Reede, märts 29, 2024

Monthly Archives: juuli 2020

Eesti: TalTechi tudengitel on tulevikus võimalik saada tipp-tehnikaülikoolide ühisdiplom: loomisel on Euroopa supertehnikaülikool

NordenBladet – TalTechi üliõpilastele tähendab see tulevikus kõikides partnerülikoolides täieõigusliku tudengi staatust, nad saavad valida aineid ning teha eksameid nii virtuaalselt kui ka kohapeal lähtudes individuaalsest õppeprogrammist. EuroTeQ Engineering University hakkab andma diplomeid ja haridust, mis on vastavuses kõigi osalevate riikide, Euroopa Liidu ja maailma standardite ja seadusandlusega, keskendudes eelkõige tulevikuvajadustele. Superülikooli üheks eesmärgiks on ka inseneride elukestev õpe.

TalTechi õppreprorektor Hendrik Volli kinnitusel on see tõsine kvaliteedigarantii nii praegustele kui ka tulevastele tudengitele: „Supertehnikaülikooli lähenemine inseneriõppele on terviklik ja kõikehõlmav: lisaks suurepärastele erialateadmistele saavad noored insenerid laiapõhjalise hariduse, ettevõtlikkusepisiku ning erksa ühiskondliku närvi. Sisuliselt tähendab EuroTeQi loomine seda, et Tallinna Tehnikaülikoolil on potentsiaalselt 100 000 välisüliõpilast Euroopa parimatest tehnikaülikoolidest.“

Lisaks TalTechile kuuluvad EuroTeQ Engineering Universitysse tehnikaülikoolide koorekihti kuuluvad Müncheni, Taani, Eindhoveni ja Tšehhi tehnikaülikoolid ning Ecole Polytechnique Prantsusmaal. Partneritena löövad kaasa ka Technion Iisraelist ning EPFL Šveitsist.  Kavandatavasse supertehnikaülikooli kuuluks täna kokku 100 000 tudengit.

EuroTeQ on loodud selleks, et ühiselt tippinsenere koolitades anda Euroopa Liidu majandusse senisest veel jõulisem panus. Siin on lisaks ülikoolidele partneriteks ka sellised ettevõtlushiiud nagu Siemens, Total, BMW ja DAF; ning Eestist Telia, Transferwise, Eesti Energia, RIA ja ITL.

 

 

Noored soovivad koolidesse rohkem ja elulähedasemaid keskkonnateemasid

NordenBladet — Ligi pool noortest peab meie koolides jagatavat keskkonnaharidust heaks või väga heaks. Samas leiab suur osa õppureist, et keskkonnateemasid peaks koolides käsitlema palju rohkem, kusjuures faktiteadmisi eluliste näidetega ilmestada. Nii selgus Keskkonnaministeeriumi juures tegutseva Noorte Keskkonnanõukogu korraldatud küsitlusest.

Üldhariduskoolides pakutavat keskkonnaharidust hindas 29% vastanuist väga heaks, 22% heaks ja 29% rahuldavaks. Keskkonna- või loodushariduse teemasid ei käsitleta aga noorte meelest piisavalt, kusjuures jagatavad teadmise jäävad noorte jaoks tihti kuivaks ja elukaugeks.

Noored tõid ühe näitena välja, et põhjalikult õpitakse loomade ja lindude siseelundeid, ent loodust kui terviklikult toimivat ökosüsteemi ei käsitleta. Või räägitakse väga keerulistest keskkonnaprobleemidest, mille lahendamisele noored ise kuidagi kaasa aidata ei saa. „Hea oleks tuua igapäevaseid näiteid ja noortele lähedasi alasid,“ arvas üks küsitluses osalenu. „Näiteks millised tooted ja firmad on tegelikult teisel pool maakera kõige rohkem kahju teinud ja mille ostmist peaks vältima.“

Noorte Keskkonnanõukogu päris koolidele saadetud 13-punktilises küsitluses sedagi, kui keskkonnateadlikuks hindavad noored iseend ja oma kooli, milliste keskkonnavaldkondade kajastamisest nad puudust tunnevad, milliseid keskkonnateemasid oluliseks peavad ning mida saaks Keskkonnaministeerium noorte huvide arvestamiseks teha.

Enda keskkonnahoidlikku käitumist hindas heaks üle poole vastanutest (56%), väga heaks 15% ja rahuldavaks 26%.
Oma eakaaslaste keskkonnahoidlikku tegevust hinnatakse pigem rahuldavaks. Siin tuleb välja sarnane tendents nagu Eesti elanike keskkonnateadlikkuse 2018. aastal tehtud uuringus: ennast nähakse oluliselt keskkonnateadlikumana kui teisi.

