NordenBladet — Ligi 50-kraadise kuumuse üle elanud India mees Jayant andis soomlastele soovituse, kuidas praegune kuumus üle elada: tuleb juua petipiima. Isegi jumalad armastavad seda.
Malaisia mees Ching Yee soovitab soomlastele jahutavaid jooke, mis valmistatud arbuusist, kookosest ja roosuhkrust. Päiksevarju tuleb kogu aeg kaasas kanda ning käia tihti duši all. Vältida tuleks tumedaid rõivaid.
Jaapanis elav Rika ütles, et Jaapanis on kuumuse vastu vana tava, mida kutsutakse uchimizu. See tähendab, et vett visatakse väikestest topsidest või ämbritest tänavale. Isegi ettevõtted ja omavalitsused niisutavad tänavaid – see jahutab ja seob tolmu.
Teine jaapanlane, Tokios elav Miyuki soovitab kuumaga sĂĽĂĽa angerjat, kirjutab Ilta-Sanomat.
Aafrikas Botswanas elav Ntibinyane soovitab soomlastel juua ohtralt teed, ja seda kuumalt.
Itaallane Alessio soovitab käia ujumas hommikuti, püsida päev osta varjus ja välja minna alles õhtul. Juua tasub mojitot või õlut, aga mitte punast veini. Magada on soovitav rõdul või aias. Kanda tasub kerget rõivastust.
Kairo naine Dahlia soovitab kanda pearätti, ja see peab olema tingimata valge. Tema mehel on kombeks lasta vanni külma vett ning siis käiakse end seal päeva jooksul jahutamas.
NordenBladet — TTĂś Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi vanemteadur Vasilis Kostakis sai Euroopa Teadusnõukogu (ERC) maineka alustava teadlase grandi. Eesti Teadusagentuuri kinnitusel on Tallinna TehnikaĂĽlikool seekord ainus ERC alustava teadlase grandi (Starting Grant) uurimistoetuse saaja Eestis.  Â
Kostakis kasutab Euroopa Teadusnõukogu alustava teadlase (Starting Grant) 1,1 miljoni euro suurust uurimistoetust nelja-aastaseks teadusprojektiks „Cosmolocalism“, mis püüab mõtestada tuleviku tööd automatiseerimise ajastul ja selle järgselt.
„Loome interdistsiplinaarse meeskonna, kuhu kuuluvad kolm järeldoktorit ning vähemalt neli doktoranti. Kasutame ära globaalset maailmamuutjate võrgustikku, alates valitsustest ning tippülikoolidest nagu Harvard, Massachusetts Institute of Technology (MIT) ja ETH Zürich kuni tuntud mittetulundusühinguteni nagu Greenpeace või P2P Foundation, et suurendada teadlikkust uutest tootmisvormidest, mis võiksid olla avatumad, soodsamad ja jätkusuutlikumad,“ lausus Kostakis.
„Samamoodi, kui vabavaraline entsĂĽklopeedia Vikipeedia on kõrvale tõrjunud tasulise Encyclopedia Britannica, on võrgustunud väiketootmiste teke toonud uusi avatud lähtekoodiga lahendusi disainivaldkonda ja tootmisesse,“ ĂĽtles ta, tuues näiteks avatud töötoad (makerspace’id) ja muud taolised koostöötamise keskused, mis on varustatud kohapealsete töövahenditega nagu 3D-printerid ja CNC-pingid või ka traditsioonilisemate tööriistadega.
Kostakis ja tema meeskond otsivad lähiaastatel vastust küsimusele, missugune on nende uute tootmisvormide jätkusuutlikkuse, demokratiseerimise ja innovatsioonivõimekuse potentsiaal.
Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor Renno Veinthal lausus, et TTÜ jaoks on Vasilis Kostakise ERC stardigrant oluliseks teetähiseks, sest see prestiižne grant on ühelt poolt kõrgetasemelise teadustegevuse tunnustuseks, teisalt loob see teadlasele senisest avaramad võimalused ülikoolile olulises teadussuunas huvipakkuvate teemade uurimiseks.
„Saadud ERC grant on heas kooskõlas ülikooli algatatud TalTechDigital initsiatiiviga, mille eesmärgiks on digitehnoloogiate arendamine ning kasutuselevõtt õppe- ja teadustöös, aga ühtlasi nende mõju uurimine nii tööstuses, majanduses kui ühiskondlikes protsessides laiemalt. TTÜ-le on Vasilis Kostakise saadud ERC grandi saamine väärikaks tunnustuseks ülikooli 100. sünnipäeval,“ lisas Veinthal.
TTÜ Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi direktori, professor Erkki Karo sõnul on ERC grant Euroopas teadlase jaoks üks olulisimaid tunnustusi. Alustava teadlase grandile on tihe konkurents, 3170 avaldusest sai 2018. aastal toetuse 403 projekti. Projektitoetus on suurusjärgus kuni 1,5 miljonit eurot kuni viieks aastaks, võimaldades noortel teadlastel keskenduda enda murrangulisele uurimistööle.
