NordenBladet —Soomes on trend, kus kuritegevus liigub linnadest ära maapiirkondadesse, kus politsei tegevus on nõrgem. Keskkriminaalpolitsei hinnangul see trend tulevikus jätkub. Põhjuseks on asjaolu, et maapiirkondades on politseinikke ja teisi ametivõime väheks jäänud, edastab Maaseudun Tulevaisuus.
Politsei on viimastel aastatel liikunud rohkem suurtesse keskustesse ning väiksemad kohad on jäänud tähelepanu alt välja. Maapiirkondade korrakaitsjate vähesus on andnud omakorda organiseerunud kuritegevusele võimaluse vabamalt tegutseda.
Tulevikus laiendavad kuritegelikud grupeeringud oma tegevust üha laiemalt maapiirkondadesse. Selle tulemusel kasvab maapiirkondades narkootikumide pakkumine ning üldine kuritegevus. Kurjategijad tegutsevad maapiirkondades, mis asuvad suuremate keskuste lähedal.
Kuritegelike grupeeringute arv on Soomes viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Aastal 2000 oli grupeeringuid 8, nüüd juba 75.
NordenBladet — Neljapäeval, 9. mail EBSis kaitstud doktoritöö näitas, et Eesti inimesed ei korralda oma rahaasju tuleviku heaolu kindlustamiseks nii nagu nende teadmised ja sissetulekud seda võimaldaksid. Nende eelistused on pigem olevikku kallutatud ja finantsotsused pole alati ratsionaalsed ning noorte rahatarkuse taset selgitab raamatute arv kodus enam kui pere jõukus.
„Teame, et peaksime isiklikke ja pere rahaasju oma tuleviku heaolu kindlustamiseks korraldama ratsionaalselt igas eluetapis: pidama eelarvet, mõtlema läbi oma vajadused ja soovid nii lühi- kui pikaajalises perspektiivis ning tegema nende täitmiseks arukaid valikuid. Tegelikkuses aga kipume eelistama tänast heaolu kaugema tuleviku eesmärkide nimel töötamisele ning elama pigem palgapäevast palgapäevani,“ tegi Estonian Business Schooli (EBS) värske doktor Leonore Riitsalu kokkuvõtte oma doktoritöö „Books and Biases – the Explanation For Bounded Rationality in Managing Personal Finances“ peamisest uurimistulemusest.
Riitsalu lisas, et vananeva rahvastiku, muutunud pensionisüsteemide ja keerukate finantsteenuste tingimustes on selline finantskäitumine inimestele rahaliselt kahjulik. „Poliitikakujundajad on võtnud enam kui viiekümnes riigis vastu riikliku finantshariduse strateegia, mille eesmärgiks on rahatarkuse ehk finantskirjaoskuse parandamine. Strateegia rakendamisel lähtutakse eeldusest, et arukate finantsvalikute tegemiseks piisab headest teadmistest ja rahuldavast sissetulekust. Paraku näitavad uuringud aga vastupidist –
teadmised ei vii alati aruka finantskäitumiseni ning hoolimata kõrgest sissetulekust elavad paljud inimesed ilma pikaajalistesse eesmärkidesse investeerimata,“ selgitas Riitsalu.
9. mail kaitses Leonore Riitsalu Estonian Business Schoolis oma doktoritööd „Books and Biases – the Explanation For Bounded Rationality in Managing Personal Finances“, mille juhendajaks oli professor Katri Kerem (Estonian Business School) ning oponentideks professor Liga Peiseniece BA Äri- ja Finantskoolist (BA School of Business and Finance) Lätist ning emeriitprofessor Fred van Raaij Tilburgi Ülikoolist Hollandist.
Riitsalu doktoritöö olulisemad leiud:
Eesti inimesed ei rakenda piisavalt oma finantsteadmisi ja sissetulekuid tuleviku rahalise heaolu kindlustamiseks.
Eesti õpilaste kõrget rahatarkuse taset PISA testis mõjutab vanemate jõukusest enam kodune raamatute arv.
Eesti- ja venekeelse õppekeelega koolide suurt erinevust finantskirjaoskuse skooris selgitab üksnes raamatute arv kodus.
