Kolmapäev, aprill 24, 2024

Monthly Archives: mai 2021

Uuring: Eestis läheb aastas raisku 164 miljoni euro eest toitu

NordenBladet — Keskkonnaministeeriumi tellitud värskest uuringust selgub, et Eestis tekib 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab raisku läinud toit ehk toidukadu. Kogu toidutarneahela jooksul Eestis raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas.

Kuigi Eestis on ka varem eraldi uuritud toidujäätmete ja toidukao teket eri toidu tarneahela sektorites, on vastvalminud aruande puhul tegemist esimese uuringuga, mis käsitleb korraga kogu toidutarneahelas tekkivaid toidujäätmeid.

Uuringu üks läbiviijatest, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Evelin Piirsalu tõi välja, et värske uuringu andmed kinnitavad toidujäätmete tekke suurenemist viimase viie aasta jooksul on kogu toidutarneahelas. „Seejuures läheb on kõige enam toidu raisku just kodustes majapidamistes, mida võib osaliselt seostada ka Eesti inimeste elatustaseme tõusuga,“ lisas Piirsalu.
Rahalises väärtuses viskab üks Eesti leibkond aastas ära keskmiselt 180 euro eest toitu (lastega peredes kuni 220 euro väärtuses).

„Toitu ära visates ei raiska me mitte ainult enda raha, vaid ka ohtralt muid ressursse, näiteks põllumaad, vett, energiat ja tööjõudu. Toidu tootmisel ja toidu raiskamisel on väga suur mõju keskkonnale,“ ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder. „Toidujäätmete hulk suureneb koos ühiskonna heaolu kasvuga. Oluline on toidujäätmeid ja raiskamist vähendada toidu tootmis-, tarne- ja tarbimisahela igas lülis. Nii ÜRO kui Euroopa Liidu liikmena oleme andnud lubaduse panustada kestliku arengu eesmärgi saavutamisse”.

Selleks, et vähendada toidujäätmete teket ja kaasnevaid keskkonna-, sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid on Keskkonnaministeeriumis erinevaid osapooli kaasates koostatud toidujäätmete tekke vältimise kava. Kava koostamisse panustasid erinevad riigiasutused nagu näiteks Sotsiaalministeerium ja Maaeluministeerium, erialaliidud, ettevõtted ja heategevusorganisatsioonid.

“Vastvalminud uuring näitab, et tegeleme koostööpartneritega toidujäätmete tekke vältimiseks samme astudes äärmiselt olulise teemaga ja usun, et keegi ei kahtle vajaduses võidelda toiduraiskamisega,” sõnas Mölder. Ühtlasi osalevad Keskkonnaministeerium, Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, Eesti Korteriühistute Liit ja Saaremaa vald sel aastal Riigikantselei poolt ellu kutsutud avaliku sektori innovatsiooniprogrammis otsimaks lahendusi kodudes toiduraiskamise vähendamiseks.

Eesti: Valitsus kinnitas Viljandi maastikukaitseala uue eeskirja ning arvas kaitse alt välja 12 objekti

NordenBladet — Keskkonnaministeeriumi ettepanekul kinnitas valitsus Viljandi maastikukaitseala uuendatud kaitsekorra ja piiri ning arvas kaitse alt välja 12 Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonnas asuvat objekti.

Viljandi maastikukaitseala on loodud väärtusliku maastiku ja elupaikade kaitseks. Kaitseala tuumiku moodustavad Tänassilma-Viljandi-Raudna orustiku keskosa ja selles asuv Viljandi järv.

Viljandi maastikukaitseala territoorium on olnud kaitse all alates 1964. aastast. Kaitse-eeskirja uuendamisega viiakse kaitsekord kooskõlla kehtivate õigusaktidega ja kaitseala piir vastavusse uuenenud kaardimaterjaliga.

Täpsustusena on kaitse-eesmärkidesse lisatud looduse mitmekesisuse kaitse, sel alal kaitstakse nüüdsest ka  saarma ja III kaitsekategooria kalaliigi hingu elupaiku. Viljandi maastikukaitseala koosseisu jääb Viljandi lossipark ning kaks kaitsealust üksikobjekti: Sammuli rahn ja Viljandi lossimägede paljand.

Kaitseala piiranguvööndis on valitseja nõusolekul lubatud turberaie kuni 1 ha ja hall-lepikutes lageraie kuni 0,5 ha suuruse langina. Maastikuilme ja metsa elustiku mitmekesisuse ning puhkemetsa üldilme säilimiseks on ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud üle 120-aastaste okaspuude ning üle 80 aastaste lehtpuude raie, välja arvatud kuivanud ja külastajatele ohtlikud puud.

Uus kaitsekord täpsustab, et kaitsealal on lubatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud metsamaal, poollooduslikul rohumaal, veekogus ja veekaitsevööndis. Täpsustus on vajalik, kuna kaitseala territooriumil asuvad linna haljasalad, kus võib tekkida vajadus kahjurite, eelkõige Sosnovski karuputke tõrjeks.

Kaitsealal on üldjuhul lubatud ujuvvahendiga sõita, välja arvatud 15. märtsist kuni 30. juunini Viljandi järve Orika otsas 700 m kauguseni Raudna jõe lähtest. Piirang ei kehti järelevalve- ja päästetöödel.

Lisandub leevendus, et kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning täpsustatud on ehitamise tingimusi. Kaitseala uus pindala on 364,5 ha ja välispiiri korrigeerimisel on see vähenenud 2,3 ha võrra.

Viljandi maastikukaitseala asub Viljandi linnas ja Viljandi valla Vardja külas.