„Vasilis Kostakis alustas oma rännakuid teadusmaailmas kĂĽmme aastat tagasi, esialgu magistris ja hiljem Ragnar Nurkse instituudi doktorandina. Ăśsna lĂĽhikesest akadeemilisest karjäärist hoolimata on dr Kostakis visionäärina P2P [peer-to-peer – kasutajalt kasutajale] partnervõrgu tehnoloogiate valitsemist uurides ĂĽles ehitanud muljetavaldava teadlaste kogukonna, mis ulatub TalTech’ist Harvardini ning kuhu on kaasatud globaalne P2P-kogukond,“ ĂĽtles Karo.
„Sellel ERC grandil saab kindlasti olema globaalne mõju, pakkudes tehnoloogiast läbi imbunud ühiskonnale jätkusuutlikuma tulevikustsenaariumi,“ lisas ta.
Kreekast pärit Vasilis Kostakis omandas nii doktori- kui magistrikraadi Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ). Ta töötab vanemteadurina TTÜ Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis ning õppejõuna USA-s Harvardi Ülikooli Berkman Kleini interneti ja ühiskonna uurimiskeskuses.
Lisaks akadeemilistele publikatsioonidele on Kostakis avaldanud populaarteaduslikke artikleid tunnustatud väljaannetes nagu Harvard Business Review ja Aeon.
TTÜ Ragnar Nurkse instituut on Eesti ja Läänemere regiooni juhtivaid teaduskeskusi innovatsiooni ja valitsemise võtmeküsimustes. Nurkse instituudis töötab neli Eesti Vabariigi sotsiaalteaduste valdkonna riikliku teaduspreemia laureaati: Wolfgang Drechsler, Rainer Kattel, Tiina Randma-Liiv ja Ringa Raudla.
NordenBladet – Hooldajatoetus raske ja sĂĽgava puudega lapse hooldajale on Eestis 19.18 eur. Ei, MITTE TUNNIS vaid see on kogu summa kuus (30 päeva eest)! Mõni saab ka kuni 75 eur, kui tegu on nii keerulise lapsega, kes ainult voolikute kĂĽljes elab.
Juhin tähelepanu sellele, et see on toetus vanemale, kes ei saa töötada lapse hooldamise tõttu. Samuti kehtib see toetus vaid siis, kui Töötukassast (või Töökassast, nagu seda ümber soovitakse nimetada) toetust ei saa.
Armsad poliitikud – ma soovin teile sĂĽdamest, et see karmavõlg teie enda laste ja lastelaste peal teile ringiga tagasi ei tule – te ei tea, mida tähendab puudega lapse kasvatamine ja kogu elu ĂĽmber sättimine.. Palun ĂĽtlege mulle, mida saab see hooldaja , kes sĂĽgava või raske puudega lapse hooldamise tõttu tööl käia ei saa, võimaldada endale ja lapsele 19.euroga?
Kui lisada juurde maksimaalsed toetused (Raske ja sügava puudega lapse toetus 80,55; Perehüvitis (lapsetoetus) 55.-; Üksikvanema lapse toetus 19,18 ja äärmuslikuks minnes ka Toimetulekutoetus 140+112=252.-; ), mida on võimalik taodelda (ja oletame, et inimene need ka saab), siis saavad puudega laps ja lapse hooldaja kahepeale kokku: 425,91 (Ühe inimese kohta 212,96 kuus). Palun näidake mulle seda eelarvet, millega on selle raha eest võimalik katta eluasemekulud, toidukulud, ravikulud ja kõik muud kulud. Puudega lapsed saavad läbi KOV-i vajadusel ka kooli transporditoetust, kooli toiduraha ning osalist tegevushüvitist (näiteks logopeed, tegevusterapeut) aga millised on toetused-soodustused hooldajale? Milline inimene peaks elama 19 eurose palgaga?
Ma ei tahaks mõtet algsest teemast väga kaugele laialt lappama lasta, aga kui siit edasi vaadata, siis jõuame veel Kauksi Ülle artikli juurde, mis äsja Maalehes ilmus. Üks mõte oli seal selline:
/…/ Hävitatakse iidne koriluskultuur /…/ aga kontrollijaid tuleb muudkui juurde. Mõledakse välja, kuidas ohjeldada väikesi pirukakĂĽpsetajaid, sõirategijaid, kuid riigi tasemel sulid võivad riiki kahjustada. Isegi kui mõni astub tagasi, käib kaasavaraks kopsakas hĂĽvitis.