Kohustusliku pensionifondi on enda sõnul teadlikult valinud vaid 9% vastanuist, paremad finantsteadmised ei selgita kaalutletud valikut ja otsust mõjutab sageli tuttava või müügimehe soovitus.
Leonore Riitsalu on finantskirjaoskuse ja käitumisökonoomika uurija. Enne teadustöö alustamist juhtis ta rahatarkuse koostööprojekte Finantsinspektsioonis ja esindas Eestit OECD rahvusvahelises finantshariduse võrgustikus. 2014. aastast on ta külalislektor EBS-is ja Tartu Ülikoolis. Samuti on Leonore MTÜ Rahatarkus kaasasutaja. Konsultandina nõustab ta muuhulgas Arenguseire Keskust, OECD-d ja Saudi Araabia Keskpanka.
Estonian Business School (EBS) on Eesti vanim eraülikool, kus õpib bakalaureuse-, magistri- ning doktoriõppe tasemel kokku 1500 üliõpilast, kes saavad oma teadmisi käia täiendamas 60 partnerülikoolis üle maailma.
NordenBladet —Kokku 12 inimesele, kellest 5 on eestlased mõisteti Soome kohtus karistus kindlustuspettuste eest, kus lavastati autodega toimunud avariisid. Materjali valmistasid politsei jaoks ette kindlustusdetektiivid, kes pettused avastasid. Süüdistus esitati kokku 15 inimesele, keda süüdistati pettustes.
Pattustes kasutati vanu, Eestist toodud autosid. Need registreeriti variisikutele ja neile võeti kaskokindlustused. Varsti pärast seda esitati kindlustusfirmadele kahjuteated. Saadud hüvitised võeti välja sularahas ja jagati grupi liikmete vahel ära, vahendab Iltalehti.
Detektiividel tekkisid kahtlused pärast seda, kui hakati uurima Kahjuregistris olevaid andmeid. Selgus, et mitmete kahjuteadete taga olid ühed ja samad inimesed. Avariide kirjeldused olid samuti väga sarnased. Detektiivid hakkasid lähemalt uurima autode ja avariide tausta. Uurimisel kasutati Autokahjukeskuse asjatundjate abi.
Kui ühe Audi ja VW Transporteri vigastusi uuriti, siis selgus, et kokkupõrge ei saanud juhtuda nii, nagu oli kirjeldatud.
Detektiivid leidsid paarkümmend Eestist toodud autot, mis olid teinud kõik avarii Lohja kandis. Autod olid juba eelnevalt vanad ja kehvas korras. Nende väärtust oli tõstetud parema hüvitise saamiseks spidomeetrit kruttides ning hooldusmärkmeid võltsides.
Näiteks ühe avariilise Toyota läbisõit oli veidi üle 100 000 kilomeetri. Auto nägi välja selline, et sellega oli sõidetud palju enam. Detektiivid leidsidki veebist üsna värske müügikuulutuse, kus selle sama auto läbisõiduks oli märgitud 330 000 kilomeetrit.
Kahtlused spidomeetri kruttimise kohta said kinnitust maaletooja hooldeandmetest. Samas selgus, et hoolduse templid olid võltsitud.
Kohtu alla antud inimestest 5 olid eestlased. Petised üritasid kindlustusfirmadelt välja petta kokku ligi 100 000 euro eest hüvitisi, millest firmad jõudsid välja maksta ligi 81 000 eurot. Prokurör nõudis peategijale, 1951. aastal sündinud mehele reaalset vanglakaristust. Kohus aga sellega ei nõustunud. Mehele mõisteti pettuste eest 8 kuu pikkune tingimisi vanglakaristus. Kuigi mees oli varem kohtulikult karistatud, asendati värske karistus 240 tunni ühiskasuliku tööga.
Ülejäänud süüalustele mõisteti trahvid ja alla aasta pikkused tingimisi vanglakaristused. Kolme isiku karistamisest kohus loobus. Otsus pole veel jõustunud.
