NordenBladet —Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab täna avalikul istungil riigi kohustusi ja võimalusi tagada kodanikele elamisväärne vanaduspõlv olukorras, kus kohustuslik kogumispension reformitakse.
„Pensionikindlustuse eelnõu analüüsid ja seletuskiri ei jäta kahtlust, et ilma teise sambata on pensionid tulevikus palju madalamad,“ ütles erikomisjoni esimees Jürgen Ligi. „Kuna Riigikogu ja rahanduskomisjon on saanud valitsuselt vastuseks, et pension on kodaniku enda asi, on erikomisjoni kohus üle kontrollida, kuidas valitsus sellistele järeldustele jõudis, kuidas on plaanis tagada igaühe õigus abile vanaduses, mida nõuab põhiseadus ja kas riigil on selles ka rahvusvahelisi kohustusi.“
Ligi sõnul tahab komisjon kuulda, millistele andmetele toetudes väidab valitsus, et kodanikud säästavad ise vanaduseks piisavalt ning saavad omal käel soodsamalt ja tulusamalt investeerida kui pensionifondid.
Istungile on kutsutud Riigikontrolör Janar Holm, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Riigikontrolli ja Õiguskantsleri kantselei esindajad.
Avalik istung algab kell 13.15 ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes.
Riigikogu täiskogu arutab teisel lugemisel kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reformi) eelnõu (108 SE) kolmapäeval.
NordenBladet —Kuivõrd eile tööandjatega kokkuleppele ei jõutud, alustasid Soome paberi- ja puidutööstuste töötajad täna streiki, mis kestab kolm nädalat.
Streik kestab seega 17. veebruarini. Streigib kokku paberitööstustes 9000 töötajat ja puidutööstustes 6000 inimest. Streigi kahju Soome majandusele hinnatakse mitmele miljardile eurole. Streikijad nõuavad tasuta töötundide ehk nn kiky tundide lõpetamist ja palga tõstmist.
NordenBladet —Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas oma tänasel istungil viia arutelu teemal „Mets muutuva kliima tingimustes“ täiskogu istungile ning käsitleda seda koos metsanduse asjatundjatega oluliselt tähtsa riikliku küsimusena.
Keskkonnakomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul on metsandusega seotud küsimused avalikkuse kõrgendatud tähelepanu keskmes. Seda nii käesoleval ajal jooksvate probleemide lahendamisel kui ka seoses metsanduse arengukava koostamisega. „Samas peame pöörama erilist tähelepanu sellele, mis toimub meie metsades seoses kliimamuutustega,“ ütles Savisaar.
„Kliimamuutused mõjutavad paratamatult meie looduskeskkonda,“ selgitas Savisaar. Ta märkis, et metsaga seotud küsimused on pidevalt keskkonnakomisjoni tähelepanu all ning lisaks komisjoni sisestele aruteludele oleme metsaga seotud küsimusi arutanud ka koos teiste komisjonidega avalikel istungitel.
Savisaar märkis, et konstruktiivse arutelu jaoks on vaja arvestada metsa ja metsamajanduse ajaloolist tausta ning leida tasakaal looduskaitse, kliimaeesmärkide ning metsamajanduse vahel. Metsaga seotud otsused on väga pikaajalise mõjuga ning tänased otsused mõjutavad meid mitmete aastakümnete vältel „Jätkusuutlik metsamajandus tähendab metsade kasutamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab nende maksimaalselt elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse sh CO2 maksimaalse sidumise, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning võimaldab metsadel ka tulevikus täita ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone nii kohalikul, riigi kui ka maailma tasandil,“ selgitas Savisaar.
Keskkonnakomisjon otsustas teha ettepaneku lülitada arutelu täiskogu istungi päevakorda 20. veebruaril.
NordenBladet — Valitsus kiitis istungil heaks kogumispensioni reformi eelnõu, mille teine lugemine ja lõpphääletus toimub koos valitsuse usaldushääletusega Riigikogu täiskogu istungil sel kolmapäeval.
„Valitsus andis täna heakskiidu pensionireformile, millega väärtustame iga pensionikoguja vabadust kindlustada endale väärikas vanaduspõlv,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Praegu kehtiv teise pensionisamba süsteem vajab parandamist, usun, et selles ei kahtle keegi,“ nentis ta. „Me seisame iga inimese õiguse eest teha oma tulevikuvalikuid praegusega võrreldes paindlikumas ja õiglasemas pensionisüsteemis.“
Olemasoleva kogumispensioni süsteemi pulkkangusele pööras tähelepanu ka rahandusminister Martin Helme. “Teise samba senine regulatsioon on olnud liialt jäik ja sellele suurema paindlikkuse lisamine on ammu vajalik. Võrreldes varasemaga tuleb juurde uusi võimalusi kogumiseks ja liitumiseks – vajadusel saab ka sambast lahkuda ja noored võivad hiljem koguma hakata. Oluline on leida endale sobivaim valik ja kogumist mitte ära unustada,“ ütles rahandusminister Martin Helme.
„Pensionireform on sügavalt maailmavaateline küsimus. Selle eelnõuga anname igale Eesti inimesele õiguse ise otsustada, kas koguda ja investeerida iseseisvalt, parandada enda elujärge või jätkata teises pensionisambas. Pensionireformil on avalikkuse hulgas ülekaalukas toetus, sest see annab neile vabaduse ise otsustada, mida oma rahaga teha,” lausus välisminister Urmas Reinsalu. “See reform suurendab ka konkurentsi pensionifondide turul, mis peaks kaasa tooma senisest parema fonditootluse. Selle kõige juures tuleb silmas pidada, et viimaks saab lahenduse ka tänastele pensionäridele pealesunnitud ebaõiglased väljamaksete tingimused.”
Pensionireformi jõustumisel muutub teise sambaga liitumine või sealt välja astumine kõigile vabatahtlikuks. Vaikimisi jääb kõik nii, nagu on – kui inimene soovib pensioni samamoodi edasi koguda, ei pea ta midagi tegema. Kui inimene soovib sambast lahkuda, sellega liituda või lihtsalt peatada sissemaksed, peab ta esitama avalduse pangale või pensionikeskusele.
Kõik saavad pensioniks täiendavalt koguda
Inimesed, kes omal ajal teise sambaga ei liitunud, saavad selleks nüüd võimaluse. Vanuselisi piiranguid liitumisele pole. Sissemakseid ei saa enam teha inimene, kes saab juba teisest sambast pensioni.
Kehtima jäävad samba senised maksemäärad: 2 protsenti inimese brutopalgast ja 4 protsenti tema sotsiaalmaksust.
Uus kogumisvõimalus – pensioni investeerimiskonto
Uue võimalusena saavad inimesed oma teise sambasse kogutud vahendeid ise edasi investeerida. Selleks tuleb esitada vahetamise avaldus, millega tehakse teise samba fondiosakud rahaks ja kantakse see pangas inimesele avatud pensioni investeerimiskontole.
Pensioni investeerimiskontole saab kanda nii seni kogutud pensioniraha kui suunata sinna uued teise samba sissemaksed – muud raha sinna kanda ei saa. Raha väljavõtmine pensioni investeerimiskontolt toimub samadel tingimustel kui pensionifondist. See tähendab, et üldiselt tuleb oodata pensionieani, kuid vajadusel saab teisest sambast koos rahaga välja astuda ka varem.
Sarnaselt fondide vahetamisele võib inimene liigutada oma raha pensioni investeerimiskonto ja teise samba fondide vahel. Näiteks investeerida mõnda aega iseseisvalt, jõuda järeldusele, et see pole tema jaoks ehk parim lahendus ning pöörduda siis tagasi mõnda fondi.
Pensioni investeerimiskonto vahendeid saab investeerida sarnaselt tavapärase investeerimiskontoga – näiteks väärtpaberitesse ja muudesse finantsinstrumentidesse.
Pensionieas raha välja võtmisel maksustamine soodsam
Pensioniikka jõudes on iga inimese enda valida, kas võtta kogu raha korraga välja või teha seda tähtajalise või eluaegse pensionina. Kui teisest sambast võetakse raha kasutusse eluaegse pensionina või pika tähtajalise pensionina, kus raha on jaotatud vähemalt inimesel keskmiselt elada jäänud aastatele, siis sellistelt väljamaksetelt tulumaksu tasuma ei pea.
Lühema tähtajalise pensioni puhul ja kogu raha pensionieas korraga välja võttes tuleb sellelt tulumaksu tasuda vähem kui raha varem välja võttes – 10 protsenti tavapärase 20 protsendi asemel.
Teisest sambast saab pensionile minna kuni viis aastat enne riikliku vanaduspensioni ikka jõudmist, aga ka siis, kui inimesel on tuvastatud puuduv töövõime.
Väljamaksed ei mõjuta inimese maksuvaba tulu arvestust.
Teisest pensionisambast lahkumine
Võrreldes kehtiva korraga saavad soovijad pärast eelnõu seadusena jõustumist pensioni kogumise teises sambas lõpetada. Seda on võimalik teha kahel viisil:
• Inimene peatab maksed teise sambasse, kuid jätab kogutud raha sambasse edasi kasvama.
• Teise võimalusena saab sambast lahkuda ja kogutud raha välja võtta. Raha väljavõtmisega lõpeb ka maksete tegemine teise sambasse.
Kui inimene on sambast lahkunud, ükskõik, kas peatanud ainult maksed või võtnud kogutud raha ka välja, on tal võimalik sambaga 10 aasta möödumisel uuesti liituda. Peale seda on tal 10 aasta möödudes veel üks kord võimalik sambast lahkuda – lõpetada lihtsalt maksed teise sambasse või võtta välja ka kogunenud raha.
Kui inimene on sambast teist korda lahkunud, siis uuesti liituda ja makseid teha ta enam ei saa. Seega ei kogune inimesele teise sambasse enam raha ja pensionieas jääb talle üksnes esimese samba pension.
Raha väljavõtmisel sambast lahkumisel tuleb arvestada sellega, et väljamakse tehakse ühes osas ja välja makstakse kogu raha, mis inimesel teise sambasse kogunenud on. Väljamakselt tuleb tasuda 20 protsenti tulumaksu, kuid maksuvaba tulu arvestust teise samba väljamakse ei mõjuta.
Inimesed, kes liituvad vabatahtlikult teise sambaga esmakordselt, saavad raha esimest korda sambast välja võtta või maksete tegemise lihtsalt lõpetada siis, kui liitumisest on möödunud vähemalt 10 aastat.
Teisest sambast võivad soovi korral lahkuda ka tänased teise samba pensionärid. Selleks tuleb esitada pangale või pensionikeskusele avaldused fondipensioni lõpetamiseks ja ühekordse väljamakse saamiseks või kindlustusandjale sõlmitud pensionilepingu ülesütlemiseks. Väljamakselt, mis teise samba pensionäridele sambast lahkumisel tehakse, tuleb tasuda tulumaks 10 protsenti.
Avalduste esitamine ja raha välja maksmine
Inimesed, kes soovivad pensioni edasi koguda nagu seni, ei pea midagi tegema.
Raha makstakse teisest sambast välja ja maksete tegemine saab alata või lõppeda kolmel korral aastas – jaanuaris, mais ja septembris. Selle, millal kogutud raha välja makstakse ja millal lõpevad või algavad maksed, määrab vastava avalduse esitamise kuupäev.
Sambaga vabatahtlikult liitumiseks ja sambast lahkumiseks, sealhulgas kogutud raha väljavõtmiseks saab avaldusi esitama hakata jaanuaris 2021. Kõik avaldused, mis esitatakse hiljemalt 2021. aasta 31. märtsiks, realiseeritakse septembris 2021.
See tähendab, et sambaga vabatahtlikult liitunud inimesed hakkavad makseid tegema septembris ja maksete tegemise lõpetanud inimesed vastupidi – ei tee septembrist alates enam makseid. Inimestele, kes esitavad raha väljavõtmise avalduse hiljemalt 31. märtsil, saavad kogu oma teise sambasse kogutud raha samuti septembris 2021 kätte.