(Üli)kooli keskkonnasõbralikkuse küsimusele vastas kolmandik, et kool toimib vastutustundlikult ning panustab keskkonnahoidu. Olulise näitena toodi välja, et on võimalik jäätmeid sorteerida. Veel toodi näiteks, et kohvikutes saab oma nõudesse toitu osta, et soodustatakse rattaga koolitulemist ning välditakse toidu- ja paberiraiskamist, aga ka ühekordseid nõusid. Noored pidasid tähtsaks sedagi, et koolides on võimalik kraanivett juua, kusjuures kraanid on piisava kõrgusega, et oma pudeleid täita.
Keskkonnaministeeriumile olulistest valdkondadest tõstis üle pool vastajatest esile jäätmeid, kliima teemasid, kemikaale, veekeskkonda, looduskaitset, metsandust ning toidutootmist.

„Saime noortelt väga väärtuslikke ideid ja tagasisidet,“ kinnitasid Noorte Keskkonnanõukogu praeguse juhtorganisatsiooni – Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Seltsi – liikmed Brigita Tool ja Carmen Kilvits. „Toodi välja kitsaskohti, mille peale nõukogu liikmed ise tulnud ei ole. Hindame kõrgelt just koolinoorte arvamust, sest nõukogus tegutsevad peamiselt tudengid. Loodame ka, et ministeerium arvestab noorte huvidega senisest enam ja noored tunnevad, et neid kuulatakse. Just noored on ju need, kes kliimakriisi järgses ühiskonnas hakkama peavad saama.“

Keskkonnaministeeriumi keskkonnateadlikkuse nõunik Liisa Puusepp märkis, et noorte häält tasub tõesti kuulata. „Noored on kindlasti keskmisest teadlikumad tarbijad,“ ütles ta. „Noorte puhul kehtib üha enam põhimõte „pole vaja osta“ ning lihavaba või vegantoidu eelistajaidki kohtab noorte seas tõenäolisemalt.

Keskkonnaministeeriumi juures juba üle aasta nõuandva organina tegutseva Noorte Keskkonnanõukogu küsitlus oli avatud 5. – 22. juunil, seda levitati ennekõike Facebookis, kuid ka otsepostitusena koolidele. Vastuseid laekus kõigist neljast suuremast ülikoolist, rakenduskõrgkoolidest ja gümnaasiumidest. Kokku oli vastajaid 210, kellest andmeanalüüsi on kaasatud 199.

Noorte keskkonnanõukogu mõningaid ettepanekuid Keskkonnaministeeriumile:

• Kuna haridus on kõige baasiks, siis arvan ma, et alustuseks tuleks tegeleda sellega, et laiapõhjalisemad keskkonnateemalised tunnid jõuaksid igasse Eesti kooli, sooviksin rohkem haridust kliimamuutuste ning keskkonnaprobleemide teemal ja juba algklassides ning just koos võimalike loodust hoidvate käitumise näidetega. Võiks teha keskkonnakaitse-teemalisi videoid Youtube’i, noortele online-tunde, võistlusi/konkursse.

• Usun, et erinevad firmad ei ole oma CO2 jalajälje suurusest teadlikud ning vajavad haridust tollel teemal ning millised on keskkonnasõbralikumaid lahendused firmadele.

• Populariseerida selliseid lihtsaid asju, nagu näiteks vähem niitmine, korduvkasutatavad topsid, joogikõrred, nõud, jäätmete sortimine, toit, kodumaine või välismaine, looduslik või tehislik.

• Metsade majandamisel arvestada kõigi osapooltega, mitte vaid rahastajaga, sest oluline on, et ka ökoloogid saaksid otsustamisprotsessis sõna ning et kaasamine ei oleks näiline.

• Kliimamuutuste mõju leevendamiseks tuleb tegutseda oluliselt radikaalsemalt, kui seda praegu tehakse.

• Muuta jäätmekäitluseeskirjas/jäätmeseaduses pakendijäätme kogumine korteriühistutele kohustuslikuks, sest praegune süsteem ei ole mugav ning elanikkonda motiveeriv.

• Kliimamuutused ja elurikkus peavad saama ühiskonnas ja meedias prioriteediks, et elu Eestis ja maailmas saaks olla jätkusuutlik. Keskkonnaministeeriumil on võimalus ja kohustus olla üheks teerajajatest.

• Selle asemel, et hoida kinni põlevkivist ja saada vägisi tulevikku lohistatud, võiks Eesti olla tuleviku tehnoloogiate ja keskkonnahoiu eestvedaja, kuid me vajame riiklikul tasemel tegutsemist. Noored jälgivad teie tegusid ja loodavad teie peale, ärge vedage neid rohkem alt.