Valitsus otsustas arvata kaitse alt välja 12 objekti. Jõgeva maakonnas : Kebjamägi (Kabjamägi), Kassinurme linnamägi, Kuremaa järveäärne puhkeala, Linnutaja linnamägi, Reastvere linnamägi ja Vilina linnamägi. Tartu maakonnas: Kabelimägi ehk Kalevipoja iste, Kollase nartsissi kasvukoht, Vellavere Kogrejärv ja Kullamägi, Viinamäetigude esinemispaik ja Õvi kivikülv. Viljandi maakonnas:  Närska botaaniline mikrokaitseala.
Need on nõukogude ajal kaitse alla võetud objektid, mille puhul analüüsid näitavad, et riikliku kaitse all hoidmise eeldusi enam pole. Edaspidi võib neid alasid kasutada ja majandada  üldises korras, samas kehtivad seal jätkuvalt muud piirangud.

Muinsuskaitse tagab Kabelimäe ning Kassinurme, Linnutaja, Reastvere ja Vilina linnamägede arheoloogia ja kultuuriväärtuste säilimise. Kuremaa järve äärse puhkeala väärtuslike alade kaitse on tagatud vääriselupaiga kaitse ja järve kaitsevööndite abil. Närska botaanilise mikrokaitseala ja Õvi kivikülvi territooriumile jäävate liikide puhul kehtivad isendikaitse regulatsioonid.

 

 

 

2021. aasta Eesti folkloristika preemia sai Asta Õim

NordenBladet — Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga annab igal kevadel välja Eesti folkloristika aastapreemiat. Preemia eesmärk on tõsta esile preemia saamisele eelnenud aasta jooksul silma paistnud folkloristi tegevust.

Sel aastal esitati preemiale kaks kandidaati: folklorist Mari Sarv ja keeleteadlane Asta Õim.

2021. aasta Eesti folkloristika aastapreemia pälvis keeleteadlane Asta Õim monumentaalväljaande „Eesti kõnekäänud I-II“ koostamise eest. Laureaat on pika teadlaskarjääri vältel ühendanud keeleteaduse ja folkloristliku kujundkõne uurimise, mille tulemusel valminud väljaanne võtab kokku aastatepikkuse fraseoloogia-alase uurimistöö.

Traditsiooniliste väljendite analüüsimise kõrval on laureaat loonud abivahendeid metafoorialaste eksimuste vältimiseks ja avanud vanemate väljendite tausta tänasele keelekasutajale.

Aastatel 2002–2013 töötas Asta Õim Eesti Kirjandusmuuseumis, tema juhtimisel alustas tööd kõnekäändude töörühm, kelle ülesandeks oli valmistada ette allikpublikatsioon Jakob Hurda algatatud sarjas Monumenta Estoniae Antiquae. Väljaande põhjaks sai eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaas (www.folklore.ee/justkui) ja selle alusel koostatud fraseologismide alussõnastik (http://www.folklore.ee/justkui/sonastik).

 

Eesti: Algas Põhja-Eesti maitsete aasta

NordenBladet — Täna avati Oandu külastuskeskuses pidulikult Põhja-Eesti maitsete aasta. Maaeluminister Urmas Kruuse andis 2021. aasta toidupiirkonnaks valitud Põhja-Eesti piirkonna esindajale üle sümboolse rändkahvli.

Minister Kruuse kutsus avakõnes kõiki üles uue piirkonna paepealseid maitsed proovima. „Põhja-Eesti maitsete aasta ootab külastajaid põnevatele toidukultuuriüritustele, kooskokkamise õpitubadesse, avatud triiphoonete ja aedade päevale,“ lisas Kruuse.

„Põhja-Eesti piirkonna teevad eriliseks kohalikud ettevõtjad, kes on juba aastaid oma toidukultuuri arendanud. Kutsume kõiki üles kahvli teekonda jälgima ja Põhja-Eesti maitseid avastama,” sõnas toidupiirkonna esindaja Eha Paas. „Kartul, odrakarask ja kala võiks tänasest kuni 2022. aasta kevadeni kõigi eestimaalaste laual olla, sest just need toidud on omased Põhja-Eesti piirkonnale.“

Maitsete aasta tseremoonia pidulikud toidud valmistati Sagadi mõisa restoran peakoka Maren Ritsi juhtimisel. Menüüs leidus toitu nii metsast, põllult kui oma aiast. Maitsta sai metskitse, karu- ja kopraliha, nautida kalasuupisteid ja kartulikeeksi ning maiustada šokolaadi-kartulitordiga. Oma tooteid tutvustasid kohalikud ettevõtjad Hõbeda kitsefarmist, Valgejõe Veinivillast, Taali Mesilast. Maitsta sai Kai koduleiba ja Alt-Kirjapi talu karulauguvõiet Reineverest. Muusikalist meelelahutust pakkus Uuri küla noortest koosnev folkansambel Uurikad.

Toidupiirkonna valimise eesmärk on tugevdada piirkondi läbi toidukultuuri. Toidupiirkonna tiitlit on kandnud ja varasematel aastatel oma maitsetega meie toidulaudu on rikastanud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa ning viimati Haapsalu ja Läänemaa.

Foto: Tarmo Haud
Lisainfo: https://kohaliktoit.arenduskoda.ee/

 

 

Soomes lisandus (30.05.2021) 63 koroonaga nakatumist

NordenBladet — Soomes registreeriti täna pühapäeval, 30. mail viimase ööpäevaga 63 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud pandeemia algusest 92 432 koroonaga nakatumist.

Kõige enam uusi nakatumisi lisandus terviseameti andmetel Helsingis (14) ja Vantaal (11).