NordenBladet —Eestlane Magnus Kirt viskas laupäeval Soomes Vantaal toimunud Kuldse Oda võistlusel odaviske maailma hooaja tippmargi 89,33 meetrit.
Kirt, kelle isiklik rekord on 89,75, sai päeva parima tulemuse kirja juba avakatsel. Teisel katsel eestlane tulemust kirja ei saanud, kolmandal saatis aga oda 85,06 meetri kaugusele. Viimast kolme katset eestlane ei kasutanud.
Teise koha sai 81,45-ga soomlane Oliver Helander, kolmas oli 80,49-ga Hiina võistleja Qinggang Zhao.
Senine hooaja tippmark kuulus sakslasele Andreas Hofmannile, kes viskas Shanghai Teemantliiga etapil 87,55. Kuivõrd Kirt suutis selle tulemuse tänasel võistlusel ületada, premeerisid korraldajad teda 5000 euro suuruse auhinnatšekiga.
NordenBladet – Islandi keskkonna- ja looduskaitseamet teatas, et populaarne vaatamisväärsus Fjadrárgljúfuri kanjon on kuni juunikuuni turistidele suletud. Nimetatud looduskaunis koht lihtsalt ei suuda massiturismiga hakkama saada. Maaliline paik äratas külastajates erilist huvi, kuna seal on üles võetud Justin Bieberi videoklipp „I’ll show you“.
2015. aastal filmitud video teenis YouTube’is 440 miljonit vaatajat ja võtteplatsi uudistada tahtvate külaliste arv kasvas kuni 80 protsenti.
Avafoto: Island. Väljavõte Justin Bieber´i Vevo videost
Loe veel: Islandi odavlennufirma WOW Air lõpetab tegevuse
Islandi odavlennufirma WOW Air teatas neljapäeval, et ei suutnud tegevuse jätkamiseks rahastust leida ja tühistas kõik lennud, jättes lõksu tõenäoliselt tuhanded reisijad.
NordenBladet – Norra lõhefarmide omanikud ahastavad: kõikjal vohab vastik vetikas, mis tapab miljoneid kalu. Kalu tapab Norra vetes Chrysochromulina perekonda kuuluv taimhõljum, mis teatud tingimustel puhkeb õitsele ja lämmatab sumpades olevad kalad. Massihukk on viinud lõhehinna järsu tõusuni. Viimasel paaril nädalal on see kerkinud 5,7 protsenti 65 Norra kroonini (6,7 eurot) kilo eest.
Nordlandi ja Tromsi maakonna fjordides suri maikuus 10 000 tonni jagu lõhekalu, vahendab TheLocal.no. Üksikute kalade numbrites tähendab see miljoneid hukkaläinud isendeid ja sadu tuhandeid kroone kahju kalafarmide omanikele.
Toksiline Chrysochromulina vetikas, mis kalu tapab, on Norra vetes üsna tavaline nähtus. Soodsates tingimustes hakkab ta tohutul kiirusel vohama ja lämmatab puurides hoitud kalu.
Norra kalamehed hoiatavad, et vetikas kogub jõudu aina juurde ja katastroof pole kaugeltki veel läbi. Tapjavetika süül tõusis järsult lõhe hind, eelmise nädalaga kerkis see 5,7 protsenti.
NordenBladet — Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) võttis 7.mai kohtumisel kokku möödunud teadusaasta ning andis valitsusele soovitused ühtse ettevõtlus-, teadus- ja innovatsiooni arengukava koostamiseks aastateks 2021–2030. Eesti teadus- ja arendustegevus on järjest enam seotud ettevõtluse ja innovatsiooniga, tõdeti tänasel kohtumisel.
Nõukogu juhtinud peaminister Jüri Ratas toonitas, et Eesti teadustegevus ja erasektor käivad käsikäes ning nõukogu üks ülesanne ongi leida viise kahe sektori veelgi edukamaks koostööks. „Peame oluliseks nii erasektori investeeringute osakaalu tõstmist teadus- ja arendustegevuses, aga teiselt poolt luua ka teadlastele võimalusi kaasata oma teadustöösse veelgi enam ettevõtjaid ning ärgitada neid kasutama innovaatilisi lahendusi,“ lisas Ratas. Samas toonitas ta, et selleks on ka juba palju samme astutud nagu näitas täna nõukogus antud ülevaade.
Teaduse baasfinantseerimise suurendamise ning mitmete koostööprojektide käivitamise kõrval algatati 2018. aastal mitmeid uusi arengumeetmeid. Näiteks IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) programm, mille eesmärgiks on kasvatada Eestis tipptasemel IKT teadus- ja arendustegevuse võimekust. Veel alustati möödunud aastal ettevalmistusi nn ressursitõhususe programmi käivitamiseks. Aastateks 2019-2023 on kavandatud selleks 12 miljonit eurot, millega toetatakse teadus- ja arendustegevust valitud valdkondades ning hoolitsetakse teadlaste ja spetsialistide järelkasvu eest. Samuti luuakse valdkondlikud suunad, õppetoolid või teadusgrupid ülikoolide juurde.
Eesti osaleb üha edukamalt ka EL-i konkurentsipõhises teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Horisont 2020,“ kus meie taotlusaktiivsus ning projektide rahastus oli märkimisväärselt kõrge. 2018. aasta septembri seisuga on Eesti taotlejad osalenud edukalt 426 konkursil ning saanud projektide läbiviimiseks kokku 126,3 miljonit eurot.