 

Allikas: Keskkonnaministeerium

 

Eesti kohus otsustas, et Soome riik võib lõpetada maskilepingu Tallinna iluettevõtja Tiina Jylhäga

NordenBladet — Harju maakohtu hinnangul on Soome kriisivarude tagamise eest vastutaval varustuskindluskeskusel piisavalt alust tühistada Tallinnas iluteenindusega tegeleva ettevõtja Tiina Jylhäga aprillis sõlmitud leping Hiinast kaitsemaskide tarnimiseks, sest Jylhä ei suutnud kokkulepitud ajaks maske kohale toimetada.

Soome varustuskindluskeskus sõlmis Eestis elava  Soome ettevõtjaga koroonakriisi tippajal aprilli alguses viiemiljonilise lepingu, et Jylhä muretseb Hiinast hädavajalikke kaitsemaske, vahendab Ärileht.

Soomlased tegid Jylhä iluteeninduse firmale poole ulatuses ettemaksu, teine osa pidi tasutama kauba kohalesaabumisel. Luminori pank, kuhu 2,6 miljoni eurone ettemaks laekus aga külmutas firmale saabunud miljonid seoses kahtlustusega rahapesus.

Harju maakohtu esmaspäevast otsust on võimalik edasi kaevata kõrgema astme kohtusse.

 

Soomes muutus maikuust autoülevaatuse kord ja nüüd on ülevaatusele vähem asja

NordenBladet — Soomes muutus alates maikuust autoülevaatuse kord, kus üle 40 aasta vanuse auto ülevaatus on iga 2 aasta järel ja uunikumide ülevaatus iga 4 aasta järel. Varem oli kõigi üle 10 aasta vanuste autode ülevaatus nõutav iga aasta järel.

Üle 40 aasta vanuste autiode ülevaatusi tehakse Soomes aastas ligi 30 000. Kokku tehakse Soomes igal aastal ülevaatusi üle 2 miljoni, vahendab MTV.

Senised ülevaatused on näidanud, et vanemad autod on reeglina paremas korras kui uuemad, 10-15 aasta vanused autod.

Uue auto esimene ülevaatus on Soomes 4 aasta järel. Alla 10 aasta vanuste autode ülevaatus on iga 2 aasta tagant. Viimastel aastal on Soomes ülevaatusel läbi kukkunud 30 protsenti autodest, see on seotud asjaoluga, et ülevaatusel käivad põhiliselt vanemad, üle 10 aasta vanused autod, millel esineb rohkem puudusi.

Põhilised probleemid on ülevaatusel pidurute, roolivarraste, heitgaaside ja roostega. Põhiliselt tähendab see detaile, mis aja jooksul kuluvad. Möödunud, 2019. aastal kukkus A-Katsastuse ülevaatuspunktides 5-aastastest autodest ülevaatusel läbi ligi 6 prosenti, 10-aastastest autodest ligi 18 prosenti ja 15-aastastest autodest ligi 34 prosenti. 20–30-aastastest autodest kukkus läbi ligi 38 prosenti, aga üle 40-aastastest autodest kukkus läbi vaid 15 protsenti.

RAVIMTAIMEDE kasutamine ja säilitamine nõuab õigeid teadmisi

NordenBladet — Eesti rahvameditsiinis kasutatakse sagedamini umbes sadat ravimtaime, kuid andmeid leidub umbes 400 taime kohta. Ravimtaime kasutamise tõhusus peitub aga teadmistes ja oskustes, sest valesti säilitatud taim ei toimi ja võib isegi kahjulikult mõjuda.

Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi professor Ain Raal arutles Kuku raadio saates „Kuue samba taga“ selle üle, milline taim on parim C-vitamiini allikas ja kas mõni neist pärsib ka vähkkasvajat.

Ravimtaimed võivad tervist tugevdada ja ravida. Selleks, et nad avaldaksid vajalikku toimet, on vaja teada, kuidas neid kasutada. „Teadmised tulevad peamiselt kahest allikast: meie enda rahva põlisest tarkusest, mille taga on sajanditetagusesse aega küündiv kogemus, ja teaduslikest uuringutest, mis annavad tõenduspõhisuse,“ rääkis professor Raal.

Tõenduspõhisus ja rahvameditsiin täiendavad üksteist. Nii uuris Raal koos kolleegidega Eesti rahvameditsiini andmestikku ja püüdis jälile saada sellele, milliseid taimi on kasutatud näiteks vähkkasvajate raviks. Teadlaste sõelale jäi veidi üle 60 taime ja neist umbes kümnendik oli neid, millel varasemad uurimistulemused puudusid. Üks neist oli Eestis laialt levinud harilik mänd.