Avaldused, mis esitatakse 1. aprillist 31. juulini, realiseeritakse järgmise aasta jaanuaris ning avaldused, mis esitatakse 1. augustist 30. novembrini, järgmise aasta mais.
Seeläbi saavad pensionifondid sambast lahkumisest ette teada vähemalt viis kuud. Pikem raha väljavõtmisest etteteatamine aitab pensionifondi investeeringuid paremini juhtida. Raha väljamaksmisega pensionifondile kaasnevate riskide maandamiseks tõstab eelnõu ka pensionifondi arvel laenu võtmise piirmäära seniselt 10 protsendilt 25 protsendile.
Kogutud raha pensionifondist pensioni investeerimiskontole kandmiseks saab vahetamise avaldusi pangale või pensionikeskusele esitama hakata 1. aprillist 2021. Nagu pensionifondi osakute vahetamise puhulgi, toimub raha pensioni investeerimiskontole kandmine 1. septembril, kui vahetamise avaldus esitatakse hiljemalt 31. juulil 2021. Kui avaldus esitatakse järgmises tsüklis, leiab vahetustehing aset 3. jaanuaril 2022.
Teise samba maksed saab pensioni investeerimiskontole suunata samuti septembrist 2021. Selleks tuleb esitada pangale või pensionikeskusele uus valikuavaldus. Maksed suunatakse ümber hiljemalt kolme tööpäeva jooksul.
NordenBladet —Korruptsioonivastane erikomisjon kuulas täna ära Riigikogu liikme Heiki Kranichi selgitused seoses tema kohustuste ja varadega ning leidis, et tema tänased deklaratsioonid on korrektselt esitatud.
Komisjoni esimehe Katri Raiki sõnul ongi erikomisjoni ülesanne hinnata, kas antud juhul valitseb korruptsioonioht või mitte. „Kuulasime Kranichi selgitused ära ja leidsime, et tema tänased deklaratsioonid on korrektsed. Kranichi kinnitusel katavad tema ja ta lähedaste varad tekkinud kohustusi,“ ütles Raik.
Raik möönis, et komisjonil ei olnud võimalik tutvuda Kranichi Eesti Loto juhatuse esimeheks olemise ajal esitatud deklaratsioonidega, kuna seadus ei kohusta peale 2013. aastat riigi osalusega äriühingute juhatuse ja nõukogu liikmetel esitama huvide deklaratsioone. Samuti on möödunud Kranichi 2013. aastal esitatud deklaratsiooni seadusest tulenev viieaastane säilitamise kohustus ja deklaratsioonid on hävitatud.
„Leidsime komisjonis, et võiks taastada 2013. aasta eelse olukorra, kus riigi osalusega äriühingute juhatuse liikmed peaksid ka edaspidi huvide deklaratsioone esitama,“ ütles Raik. „Komisjoni liikmete hinnangul on liiga lühike ka deklaratsioonide säilitamise tähtaeg.“ Raik lisas, et komisjon esitab siiski järelpärimise, kas teised riigi osalusega äriühingute juhatuse ja nõukogu liikmed Rahandusministeeriumi haldusalas esitasid pärast 2013. aastat huvide deklaratsioone.
Komisjoni aseesimehe Marek Jürgensoni sõnul leidis komisjon samas, et Kranichi Eesti Loto juhatuse esimeheks olemise ajal tehtud Eesti Loto maja rendilepingu tagamaad vajavad rohkem läbipaistvust. „Selles osas jääb komisjon ootama prokuratuuri otsust, kas prokuratuur algatab Heiki Kranichi suhtes menetluse ning ei sekku prokuratuuri töösse,“ ütles Jürgenson.
Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon jälgib, et Eesti riigi seadustes sätestatud korruptsioonivastaseid meetmeid rakendataks. Komisjon arutab ja hindab seaduses loetletud ametiisikute võimalikke korruptsioonijuhtumeid, jälgib Riigikogu liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamist ja kontrollib huvide deklaratsioone.