Kujutage nĂĽĂĽd ette ĂĽhte puudega lapse vanemat, kelle sissetulek on päevas alla euro ning kujutage ette mis juhtub siis, kui ta (toome suvalise näite) läheb tunniks ajaks maapoe ette koduaias kasvatatud tilli ja tomateid või heegeldatud linikut mĂĽĂĽma. Ăśtleme, et ta teenib sellega 5-10 eurot. Kui ta seda ei deklareeri, siis on ta kriminaal ning kui ta seda deklareerib, siis jääb ta toetustest ilma. Siit tekib järgmine VĂ„GA SUUR auk, mis Eesti riigis parandamist vajaks — väikeettevõtjatesse suhtumine, nendele esitatud nõuete ning nendelt raamatupidamise, maksude ning muu paberimajanduse skeemid. HALLO!! Tõesõna HALLO Eesti riik!! Varsti pole siin ĂĽhtegi ettevõtjat enam, kes Eesti riigi piires midagi deklareerib. Ja kas tõesti ei suudeta toetada nõrku ning piinatakse paarisaja euro teenijad viimase piirini paberimajandust täites (palk juba raamatupidajale tuleb enamikul suurem, kui teenistus ise)… pole normaalne
Küsimus 1: Kas 425,91 on kellegi meelest summa, millega kaks inimest saavad inimväärselt või üleüldse kuus ära elada, kui kõrvalsissetulekuid pole? Nii kui on kõrvalsissetulek, ei ole toimetulekutoetust. Kas 425 euro eest saab üürida korterit, maksta arveid (vesi, elekter, telefon, TV, internet), osta bensiini autosse, parandada autot või muid kodus lagunevaid asju, käia arstil, osta süüa, osta rohte jne.
Küsimus 2: Miks hooldaja, kellel on võibolla kaks kõrgharidust, peab elama toimetulekutoetusest? Kuidas see normaalse inimese psüühikale mõjub? Ta tuleks toime väga hästi, kui ta saaks tööl käia või kui ta saaks võrdväärset palka hooldajana.
Ma imestan väga, et on inimesi, kes leiavad, et antud situatsioon pole drastiline. Norras, Rootsis, Soomes oleks ammu juba inimesed plakatitega tänaval ning riigijuhid välja vahetatud või faktide ette surutud. Kui me nii leplikud oleme kõige suhtes, siis ongi nii, et Riigikogu liikmed saavad auto, bensiini, toidu, komandeeringu, parkimise jne toetusi, sadat sorti hüvitisi jne lisaks oma rasvastele palkadele, samal ajal kui pool ühiskonda elab allasurutult ja vaesuses. Erinevate toetuste skaala on täiesti paigast ära. Ning maksumaksjad ei võta sõna, kuhu nende palgast saadud raha läheb.
Riik ei pea kellegi lapsi (olgu nad puudega või terved) ĂĽlal hoidma ja toetama, vaid ikka lapsevanem (vanemad) AGA kui on loodud erinevad toetustesĂĽsteemid, siis sellisel juhul olgu need loogilised – nii vanainimesele, puudega lapsele, hooldajale, vangile. PS! Need pole sugugi negatiivsed seiukohad ega etteheited riigile vaid arutelu paljude jaoks valusal teemal ning pĂĽĂĽd leida paremaid lahendusi, mitte lihtalt sõimata ega ka käed rĂĽpes istuda. Minu meelest huvitab Eesti riigis tavainimest liiga vähe, mis riigis toimub ja kuidas riiki juhitakse. Liiga palju on ĂĽkskõiksust kõige suhtes.
Olgu taustainfona öeldud, et vangide toiduraha päevas on keskmiselt 7,55 eur ja neil ei ole elamiskulude, kommunaalide, riiete ega haiglaravi eest vaja muretseda – kõik see on neile tasuta (taaskord maksumaksja poolt kinni makstud).
Aktuaalne kaamera vahendab (aprill 2017), et kinnipeetavate arestimajades kõhu täis söötmine on läinud pidevalt kallimaks ning erineb piirkonniti üsna suuresti. Nii näiteks maksab ühe arestialuse päevane toiduports Võrus lausa 17 eurot. Haapsalus aga 13 eurot ning Pärnus 11 eurot. Suuremates linnades on kinnipeetavaid ning ka riigihankel toitlustust pakkuvaid ettevõtteid rohkem ning toidu hind jääb Tallinnas kuue euro kanti, Tartus maksab toidupäev neli ja pool eurot.
Seistes kogu Eesti laste ja väetite eest küsin: MIKS LÄHEB MAKSUMAKSJA raha retside, sulide, väigistajate ja mõrtsukate ülalpidamiseks, samal ajal kui puudega inimesed, puudega inimeste hooldajad, paljud väikelapsed, suurpered, üksikemad (-isad), vanainimesed ja ka ausad töötud virelevad nälja, häbi ja ellujäämise piirimail?
