NordenBladet —Soomes tõstavad üha enam pead vasakpoolsed äärmuslased. Laupäeval, 1.veebruaril, oli Helsingis suur meeleavaldus, kus skaneeriti: See on meie Soome, mitte teie. Tegemist oli Silakka-liikumise meeleavaldusega, mille eeskuju on Sardiinide liikumine Itaalias. Liikumine on suunatud rahvusluse vastu. Meeleavalduses võttis politsei hinnangul osa 800-1000 inimest.
Pinged Soomes tekkisid pärast migrantide massilist sisselaskmist 2015. aastal, mil hakkas pead tõstma rahvuslus ja rahvuslik põlissoomlaste erakond on kerkinud mõne aastaga Soomes kõige populaarsemaks erakonnaks.
“Tää on meidän Suomi – ei teidän!”, julistettiin tänään järjestäjän suusta lavalta syrjintää, rasismia ja fasismia vastustavan Silakkaliikkeen Fishmobissa.
NordenBladet —Soome transpordi- ja kommunikatsiooniameti Traficom klienditeenindus on juba aastaid tegutsenud Hispaania päikserannikul Fuengirolas. Põhjuseks on asjaolu, et palgatase on Hispaanias madalam kui Soomes. Hispaanias Fuengirolas töötab ligi 50 Traficomi klienditeenindajat. Nad annavad nõu, kuidas sõidukeid registreerida ja makse maksta. Töötajad on ametis läbi personaliotsingufirma Barona, vahendab Helsingin Sanomat.
Traficomil on olnud sellised töösuhted juba pikka aega, alates 1990ndate aastate lõpust. Hispaanias on töötatud alates 2013. aasta algusest. Asi tõusis päevakorda taas käesoleval nädalal, kuna Traficom otsib Fuengirolasse klienditeeninduse grupijuhti. Tööd tehakse lähtuvalt kohapealsest palgatasemest. Hispaania palgatase on palju madalam kui Soomes. Eelduseks on soome ja rootsi keele oskus ning töötajad on Soome kodanikud.
Traficom korraldas klienditeeninduse hanke aastateks 2018-2019. Mõlemad pakkujad pakkusid töötamise kohaks muud riiki kui Soome. Põhjus ongi hankemenetluses, mida tuleb korraldada üle terve Euroopa Liidu, kui summa on suurem kui 139 000 eurot. Hangete puhul pole oluline, kas maksud makstakse Soomes või mitte. Ainult Soome eelistamine töökohana oleks Euroopa Liidu konkurentsireeglite vastane.
Traficom koolitab ja juhendab Fuengirolas töötavaid klienditeenindajaid. Tegemist on abistava teenusega, olulisemad otsused teevad Traficomi enda ametnikud. Soome ametitest näiteks sotsiaalkindlustusamet Kela pole klienditeenindust hangete kaudu majast välja viinud, samuti pole kavas töötajaid välismaale saata. Üheks põhjuseks on turvalisus, kuna tööd tehakse delikaatsete isikuandmetega.
NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas sõnas täna Tartu rahulepingu aastapäeva tähistamisel Tallinnas Reaali Poisi mälestusmärgi juures peetud kõnes, et saame Tartu rahulepingut uhkusega nimetada Eesti Vabariigi üheks aluseks ning meie praeguse edu ja kindluse pandiks.
Peaminister sõnas, et pea kolm aastat kestnud juubeliperiood Eesti Vabariigi 100nda sünnipäeva tähistamisel on olnud austust äratav ja kindlasti suurejooneline, aga ka väga südamlik aeg. Viimane nende väärikate sündmuste reas on just sajandi eest 2. veebruari esimesel tunnil sõlmitud Tartu rahu Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel.
„Tartu rahuleping lõpetas Vabadussõja, põlistas meie iseseisvuse ning avas tee Eesti rahvusvaheliseks tunnustamiseks. Peagi oma 102. aastapäeva tähistav Eesti Vabariik on enesekindel, sõltumatu ja edukas kodu meile kõigile. Meil on õnn elada riigis, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,“ kõneles peaminister kõnes.
„Seetõttu on praegu igati kohane mõtiskleda meie teekonna üle, mis on meid tänasesse päeva toonud. Meie ajalugu on meie kõigi ühine kogemus, mis peab leidma toetust nii murrangulistel hetkedel kui ka igapäevaelus. Ajalugu ei saa kunagi valmis ning iga põlvkond esitab sellele kogemusele uued ja oma ajast kerkivad küsimused. Nii on ka Tartu rahulepinguga,“ märkis Ratas.
Peaminister tõdes, et ajaloos kogetu võib olla positiivne, millest rõõmu tunda. Samuti võib see olla muret tekitav, mida tuleb võtta hoiatusena ning teha endast kõik, et sellest õppida ning sääraste sündmuste kordumist vältida. „Tartu rahu kogemus on Eesti rahva jaoks kindlasti läbinisti meenutamist väärt. Me näeme, et lepingusse kirja saanud Eesti Vabariigi huve kaitsvad punktid olid koostatud väga kõrgel erialasel tasemel. Koostajate tarkus ei seisnenud ainult juriidikas või rahvusvahelises õiguses. Nende tugevused olid ka toonaste olude tundmises ning Eesti olukorra, murede ja vajaduste täpses tabamises,“ kõneles Ratas.