Veel viidi möödunud aastal läbi Eesti teadustaristute teekaardi uuendamine, allkirjastati liitumisdeklaratsioon Euroopa superarvutite ühisettevõttega, käivitati Norra-Balti teaduskoostöö programm ning sõlmiti teisi olulisi kokkuleppeid teadusvaldkondade arendamiseks.
Eesti teadus- ja arendustegevusele andis oma hinnangu ka rahvusvaheline innovatsiooni süsteemi hindamise töögrupp, kes tõi välja, et Eesti hoiab oma teadus- ja arendustegevuses laias plaanis õiget suunda. Soovitustena aga toodi välja vajadus veelgi julgemate poliitikavalikute ja rahastusotsuste järele, samuti nähti olulise aspektina dünaamilist koostööd teadus- ja innovatsioonipoliitika vahel. Veel toodi välja, et senisest enam on meil vaja kasvatada võimekust oskusteabe omandamisel ning innovatsiooni soodustamisel. Viimase puhul on ettepanek luua Eestisse näiteks innovatsiooniagentuur või vahendusasutus, mis toetaks tehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõttu ettevõtluses.
Tegevusaruande järeldustele ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemi hindamise tulemustele tuginedes andis TAN soovitused ettevõtluse-, teaduse- ja innovatsiooni arengukava koostamiseks.
Arengukavas on ettepanek uuendusena põimida kaks valdkonda – teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus ja innovatsioon. Uuenduse eesmärk on tekitada kahe olulise valdkonna vahel senisega võrreldes suurem sünergia ja sidusus, mis aitaks omakorda kaasa tootlikkuse ja elanike heaolu kasvule ning pikemas plaanis Eesti kestlikkusele.
Võrreldes varasemaga on arengukavasse sisse toodud ka turismivaldkonna arengusuunad. Arengukava valmib 2020. aasta kevadeks ning see hõlmab endas tegevusi kuni 2030. aastani.
Taust
Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) nõustab valitsust teadus- ja arendustegevuse strateegia küsimustes. Nõukogu esimees on peaminister Jüri Ratas. Nõukogusse kuuluvad veel väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister, haridus- ja teadusminister, rahandusminister ning valitsuse nimetatud liikmetena Jaak Aaviksoo, Toomas Asser, Toomas Luman, Gunnar Okk, Mart Saarma, Oliver Väärtnõu, Tarmo Soomere ja Toomas Tamsar.
NordenBladet —Järgmisel nädalavahetusel, 17-19. mail korraldatakse Helsingis üritus Open House Helsinki, mille käigus pääsevad huvilised neisse hoonetesse ja paikadesse, kuhu tavaliselt juurdepääsu ei ole. Üks neist paikadest on Helsingis Ruoholahtis asuv ja 1970ndatel aastatel ehitatud 600-meetrine endine viinatunnel, kus on hoitud miljoneid alkoholipudeleid ning valmis oldud sõjaks, vahendab Helsingin Sanomat.
Helsingi all on kokku 200 kilomeetrit tunneleid, mille tuntuim osa on metroo, aga on ka selliseid paiku, kuhu inimestel pole asja. Üks sellistest varjus kohtadest ongi Ruoholahti viinatunnel, mille kaudu transporditi Salmisaari viinatehase toodangut Ruoholahtis asunud lattu. Sellel transpordiliinil oli inimesi vaja vaid alguses ja lõpus, et alkoholikastid teele panna ja teises otsas lattu tõsta. Ruoholahti lattu mahtus 80 miljonit pudelit.
Praegu on see tunnel Helsingi varjendite nimekirjas, inimesed saavad sinna minna sõja või mõne katastroofi eest varju. Soome rahvakaitse seaduse järgi peab see tunnel olema valmis inimesi vastu võtma 72 tunniga. Seal on olemas kraanivesi ja WC, kuid ka kohad, kus istuda.
Tunnel oli algselt planeeritud suuremana, aga seda ei ehitatud lõpuni valmis, kuna ehitamise ajal soomlaste viinajoomine ei suurenenud. Üha enam hakati eelistama õlut ja kangemat alkoholi tarbiti vähem. Seega ei olnudki vaja nii suurt tunnelit.
Viinatunnelit ehitati viis aastat, aga kasutusele võtu ajal murdus ootamatult üleujutuse kaitsetamm ja vesi tungis tunnelisse. Tammi murdumise ajal ei olnud tunnelis õnneks kedagi ja keegi ei hukkunud, kuid tunnelit ehitanud Hallenbergi vendade firma läks pankrotti. Neil ei olnud enam võimalusi ega raha, et kannatada saanud osa taastada.
Tunneli põranda all on jätkuvalt toimiv veevõrk, seda on näha niiskusest. 1978. aastal avatud tunneli kasutamine lõpetati 1993. aastal, kui viinatehas viidi Salmisaarist teise kohta. Pärast seda sai sellest tunnelist varjend.
Open House Helsinki toimub 17-19. maini. Ruoholahti viinatunnelit saab külastada 19. mail kell 13 ja 14 algavatel ekskursioonidel. Ekskursioonid algavad Ruoholahti kaubanduskeskuse peaukse juures.
