NordenBladet — Parkimistrahvidega pole mõtet Soomes nalja teha – pärast viit tasumata trahvi võidakse auto ära viia. Helsingis viiakse aastas tänavatelt ära 2200 autot. Kui autot kahe kuu jooksul välja ei lunastata, läheb see omavalitsusele, vahendab Yle.

Autod viiakse ära peamiselt kahel põhjusel: enamusel juhtudel on auto valesti pargitud ja kui nii on olnud järjest kaks ööpäeva, siis viiakse auto ära. Teine osa on maksmata trahvide eest ära veetud autod – kui parkimise eest on tehtud viis tahvi ja need maksmata jäetud, siis võib auto ära vedada.

Ära veetud auto saab kätte alles siis, kui äravedamise ja parkimise kulud ning trahvid on tasutud. Mõnel juhul on tulnud välja käia tuhandeid eurosid.

Kui avalikku kohta jäetud auto on kasutuskõlbmatu, veetakse see otse romulasse. Kui autol on mingi väärtus, veetakse see omavalitsuse parklasse. Kui autot kahe kuu jooksul välja ei lunastata, siis see müüakse maha või veetakse romulasse.

Mõnesse seisma jäetud autosse on teinud pesa kodutud ja siis on auto äraviimine raske sündmus.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Soomes räägitakse palju sellest, et taimetoidu tarvitamine on kasvanud. Ent samamoodi on kasvanud ka liha tarbimine ja taimetoidu tarvitajate arv kasvanud pole. Nii näiteks pole soomlaste liha tarvitamine elaniku kohta vähenenud. Üle-eelmisel aastal see lausa kasvas. See selgus looduskaitsekeskuse Luke iga-aastasest aruandest.

Paljude jaoks on see suur uudis, sest meedias muudkui räägitakse sellest, et liha tarvitamine väheneb ja taimetoiduliste arv kasvab. Tegelikkus on aga sootuks vastupidine: taimetoidulisi juurde ei tule ja liha tarbimine hoopis kasvab.

Tampere ülikooli teadur Markus Vinnari põhjendab sellist nähtust asjaoluga, et meedia kirjutab sellest, mis „müüb”. See aga ei pruugi vastata tegelikkusele.

Paljude taimsete toodete puhul jäetakse suurte kasvunumbrite puhul märkimata, et alustatud on nullist. Seetõttu on protsendid küll suured, aga tegelikud müüginumbrid võivad olla üsna väiksed. Palju on tehtud juttu lihavabast oktoobrist, aga liha müüki pole see üldse mõjutanud.

Soomes on päris taimetoitlasi arvatavalt ainult 1-2 protsenti rahvastikust. Taimetoitlane ehk vegan ei söö liha, kala, mune ega piimatooteid. Paljud küsitlused ei peegelda samuti tegelikkust, sest inimesed küll lubavad vähendada liha söömist, aga tegelikkuses seda ei juhtu.

Helsingi lihamüüjad pole märganud mingit liha tarbimise vähenemist. Aeg-ajalt on kõikumisi, aga inimesed söövad liha ikka nii nagu varem. Praegu on gurmee-trend, mis tähendab, et inimesed tarvitavad kallimat liha nagu lambakarree ja filee. Teisalt on õpitud paremini kasutama odavamaid tükke nagu küljeliha.

Luke statistikast tuleb välja, et soomlased tarvitavad varasemast rohkem valget linnuliha.

Taimetoidu olukord siiski lootusetu pole, sest praegu on paljude jaoks nö ärkamise faas, kus hakatakse eri võimalusi teadvustama. Taimetoidu kasvatamine nõuab vähem maad ja on seetõttu keskkonnasõbralikum kui loomakasvatus. Soomes on kasvanud ka värske taimetoidu tarbimine. See näitab, et soomlased söövad rohkem kõike: nii liha kui taimset toitu. Üks põhjusi võib olla see, et tarvitatakse vähem piimatooteid, aga ka see, et toitu visatakse rohkem ära. Taimetoit näiteks rikneb väga kiiresti.

Võimalik on ka see, et inimesed ongi hakanud sööma rohkem nii liha kui taimetoitu – toidulaud on muutunud mitmekesisemaks.

Toidu tarvitamise puhul on reeglina kaks määravat tegurit: maitse ja hind. Neist sõltub, kui palju mida süüakse.

NordenBladet — Soome Yle läbi viidud küsitlusest selgus, et 4/5 soomlastest pooldab, et Soomes säiliks igal pool asustus ja on nõus, et selle maksaks riik kinni. Küsitluse tulemused näitavad selle läbiviijate väitel, et soomlased on tõsiselt mures teatud piirkondade väljasuremise pärast, vahendab Yle.

Küsitlus viidi läbi telefoni teel 11-19. juunil ja sellele vastas 1012 üle 15-aastast soomlast.

Seni on Soome arengu puhul arvestatud vaid eliidi arvamusega ning rahva arvamust pole küsitud. Soome linnastumist pooldavad aga vähesed asjatundjad ja poliitikud. Sellest on jäänud mulje, et kõik tahavad kangesti kolida elama linnadesse. Kui aga küsida arvamust tavalistelt inimestelt Soomes, siis on arvamus sootuks vastupidine.

Märkimisväärne on see, et vaid 12 protsenti vastanutest leiab, et riik ei peaks sekkuma piirkondlikku arengusse. Enamus tahab, et riik kannaks hoolt kõigi piirkondade eest ja et iga ruutsentimeeter Soomet vajab kaitset.

Ühtlasi soovib enamus soomlasi, et linnastumist hakataks pidurdama. See tähendab, et valitsus peaks pöörama tähelepanu mujale kui ainult Helsingile.

Mõned asjatundjad on varem märkinud, et tervet Soomet on võimatu arendada. See aga on sama kui öelda, et kogu Soomet pole võimalik kaitsta.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Värske Briti teadusajakirjas avaldatud uurimus väidab, et Soomes tehakse igal aastal tuhandeid mõttetuid operatsioone. British Medical Journalis läinud nädalal avaldatud uurimuses tuli 35-65-aastaste isikute testrühma peal välja, et Soomes tehtavad kallid õlaoperatsioonid ei anna rohkem kasu kui lihtne füsioteraapia. Soomes tehakse aastas ligi 3500 õlaoparatsiooni, vahendab Iltalehti.

See pole esimene kord, kui kirurgiline sekkumine on tunnistatud kasutuks. Nii selgus neli aastat tagasi tehtud Soome uurimuses, et vanuritele tehtavast põlveoperatsioonist pole samuti midagi kasu, kuna sama head tulemused saavutati füsioteraapia abil. See tähendas, et Soome haiglates tehti igal aastatl ligi 10 000 täiesti mõttetut operatsiooni.

Põhjus, miks tehakse jätkuvalt haiglates mõttetudi operatsioone tuleb sellest, et eri ravimeetodite tõhusust pole omavahel võrreldud.

Enamasti on inimesed pärast operatsiooni õnnelikud, et said vaevustest lahti, aga tegelikult pole neid aidanud operatsioon, vaid selle järgne füsioteraapia, samuti asjaolu, et on veidi aega mööda läinud.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT