Laupäev, juuli 12, 2025

Monthly Archives: veebruar 2020

Eesti: Riigikogu liikmed tutvuvad Brüsselis uue Euroopa Komisjoni prioriteetsete teemadega

NordenBladet — Riigikogu 18 liiget kohtuvad täna ja homme Brüsselis energeetikavoliniku, eestlastest europarlamendi saadikute ning eesti ametnikega, et arutada Euroopa rohelise kokkuleppe ja õiglase ülemineku fondi ning Euroopa Liidu regionaalpoliitika küsimusi.

Lisaks tuleb kohtumistel kõne alla Euroopa Liidu uus mitmeaastane finantsraamistik, väärinfo levik Euroopas ja euroliidu vastumeetmed sellele ning uus migratsioonikokkulepe.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott ütles, et oluline on mõista Euroopa Liidu struktuurset toimimist ja seda, mil määral saab iga liikmesriik tehtavatesse otsustesse panustada. „Paljud Riigikogu liikmed on selles ametis esimest korda ja neile on sellised kohtumised vajalikud. Lisaks on võimalus kohtuda meie saadikutega Euroopa Parlamendis, kelle kaudu Riigikogu liikmed saavad laiapõhjalise ülevaate, mis eelolevatel aastatel Euroopa Parlamendis oluline on ja kuidas euroliidus käib koostöö eri struktuuride vahel,“ rääkis Ott.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse korraldatud .visiidil osalevad lisaks Anneli Ottile ka Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Urve Tiidus, korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Katri Raik, kultuurikomisoni aseesimees Heidy Purga ning komisjoni liikmed Kristina Šmigun-Vähi ja Signe Kivi, maaelukomisjoni liikmed Merry Aart ja Erkki Keldo, majanduskomisjoni liikmed Jüri Jaanson ja Kai Rimmel, riigikaitsekomisjoni liikmed Jaak Juske ja Peeter Rahnel, sotsiaalkomisjoni liikmed Marika Tuus-LaulSigne Riisalo ja Urmas Espenberg, väliskomisjoni liige Raivo Tamm ning õiguskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi ja komisjoni liige Heljo Pikhof.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti: Peaminister Ratas kohtub Charles Micheli ja Ursula von der Leyeniga

NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas sõidab täna visiidile Brüsselisse, kus ta arutab Euroopa Liidu institutsioonide juhtidega ühenduse tulevast pikaajalist eelarvet ning teisi ELi päevakajalisi teemasid.

Ratas kohtub Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli ja Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga. Samuti kohtub peaminister komisjoni asepresidentide Margrethe Vestageri ja Frans Timmermansi ning energeetikavoliniku Kadri Simsoni ja majandusvoliniku Paolo Gentiloniga.

Peaminister arutab Charles Micheliga ELi järgmist pikaajalist eelarvet aastateks 2021-2027. Michel juhib parasjagu toimuvaid eelarveläbirääkimisi ning kohtub veebruari algul liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtidega, et esitada seejärel seitsmeaastase eelarve kohta oma ettepanekud. 20. veebruaril kohtuvad Brüsselis erakorralisel ülemkogul juba liikmesriikide juhid, et järgmises eelarves kokkuleppele jõuda.

Kohtumistel Micheli, von der Leyeni ja komisjoni volinikega tulevad kõne alla veel mitmed päevakajalised Euroopa Liidu teemad, sealhulgas kliimapoliitika, rohelepe, energeetika teemad, julgeolekuga seonduv, siseturu arendamine ja digiküsimused.

Peaminister naaseb Eestisse täna hilisõhtul.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti: Keskkonnaministeerium ja Kalanduse Teabekeskus kutsuvad kolme värske kalauuringu tutvustusele

NordenBladet — Teisipäeval, 4. veebruaril algusega kell 11.30 tutvustatakse Keskkonnaministeeriumis kolme värskelt valminud kalauuringut. 

Saame teada:

  • Kas Võrtsjärve asustatud angerjad oskavad Sargasso merre kudema minna ja kas nad läbi Narva hüdroelektrijaama ikka ühes tükis Soome lahte jõuavad?
  • Kas hääbunud sügiskudu räime püük võiks rannakalurile taas kasumlikuks muutuda?
  • Kas need meriforellid, keda meie kalurid ja harrastuspüüdjad merest püüavad on pärit meie oma jõgedest või võtame rohkelt matti ka Soome ja Läti arvelt?
  • Millised on meie parimad meriforellijõed?

Uuringud kannavad pealkirju:

“Sügiskuderäime püügi- ja realiseerimispotentsiaali uuringu lõpparuanne“ (Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, 2019),

„Hõbeangerja ränne Narva jõel ning Narva Hüdroelektrijaama turbiinide läbitavus“ (Eesti Maaülikool, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, 2019)

ja

„Meriforelli saakide päritoluline struktuur Eesti rannikumeres“ (Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, 2019).

Noid tutvustavad nende kaasautorid Priit Bernotas Eesti Maaülikoolist ning Timo Arula ja Mehis Rohtla Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudist.

Tutvustusüritus toimub teisipäeval, 4. veebruaril algusega kell 11.30 (tervituskohv 11–11.30) Tallinnas Keskkonnaministeeriumi 1. korruse saalis aadressil Narva mnt 7a.

Info veebilehel: Kalanduse teabekeskuse tellimusel valminud uuringute tulemuste tutvustamine 4. veebruaril Tallinnas

Oma tulekust palun eelnevalt teada anda aadressile kadri.kauksi@envir.ee

 

Allikas: Keskkonnaministeerium

 

Kela maksis Soomes ELUASEMETOETUSE otse üürileandjale, aga üürnik sai ikka raha kätte. Kui suur on Soome eluasemetoetus?

NordenBladet — Isegi kui lepingusse on kirjutatud, et eluasemetoetus läheb üürileandja arvele, võib üürnik selle ikka enda kätte saada. Paljud üürileandjad on hädas, sest raha ei laeku enam Kelalt (sotsiaalkindlustusamet) nende arvele. Üürnikel on võimalus toetust endal kasutada ja seda tehakse, kui tekib rahapuudus, vahendab Iltalehti.

Kela jaoks on eluasemetoetuse saamine taotleja õigus. Üürniku ja üürileandja vaheline leping Kelat millekski ei kohusta. Seetõttu võib juhtuda, et toetuse saaja läheb Kela esindusse ja laseb toetuse enda arvele kanda.

Eluasemetoetust võib saada nii üürikorterite kui eraomanduses korterite jaoks. Toetuse suurus sõltub omavalitsusest ning selle suurus on 80 protsenti eluasemekulude ja omavastutuse vahest. Näiteks Pori linnas on korteri üür 590 eurot, toimetulekutoetus 572 eurot ja toetuse saaja enda makstav omavastutus 18 eurot.

Poris on lihtne korterit üürida, sest linnas on 500 vaba üürikorterit. Üürileandjad üürivad heameelega kortereid toimetulekutoetuse saajatele, kuna see on kindel sissetulek. Samas ei garanteeri seegi raha saamist, sest toetuse saaja võib lasta toetuse enda arve kanda ja seda raha kasutada.

Kelast selgitati, et kui üürnik pole kahe järjestikuse kuu jooksul üüri maksnud, võib üürileandja lasta Kelal toetuse kanda enda arvele. Enne seda kuulab Kela ära ka toetuse saaja selgituse, nii et see protsess võib kesta mitu kuud. Juhtub ka seda, et Kela maksab üüri mitu korda, algul toetuse saajale ja siis veel teist korda üürileandjale.

Kela maksis 2018. aastal Soomes eluasemetoetusi kokku summas 2,1 miljardit eurot. Pensionäride osa sellest oli 600 miljonit ja ülejäänutel 1,5 miljardit eurot.

Avafoto: Pexels

 

Soome teenindustöötajate ametiühingu PAM streik laieneb – streikima hakkavad kõik Prisma poed, samuti hotelliteenindajad

NordenBladet — Soome teenindustöötajate ametiühing PAM kavandab suurt, ligi 50 000 töötajat hõlmavat streiki kaubanduses ja kinnisvara hoolduses. Kõigepealt hakkavad streikima Sipoo suur logistikakeskus Inex Partners Oy ja Prisma kauplused. Inex Partnersi streik algab teisipäeval, 18. veebruaril kell 6 hommikul ja lõppeb reedel, 21. veebruaril kell 24, vahendab Iltalehti.

Kuivõrd kaubandusfirmale SOK kuuluv logistikafirma varustab kõiki S-grupi poode, mõjutab streik kõiki S-grupi poode. Prisma poed streigivad kaks päeva. Streik algab neljapäeval, 20. veebruaril kell 6 hommikul ja  lõppeb reedel, 21. veebruaril kell 24.

Soome suuremates logistikakeskustes algab ületunnitöö keeld juba homme teisipäeval, 4. veebruaril. Streik mõjutab inimeste igapäevaelu väga olulisel määral, kuna kauplustes ei pruugi olla kõike enam saada. Mõned Prismad on üldse suletud.

Streigi põhjus on töötajate nn kiky tunnid (lisatöötunnid, mille eest tasu ei maksta), mille kaotamisest tööandjad kuuldagi ei taha.

Streik mõjutab ka hotelliteenindajaid alates 8. nädalast ehk 17. veebruarist. Streigivad hotellitöötajad Lapimaal, Põhja-Pohjanmaal, Kainuus, Kesk-Pohjanmaal, Pohjanmaal, Lõuna-Pohjanmaal ja Kesk-Soomes. Streik puudutab ettevõtteid ISS Palvelut, Lassila & Tikanoja, SOL Palvelut ja Coor Service Management LP. Lisaks mõjutab streik hotelle Scandic Rukahovi, Hotelli Ivalo, Sokos Hotel Eden ja Holiday Club Ruka Village. 8. nädal on Soomes talvine suusavaheaeg.

Avafoto: Prisma pood