütles Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna nõunik Priit Põllumäe.

Kolmas oluline muudatus puudutab Eestis ainsat looduslikult kasvavat pärnaliiki – harilikku pärna. See on nüüd lisatud nende puuliikide hulka, mida arvestatakse metsa uuendamisel ja metsa uuenenuks lugemisel.

Pärn moodustab väga väikese osa  meie metsade tagavarast, kuid see on pidevalt kasvanud. Pärn talub varju ja võib peamiseks varjutaluvaks liigiks kujunenud hariliku kuuse kõrval või asemel hästi kasvada viljakatel rõsketel muldadel, moodustades segapuistuid. Uus kord soosib selliste segapuistute kasvamist, kuhu kuulub ka harilik pärn.

 

 

 

Hea teada: Kas Soomes saab päiksepaneelide paigaldamise pealt kodumajapidamise maksusoodustust?

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome maksuportaalilt TalousTaito küsiti, kas päiksepaneelide paigalduse ja hilisema hoolduse pealt saab maksusoodustust.

Vastab maksujurist Harri Rajala:

Päiksepaneelide ehk päikseelektrijaama rajamise ja selle hooldamise eest on võimalik saada kodumajapidamise maksusoodustust.
Kodumajapidamise maksusoodustust aga ei saa juhul, kui eluaseme remondi jaoks on eraldatud riigi või mõne muu avaliku sektori asutuse abi.

Väikemajade kütteviisi muutuseks ette nähtud toetused aga ei välista kodumajapidamise maksusoodustust.

1...345...12Page 4 of 12