________________________ Riigi teataja: § 3. Hooldajatoetuse taotlemine (1) Hooldaja on käesoleva korra mõistes vanem, last kasvatava vanema abikaasa, eestkostja või perehoolduslepingu alusel last hooldav isik, kes ei saa töötada puudega lapse hooldamise tõttu.
Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord puudega lapse hooldajale
Vastu võetud 29.03.2016 nr 60
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 2 alusel.
§ 1.  Üldsätted
 (1) Määruse eesmärk on kehtestada 3 kuni 17-aastase (k.a) keskmise, raske või sügava ja 16 kuni 18-aastase raske või sügava puudega lapse (edaspidi hooldatav) vanemale, eestkostjale või muule last kasvatavale isikule (edaspidi hooldaja) hooldajatoetuse määramise ja maksmise tingimused ja kord Maardu linnas.
 (2) Puudega lapse hooldajale makstav hooldajatoetus (edaspidi: toetus) on keskmise, raske või sügava puudega lapse hooldajale riigieelarvest selleks ettenähtud vahenditest makstav igakuine toetus.
 (3) Hooldajatoetust saab taotleda isik, kelle enda elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Maardu linn ja kelle tegelik elukoht on Maardu linnas, puudega lapse eest, kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Maardu linn ja kelle tegelik elukoht on Maardu linnas.
 (4) Mittetöötava tööealise hooldajatoetust saava isiku eest maksab sotsiaalmaksu Maardu linn.
§ 2.  Hoolduse seadmise taotlemine
 (1) Hoolduse seadmiseks esitab taotleja Maardu Linnavalitsusele sotsiaalabi osakonnale (edaspidi sotsiaalabi osakond) kirjaliku taotluse, milles märgitakse:  1) taotluse esitanud isiku nimi, isikukood, elukoht, kontaktandmed;  2) hooldust vajava lapse nimi, isikukood, elukoht;  3) hooldajatoetuse saamiseks pangakonto number;  4) nõusolek isikuandmete töötlemiseks;  5) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.
 (2) Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:  1) koopia isikut tõendavast dokumendist;  2) koopia lapse sünnitunnistusest;  3) puudega lapse rehabilitatsiooniplaan selle olemasolul;  4) abielutunnistus ja vanema nõusolek toetuse määramiseks võõrasvanemale, kui hooldajatoetust taotleb võõrasvanem;  5) ärakiri kohtu määrusest eestkostja määramise kohta või lepingust perekonnas hooldamise kohta;  6) koopia arstliku ekspertiisi otsusest puude tuvastamise kohta.
 (3) Sotsiaalabi osakonnal on vajaduse korral õigus nõuda taotlejalt lisaandmeid või –dokumente.
§ 3.  Hooldajatoetuse määr
 (1) Hooldajatoetus on hooldajale makstav igakuine sotsiaaltoetus.
 (2) Hooldajatoetuse määra kehtestab Maardu Linnavalitsus (edaspidi: linnavalitsus).
§ 4.  Hoolduse seadmise ja hooldajatoetuse määramine
 (1) Hoolduse seadmise, hooldajatoetuse määramise või neist keeldumise otsustab linnavalitsus korraldusega.
 (2) Hooldust ei seata ja hooldajat ei määrata:  1) taotlejale, kes töötab;  2) taotlejale, kes saab töötutoetust või töötuskindlustuse hüvitist;  3) taotlejale, kellele on määratud raske või sügav puue;  4) taotlejale, kes saab lapsehooldustasu alla 3-aastase lapse hooldamise eest;  5) kui lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega;  6) kui taotleja ei esita sotsiaalabi osakonna poolt küsitud täiendavaid dokumente või on esitanud valeandmeid.
 (3) Linnavalitsus otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise sotsiaalabi osakonna juhataja või juhataja asetäitja ettepaneku alusel 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest, mis tehakse taotlejale teatavaks 5 päeva jooksul otsuse vastuvõtmisest.
 (4) Hooldajatoetust makstakse alates otsuse vastuvõtmisele järgnevast kalendrikuust jooksva kuu eest hiljemalt 10. kuni 20. kuupäevaks hooldaja pangakontole.
§ 5.  Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise tähtaeg
 Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt kuni:  1) kuni lapse puude kestvuse viimase päevani;  2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldatav või hooldaja omab tähtajalist elamisluba.
§ 6.  Hoolduse lõpetamine
 (1) Hooldus lõpetatakse hooldaja avalduse alusel või hoolduse seadmise aluse äralangemisel. Hoolduse seadmise aluse äralangemised on:  1) hooldatava hoolduse korraldamine teiste sotsiaalteenustega;  2) kui on ära langenud hooldajatoetuse määramise alused;  3) puudega lapse või hooldaja alalisel elama asumisel teise omavalitsuse territooriumile;  4) keskmise puudega lapse 16-aastaseks saamisel;  5) raske või sügava puudega lapse 18-aastaseks saamisel;  6) kui ilmneb hooldaja suutmatus hooldust korraldada;  7) hooldaja ei täida hooldaja määramise otsusega temale pandud kohustusi;  8) toetuse saaja teadlikul valeandmete esitamisel;  9) hooldaja tööle asumisel.
 (2) Hoolduse lõpetamise otsuse teeb linnavalitsus korraldusega, v.a p 4 ja p 5sätestatud juhul.
 (3) Hoolduse lõpetamise otsus tehakse hooldajale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.
 Hooldaja on kohustatud teavitama sotsiaalabi osakonda 10 päeva jooksul asjaolude tekkimisest, mis toovad kaasa:  1) hoolduse lõpetamise;  2) määratud hooldajatoetuse suuruse vähenemise;  3) hooldaja eest sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimise või ära langemise.
§ 8.  Toetuse tagastamine
 Toetust on õigus tagasi nõuda, kui toetuse saaja varjas paragrahvis 7 nimetatud andmeid teadvalt või esitas valeandmeid. Kui isik keeldub alusetult saadud toetust tagasi maksmast, võib ametiasutus teha toetuse saajale ettekirjutuse. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib ametiasutus anda selle sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
§ 9.  Määruse jõustumine ja rakendamine
 (1) Tunnistada kehtetuks Maardu Linnavolikogu 30.04.2013 määrus nr 83 „Hooldajatoetuse maksmise kord puudega lapse hooldajale“.
 (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
NordenBladet – Baltikumi taastuvenergiaettevõtte Nelja Energia AS-i (4Energia) puhaskasum vähenes tänavu esimesel poolaastal aastavõrdluses kolmandiku võrra ehk 36,4 protsenti 3,6 miljonile eurole. Samas kasvas ettevõtte käive võrreldes möödunud aasta esimese kuue kuuga 10,3 protsenti 36,7 miljoni euroni, teatas ettevõte Oslo börsile.
Kulumieelne kasum (EBITDA) kahanes 10,9 protsenti 18,9 miljonile eurole ning maksueelne kasum (EBIT) langes 22 protsenti 10,1 miljonile eurole. Kontsern tootis kuue kuuga tuulest 313,8 gigavatt-tundi elektrit, mida on 14 protsenti vähem kui 2017. aasta esimesel poolaastal.
Eestis vähenes tuuleparkide toodang mullusega võrreldes 21 protsenti 131,3 gigavatt-tunnile, Leedu tuulepargidtootsid poole aastaga 182,6 gigavatt-tundi elektrit ehk 9 protsenti vähem kui mullu. Keskmine tuulekiirus oli Eestis 6 meetrit sekundis ja Leedus 5,9 meetrit sekundis, võrrelduna vastavalt mulluse 6,4 ja 5,9 meetrit sekundis kiirusega.
Eesti Energia tütarfirma Enefit Green AS (endine: Eesti Energia Taastuvenergia Ettevõte) teatas mais, et ostab 289 miljoni euroga 100-protsendilise osaluse Nelja Energias, lisaks võtab Enefit Green üle Nelja Energia laenud 204 miljoni euro ulatuses. Tehing võib kaasa tuua kõigi Nelja Energia aktsiate võõrandamise ja ootab konkurentsiametite heakskiitu. Tehingu osana müüs Nelja Energia vähemusosalused ettevõtetes Marble Management OÜ ja Marble Invest OÜ.
Nelja Energia on Baltikumi suurim taastuvenergia tootja, omades Eestis ja Leedus 17 tuuleparki koguvõimsusega 287 megavatti. Lisaks avas Nelja Energia mullu Lätis biomassil töötava 3,9-megavatise elektri ja 19,2-megavatise soojuse koostootmisjaama, ning 140 000-tonnise aasta toodanguga pelletitehase. Nelja Energial on ka väikeosalus kahes Eesti biogaasijaamas. Möödunud aastal tootis Nelja Energia 804 gigavatt-tundi taastuvenergiat.
Nelja Energia AS-ist kuulub enne müügitehingu lõpuleviimist Vardar Eurus AS-ile 77 protsenti ja Eesti investoritele 23 protsenti. Vardar Eurus on Norras registreeritud ettevõte, millest 90 protsenti kuulub Norra energiaettevõttele Vardar AS ja 10 protsenti põhjamaade keskkonna investeeringute fondile NEFCO (The Nordic Environment Finance Corporation). NEFCO on rahvusvaheline investeerimisfond, mis investeerib keskkonnasõbralikesse projektidesse. Fondi varade maht on 115 miljonit eurot.
NordenBladet — Herilaste vastu aitab hästi Hispaaniast laenatud nipp, kus tuleb päikse kätte panna veega täidetud kilekott. Herilased ei talu päikse peegeldust vees. Veega täidetud kotid on kasutusel herilaste peletamiseks Hispaania söögikohtades ja seda vägagi edukalt. Nüüd prooviti seda Soomes ja see töötab, vahendab Yle.
Koti võib panna nii räästa alla rippuma kui lihtsalt lauale.
Bioloog Jaakko Kulberg ütles, et herilased kasutavad liikumiseks sisemist kella ja päiksekompassi. Päiksekiirte käes olev veekott aga ajab herilase sisemise kompassi mingil põhjusel sassi. Seda võib võrrelda olukorraga, kus maa magnetväljas on häired ja kompassinõel hakkab ringiratast käima.
Herilane tajub sellist olukorda ebameeldivusena ja lahkub.
Kulberg soovitab herilaste eemalehoidmiseks nn esimese tulija tapmise meetodit. Herilased on sotsiaalsed olendid ja vahetavad omavahel infot. Kui üks mingi koha leiab, siis teavitab pessa tagasi jõudes kohe teisi. Kui see esimene surmata, siis ta pessa tagasi ei jõua ja teisi ei teavita.
________________________________________
Herilane on kiletiivaliste (Hymenoptera) seltsi kuuluv astlaliste (Aculeata) ja rippkehaliste (Apocrita) alamseltsist lendav putukas, kes pole ei mesilane ega sipelgas.
Herilaste sugukonnad Peamiselt kuuluvad Eestis tuntumad herilased ühisherilaste sugukonda või alamsugukonda (Vespidae, Vespinae), olenevalt süstemaatilisest käsitlusest.
Ogaherilased (Scoliidae) kasvatavad oma järglased üles maa sees elavates põrnikate vastsetes. Suurema osa oma elust veedab emane ogaherilane maa sees kaevates ja saaki otsides.
Sipelgherilaste (Mutillidae) tiivutud emased meenutavad sipelgaid, kuid on karvased. Nemad parasiteerivad mesilaste ja herilaste pesades.
Emased liivaherilased (Pompilidae) ehitavad maa sisse uru, millesse paigutavad astlatorgetega halvatud putuka või ämbliku. Selle kehale munetud munast kooruv vastne leiab eest rikkaliku toiduvaru.
Kaevurherilaste (Sphecidae) hulka kuulub röövikuhunt (Ammophila sabulosa), kes kütib mullas elavate öölaste röövikuid, müürib pärast röövikule munemist uru kinni. Tema vastsele peab arenemiseks piisama sellestsamast röövikust. Kaevurherilasi on umbes 500 liiki, kellest Eestis esineb umbes 140. Peresid nad ei moodusta.
Kärbsehundid (Bembex rostrata) aga tassivad aeg-ajalt arenevatele vastsetele uusi kärbseid juurde.
Mesinikele võivad suurt kahju tekitada kodumesilasi küttivad mesilasehundid (Philanthus triangulum).
Suur osa herilasi on üksikelulised näiteks erakherilased (Eumenidae), keda on Eestis arvatavalt 30 liiki. Nad tassivad oma vastsetele urgu halvatud putukaid nagu kaevurherilasedki.
Ühiselulistest liikidest on meil üks suuremaid vapsik (Vespa crabro). Neid kuni kolme sentimeetri pikkusi valusalt nõelavaid putukaid on kohanud ilmselt igaüks.
Herilase pesad Paberisarnasest materjalist pesi ehitavaid herilasi elab Eestis üheksa liiki, peale nende veel kolm liiki pesaehitajatega väliselt väga sarnaseid ja lähedalt suguluses olevaid pesades parasiteerijaid. Ühiselu elavad kõik pesaehitajad liigid. Pere liikmed kuuluvad kolme kasti: üks ema, hulk temast väiksemaid töölisi ja isased. Töölised on arenemata suguorganitega emased, kes suve lõpuks kasvatavad üles uue emade ja isaherilaste põlvkonna. Ühiselulised on ka pesaparasiidid, kuigi neil puudub tööliste kast. Peale ühisherilaste elab Eestis veel vähemalt 300 mitmesugustesse süstemaatilistesse rühmadesse kuuluvat erakherilast.
Pesapaiga valikult jagunevad meie herilased kahte rühma. Ühed teevad pesa maapinnast kõrgemale mitmesugustesse õõnsustesse, kasutades seejuures ka inimese loodud varjualuseid: lakapealseid, kuure, pesakaste, isegi kummuli ämbreid jm. Kõige levinum on sellistest liikidest saksi-metsaherilane.
Maapinna kohal pesitsevate liikide hulka kuuluvad need, kelle pesad on tavaliselt põõsastes või puude võrades, kuid kes tulevad ka inimese juurde. Nimetatud rühma (perekonna) eestikeelne nimetus on metsaherilased ja neid on neli liiki. Viies maapinna kohal pesitsev liik on Eestis väga haruldaseks peetud kärjeherilane, kes on viimastel aastatel oma levilat siin laiendanud. Möödunud sajandi kaheksakümnendatest aastatest on teada selle liigi esimene leid Eestis: ühelt väikeselt Kagu-Eesti rabalt. Nüüd on see soojalembene lõunapoolne putukas jõudnud juba Tartu lähistele Kärevere kanti, aga võib-olla ka mujale.
Teine rühm herilasi ehitab oma pesad maa õõnsustesse, näiteks väikese närilise urgu. Sedamööda, kuidas paberist pesa mõõtmed suurenevad, laiendatakse tühemikku sealt pinnast välja kaevates, nii et suve lõpul võib pesa ise olla priske kapsa suurune ja paikneda sellele vastava suurusega koopas. Seda rühma nimetame maaherilasteks, siia kuuluvad kaks väga tavalist ja suve lõpul tihti tüütut liiki: liht-maaherilane ja täpik-maaherilane. Kolmas – ruske maaherilane – teeb tagasihoidlikke väikesi pesi ning inimesi tavaliselt ei tüüta.
Mõlemas rühmas, maa kohal ja all elavate liikide hulgas, tuleb ette ka erandeid. Vapsikut on nähtud pesitsemas kompostihunnikus ja tõenäoliselt mingis maa-aluses õõnsuses rannavallis. Täpik-maaherilase pesa on nähtud viie meetri kõrgusel tellisseinal, kinnitatuna katuse-eendi alla. Ka moondunud pesakuju tuleb sageli ette, näiteks siis, kui pesa ruumipuudusel enam loomulikult laieneda ei saa.
Kõige paremini on tuntud aga metsaherilaste (Dolichovespula) pallikujulised pesad. Herilased ehitavad pesi vee ja süljega niisutatud ja hästi läbimälutud kõdupuidust, mis on sarnane sellega, mida inimene rakendab paberivabrikutes. Tugevate suiste abil pureb herilane puukiud hästi peeneks ja immutab selle oma rinnanäärme nõrega ja valmistab saadud massist nii kärjekannud kui ka pesakatted.
Müüriherilased valmistavad savistesse järsakutesse kaevatud uru suudmele pikenduseks savitükikestest toru.
Käguherilased (Sapygidae) munevad teiste herilaste urgu või pessa.
Maaherilane (Paravespula) ehitab pesa pinnasesse. Täpik-maaherilane (Vespula germanica)
Kevadel poeb ületalve elanud emaherilane nagu kimalanegi talvituspaigast välja ning otsib endale sobiva pesapaiga, kuhu ehitab kõigepealt mõned kellukesekujulised kärjekannud mis hiljem kõrvalolevate kärjekannude survel muutuvad kuuetahulisteks ,kinnitades need kuhugi oksa külge või mõne hoone katuse alla. Need kannud on madalad nagu kausikesed. Igasse kannu paigutab emaherilane ise ühe muna, millest koorunud vastseid emaherilane ise toidab suus peeneks puretud putukatega. Noored töölised jätkavad pesa ehitamist ja edasi kasvab pesa kiiresti. Valmistatakse üha uusi kanne, need ehitatakse vanade alla uue korrustena. Kõige uuem on alumine korrus, kuhu ema muneb.
Kärjekannudest koosnevad kärjed paiknevad pesas rõhtsalt, nii, et kannude avad vaatavad allapoole. Seetõttu on ka vastsetel pead allapoole. Nukkumise eel katavad vastsed ise kannu suudmed pärgamendi taolise kaanega.
Herilaste elutsükkel Herilaste nukkumine vältab umbes kuu aega. Niipea, kui nukkudest kooruvad valmikud – töölised, loobub herilasema toiduhankimisest vastsetele, samuti pesa ja kannude ehitamisest, andudes ainuüksi munemisele.
Suve jooksul võib herilaspere kasvada mitmesajaliikmeliseks. Noored töölised toovad vastsetele, samuti ka emale toitu: algul magusat taimemahla, hiljem kärbseid, mesilasi, liblikate röövikuid – kõiki putukaid, kellest jõud üle käib. Mürginõela pistega või lihtsalt tugevate suiste abil surmab herilane oma ohvri, närib samas ta küljest tükikesi, mälub peeneks ja toidab sellega kannudes olevaid vastseid. Ka raibete küljest puretakse selleks tükikesi. Ise aga toituvad herilased õite nektarist, lehetäide väljaheidetest ning varastavad mesilastelt mett. Viljapuuaias imevad herilased ploomide, õunte, pirnide ja marjade mahla.
Sügise saabudes ei välju nukkudest enam töölised, vaid uus põlvkond ema – ja isaherilasi. Nad lendavad pesast välja ja paarituvad. Pärast pulmalendu isased surevad, viljastatud emaherilased aga poevad puu- ja koorepragudesse või sügavale pinnasesse ning langevad talveunne, pere sügisel hukkub.
_________________________________
Vapsik (Vespa crabro) on ĂĽhisherilaste alamsugukonda kuuluv liik herilasi.
Vapsiku levikualaks on Euroopa (puudub kõige põhjapoolsemates ja lõunapoolsemates piirkondades), Aasia keskosa ja alates 19. sajandist ka Põhja-Ameerika, kus teda enne 1840. aastat polnud leitud.
Vapsiku välimus Vapsik (ekslikult kutsutakse vaablaseks) on suurim Kesk-Euroopas (ka Eestis) elav herilane. Kuninganna suurus võib olla kuni 35 millimeetrit, töölistel 18–25 millimeetrit ja meessoost isenditel 21–28 millimeetrit. Tagakeha on kollase-pruunikirju, isastel on seitse nähtavat segmenti ja emastel kuus. Tiivad on neil punakas-oranžid, rindmik pruun. Pea on kollane ja tumedad silmad on c-kujulised.
Vapsiku elutsükkel Vapsikute pesakond on moodustatud üheks aastaks. Sügisel sündinud ja paaritunud kuningannad talvituvad puidukõdus või mullas. Nende metabolism on viidud miinimumini ning kudede kaitseks toodavad ka glütserooli, mis toimib antifriisina. Kevadel otsib kuninganna sobiva elupaiga ja alustab pesa ehitamisega. Esimesse kambrikesse muneb ta munad, mis viie kuni kaheksa päeva pärast arenevad vastseteks ning järgneva 12–14 päeva jooksul läbivad viis vastsestaadiumit. Vastseid toidetakse läbimälutud putukatega, mida algul toob kuninganna, kuid hiljem, kui piisavalt järglasi on välja arenenud, teevad seda emased töölised. Kui vastsete areng hakkab lõpule jõudma, toodavad nad spetsiaalse näärme abil siidjat niiti, millega katavad kambrikese ning seal läbivad metamorfoosi 13–15 päeva jooksul.
Lisaks putukatele toituvad vapsikud küpsete marjade ja puuviljade mahlast ning õienektarist. Kuninganna vajab valgurikkamat toitu, töölised aga saavad hakkama vaid süsivesikutega, mida nad hangivad näiteks kahjustatud puude küljest lekkivast mahlast.
Sügisel (augustis-septembris) saavutab pesa suurus oma haripunkti (400–700 isendit) ning ühel hetkel arenevad munadest isased ja uued kuningannad, kelle toitmisele nüüd töölised keskenduvad, mistõttu vana kuninganna lahkub pesast ja hukkub. Isased paarituvad uute kuningannadega ja seejärel samuti surevad kiiresti.
Oht inimesele Vapsiku ohtlikkus inimesele ja koduloomadele on liialdatud. Tema agressiivsus väljendub pigem pesa kaitsmisel. Rahvasuus leviv arusaam, et kolm nõelamist võib osutuda eluohtlikuks, ei ole õige. Vapsiku mürk on võrreldav mesilaste ja teiste herilaste mürgiga, kuigi ei ole nendega päris identne. See on vähem toksiline, kuid selles sisaldub rohkem atsetüülkoliini (neurotransmitter). Selle tõttu on vapsiku nõelapiste valusam kui tavalise herilase oma. Samuti on vapsiku nõel pikem ning jämedam.
Kui allergikud välja arvata, siis ei ole vapsiku piste inimesele eluohtlik. Et tekitada inimese elule ohtu, on vaja 500–1000 intensiivset nõelamist. Kuna aga vapsikud ründavad ühiselt vaid pesa vahetus läheduses, ei ole selline arv nõelamisi saavutatav.
Â
Märksõnad: herilane, herilased, herilastega võitlemine, herilaste tõrja, kuidas vabaneda herilastest, mis on vapsik, vapsikute tõrje, vapsikutest vabanemine, vapsikud suvilas, vaablane, vaablased, herilased suvilas, kuidas tõrjuda, mida teha kui herilased on aias, herilase pesa, herilaste pesad, milline on herilase pesa, kuhu teeb herilane pesa, nipid, herilased ründavad, mida teha kui herilane hammustab, mida teha kui herilane nõelab, mis vahe on vapsikul ja herilasel, mis vahe on vapsikul ja vaablasel, mis vahe on vaablasel ja herilasel, kas vapsikud on ohtlikud, kas vapsikud on eluohtlikud, kas herilase nõelamine on valus, kas herilane nõelab või hammustab, kus herilane elab, kus herilased elavad, millest toitub herilane, millest herilased toituvad, herilasepesa hävitamine, herilase nõelamine, herilane inglise keeles, wasp, teave herilaste kohta, vajalik info herilaste kohta, õpetus kuidas herilaspesa hävitada, herilased tulevad aeda, herilased tulevad tuppa