„Ehkki möödunud sajand on meie ajalookogemust muutnud ja ka Tartu rahulepingu tähendus on praeguses maailmas hoopis teistsugune kui selle sõlmimisel, saame me seda siiski uhkusega nimetada Eesti Vabariigi üheks aluseks ning meie praeguse edu ja kindluse pandiks. Ma soovin meile kõigile, et peaksime alati Eestit kalliks ja hoiaksime üksteist. Siis on ka Eesti järgmised sajandid südamlikud ja pidulikud,“ lausus Ratas.
NordenBladet —Väliskomisjon keskendub visiidil Araabia Ühendemiraatides ja Kuveiti kahepoolsete parlamentaarsete suhete asendamisele ning äridiplomaatiale. Visiidi käigus külastab delegatsioon ka EXPO maailmanäituse ala Dubais.
Väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa sõnul on visiidi eesmärgiks parlamentaarse suhete arendamine, mis on üks osa suuremast kahepoolsete suhete pildist. „Oma visiidiga soovime toetada Eesti äridiplomaatiat ning tõsta esile piirkondlike teemade käsitlemist ka läbi ÜRO Julgeolekunõukogu liikmelisuse prisma,“ ütles Eesmaa.
Komisjoni aseesimees Marko Mihkelson tõi esile, et Abu Dhabis avatakse peagi ametlikult Eesti esimene saatkond Pärsia lahe riikides ning Dubais käivad ettevalmistused EXPO maailmanäituseks, kus osaleb ka Eesti. „Soovime kohtumistel saada ülevaadet, kuidas nähakse olukorda Pärsia lahe regioonis Araabia Ühendemiraatide ja Kuveidi poolt vaadatuna,“ ütles Mihkelson. Tema sõnul on kahepoolsed suhted Kuveidiga muutunud väga aktiivseks pärast president Kersti Kaljulaidi visiiti ning parlamendidelegatsiooni visiit aitab suhete hoogustumisele ainult kaasa.
Eesti delegatsiooni kuuluvad veel komisjoni liikmed Raimond Kaljulaid, Mihhail Lotman ja Anti Poolamets.
Pühapäeval kohtub delegatsioon Abu Dhabis Araabia Ühendemiraatide Föderaalse Rahvusnõukogu esimehe Saqr Ghubash’i ja Rahvusnõukogu liikmetega. Seejärel kohtutakse riigi välisasjade ja rahvusvahelise koostöö ministeeriumi poliitikaküsimuste aseministriga ning sallivusministriga.
Esmaspäeval tutvub delegatsioon EXPO maailmanäituse ettevalmistustega Dubais. Kavas on kohtumised Dubai rahvusvahelise koostöö ministri ja Dubai World Expo 2020 tegevdirektoriga ning Dubai kaubanduskoja ja Tuleviku Sihtasutuse esindajatega. Seejärel külastab delegatsioon EXPO näituseala.
Teisipäeval ja kolmapäeval jätkub visiit Kuveidis, kus kohtutakse Kuveidi Rahvuskogu väliskomisjoni esimehega. Veel on kavas kohtumised Kuveidi Euroopa asjade aseministri, Kommunikatsiooni- ja Infotehnoloogia Järelevalveasutuse, investeerimisameti ning Kaubandus- ja Tööstuskoja esindajatega.
NordenBladet — Riigikogu esimees Henn Põlluaas ütles Tartu rahu 100. aastapäeva puhul peetud kõnes, et Tartu rahuleping on järjepidevuse sümbol, mis seob meie mineviku tulevikuga. „Müts maha kõigi ees, kes võitlesid vapralt meie vabaduse eest nii Vabadussõja rinnetel kui läbirääkimiste laua taga,“ ütles Põlluaas. „Võtkem neist eeskuju, sest ka täna peavad meil oleme needsamad aated ja veendumus. Kõik, mis me teeme, peab olema tehtud isamaa hüvanguks.“
Riigikogu esimehe sõnul ei pea paika Venemaa väide, et Tartu rahuleping on vaid ajalooline dokument. „Nii 1932. aasta Eesti ja Nõukogude Liidu vaheline mittekallaletungi leping kui 1939. aasta baaside leping viitavad otseselt Tartu rahulepingule. Mingit kehtivusaega ega sellest taganemist rahuleppes sätestatud ei ole,“ ütles Põlluaas. „Rahvusvaheline õigus ütleb, et Tartu rahu on kehtiv ka nüüd, 21. sajandil.“
Tartu rahulepingu 100. aastapäeva pidustused algasid hommikul pärgade asetamisega Pauluse kalmistul Vabadussõja monumendile, Maarja kalmistul Lõuna-Eesti vabastajate mälestussambale ja Kuperjanovi hauale. Seejärel toimus mälestustseremoonia Kalevipoja monumendi juures ja tänujumalateenistus Tartu Jaani kirikus. Keskpäeva peeti miiting Tartu Rahu platsil. Pidustused lõppevad piduliku kontsert-aktusega Vanemuise kontserdimajas.