NordenBladet —Soome mees Reima tüdines puukidest ning leiutas nutika puugipüünise. Katsetamisel jäi püünisesse 15 minuti jooksul kinni ligi 100 puuki ja puugi vastset. Reima Kutila arendas puugilõksu, mida ta nüüd valmistab ja müüb oma garaažis. Püünis meelitab puuke ligi soojuse ja süsinikdioksiidiga, mis meenutab mööda kõndivat inimest või looma, vahendab Iltalehti.
Püünis kujutab endast kangast, mille külge õmmeldud taskutesse pannakse 40 kraadini soojendatud padjakesed ning kanga alla lastakse balloonist süsinikdioksiidi.
Iltalehti oli juures, kui püünist testiti Espoos ning selle külge kogunes 15 minutiga ligi 100 puuki ja puugi vastset.
Reima Kutila püüab enda tehtud puugikorjajaga metsa alt puuke. Väljavõte Iltalehti videost
NordenBladet — Eestis tehtav kvaliteetne traumatoloogia- ja ortopeediaalane õppe-, teadus- ja ravitöö toob Tartusse kaksteist noort ortopeedi ja arst-residenti mitmest Euroopa riigist. Külalisi võõrustava Tartu Ülikooli traumatoloogia ja ortopeedia professori Aare Märtsoni soov on innustada noori kolleege koguma eri riikidest kogemusi, mis toetavad nende kujunemist oma ala asjatundjateks.
Noored ortopeedid ja arst-residendid külastavad Tartut 12.–14. maini esmakordselt Euroopa traumatoloogide ja ortopeedide ühenduse EFORT (The European Federation of National Associations of Orthopaedics and Traumatology) koolitusprogrammi „Travelling Fellowship“ raames. Programmi eesmärk on parandada ja ühtlustada ortopeedia ja traumatoloogia valdkonna koolitusi, toetada uue põlvkonna ja praeguste arstide haridust ja täiendusõpet ning soosida isiklike erialaste kontaktide loomist.
Külastuse käigus tutvustavad Euroopa noored ortopeedid oma maa tervishoiukorraldust, kuulavad Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumi arstide ja õppejõudude loenguid ning osalevad operatsioonidel.
Kliinilise meditsiini instituudi professori Aare Märtsoni sõnul on Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna ja Tartu Ülikooli Kliinikumi jaoks privileeg võõrustada ambitsioonikaid noori kolleege, kelle käes on traumatoloogia ja ortopeedia eriala tulevik. „Ortopeedia ja traumatoloogia on erialad, kus tööpõld on suur. Ortopeediliste operatsioonide pikad ravijärjekorrad, mis on probleemiks ka väljaspool Eestit, viitavad suurele erialasele nõudlusele. Seepärast on äärmiselt tähtis, et noortel oleks huvi traumatoloogia ja ortopeedia eriala vastu ning uute arstide järelkasv oleks järjepidev,“ rääkis Märtson.
Märtson tõdes, et Eestis pakutav traumatoloogia- ja ortopeediaharidus ning sel alal tehtavad operatsioonid on Euroopa meditsiiniülikoolide ja raviasutustega võrdselt kõrgel tasemel. „EFORT-i „Travelling Fellowshipi“ programmi kuulumine kinnitab seda. Üheskoos programmipartneritega on meie soov ühtlustada Euroopas pakutava erialase väljaõppe kvaliteeti ja töökultuuri. Seepärast näitame tulevasele traumatoloogide ja ortopeedide põlvkonnale eri riikide kogemusi, mis annaksid inspiratsiooni ning kinnitaksid eriala võimalusterohkust ja seda, kui oodatud on noored kolleegid eriala arstide töömaastikule.“
Rahvusvahelise programmi raames toimuvad visiidid kaks korda aastas, seda korraldavad föderatsiooni kuuluvate riikide ortopeediaühingud ja toetavad kohalikud haiglad. Eestis on programmi peakorraldaja Tartu Ülikooli ortopeedia dotsent ja Eesti Ortopeedia Seltsi president Katre Maasalu ning toetaja Tartu Ülikooli Kliinikum.
Euroopa noorte ortopeedide ja arst-residentide külaskäik kestab Eestis 17. maini. Viimasel kolmel päeval võõrustavad neid Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaigla ortopeedid.