„Rahvameditsiinis kasutati männiokkaid teatud vähkkasvajate korral. Vähirakkudega katseklaasides tehtud katsed näitasid, et okastest eraldatud toimeainete kompleks mõjub ühe teatud rinnavähi tüübile tõesti pärssivalt, vähendades vähirakkude paljunemist,“ rääkis Raal, rõhutades, et kuigi katseklaasitulemus on teaduslik fakt, ei saa seda kohe üle kanda inimesele, sest organismis hakkavad tööle erinevad bioloogilised barjäärid, tekivad küsimused annustamise ja kõrvaltoimete kohta.

Vähi vastu kasutatakse veel musta pässikut, mida nimetatakse ka kasekäsnaks. Professor Raal vaatles koos Vietnami kolleegidega Ahja kandist kogutud musta pässiku mõju teatud vähirakuliinidele. „Katsesse oli kaasatud kuus vähirakuliini ja nende põhjal võib öelda, et teatud juhtudel avaldab must pässik vähirakkudele tõesti mõju, kuid see mõju on nõrk ja me ei tea kuidas see avaldub inimese organismis.  Seda kõike tuleks vaadata laiemas kontekstis, ent kindel on, et rahvatraditsioonis on kasekäsn vähivastase vahendina väga hinnatud,“ rääkis Raal.

Mida ja kuidas varuda?

Talveks soovitas Raal varuda näiteks nurmenukku, mis on vitamiinimaailmas väga mõjukas, sest sisaldab palju C-vitamiini. Raal on koos kolleegidega uurinud, kui palju peavad mehed ja naised nurmenukku tarbima, et saada kätte päevane C-vitamiini kogus. „Päevase C-vitamiini koguse saamiseks peavad naised sööma ära 33,3 ja mehed 40 nurmenukulehte,“ esitles Raal katse tulemusi, lisades, et see käib kuivatatud lehtede kohta.

Ka männiokkaid on ülistatud kui head C-vitamiini allikat, kuid Raali sõnul on siin tegemist müüdiga. „Meie rehkendused näitavad, et päevase normi kättesaamiseks tuleb ära süüa pool kuni kolm kilo männiokkaid päevas,“ tõdes ta, lisades, et nende sellises koguses tarbimine on ebarealistlik.

Korjata tasuks pärnaõit, mis on põline rahvaravim külmetushaiguste korral. Pärnaõis ajab higistama, mistõttu toimib ta palavikualandajana. „Euroopa ravimiamet on põhjalikult vaadanud läbi erinevad pärnaõiega tehtud uuringud, sh kliinilised uuringud, ning kinnitanud pärnaõite pärssivat mõju stressile. Kui juua kaks-kolm nädalat jutti korrapäraselt pärnaõieteed, võib kergema stressi korral saavutada tõenduspõhise tulemuse,“ rääkis professor Raal.

Ravimtaimi säilitatakse nii kuivatamise kui ka sügavkülmutamise teel. Hea tava kohaselt tasub ravimtaimevarusid uuendada kord aastas. Ravimtaime mõju säilimine sõltub aga taimest – mõnele sobib rohkem sügavkülm, teisele toatemperatuuril kuivatamine.

Näiteks nurmenukulehe säilitamiseks soovitab professor Raal selle sügavkülmutada. „Kui kuivatame värsked nurmenukulehed toatemperatuuril ära ja jätame need kolmeks kuuks seisma, väheneb nende C-vitamiini sisaldus ligi kümme korda. Veel pikemaajalisel hoidmisel jääb järele kõigest 5% algsest C-vitamiini sisaldusest. Sügavkülmas aga säilib C-vitamiin nurmenukulehes ka pärast aasta möödumist,“ tõdes Raal.

Pärnaõie toime püsib aga just kuivatamisel päris hästi ja seda võib tarbida rahuliku südamega ka aasta pärast, sest kõik vajalikud ained on selles säilinud.

Kui tundub, et kuivatatud ravimtaimed on kapis oma aja ära elanud ega sobi enam raviks või tervise tugevdamiseks, soovitab professor Raal olla loominguline ning kasutada neid sauna- ja vannivees või marinaadides. „Neid ei tasu ära visata,“ ütleb ta.

Artikkel põhineb Madis Ligi intervjuul Tartu Ülikooli farmakognoosia professori Ain Raaliga Kuku raadio saates „Kuue samba taga“. Saade on järelkuulatav.

Avafoto: Pärnaõied (NodenBladet/Helena-Reet Ennet)