NordenBladet — Soomes on sinivetikaga olukord hull nii meres kui järvedes. Sinivetikat on pea igal pool Soome lahes ja mujalgi. Samuti vohab sinivetikas järvedes juba viiendat nädalat järjest. Näiteks Espoos Laaksolahti rannas on sinivetikat olnud juba suve algusest saadik, vahendab MTV.
Soome keskkonnakeskuse info kohaselt on sinivetikat mingil määral 44 järves, ohtralt 14 järves ja eriti palju 3 järves.
Olukord sinivetikaga on tavapärasest palju hullem ning seda on rohkem kui keskmiselt viimase 20 aasta jooksul. Kõige rohkem on sinivetikat Lõuna-Soome järvedes. Sinivetikat on tavapäraselt rohkem seal, kus on suurem inimasustus, ehk siis suuremate keskuste ligidal.
Sinivetikasse tuleks suhtuda väga tõsiselt ning võtta seda kui mürki. Eriti tähelepanelik tuleb olla laste ja koertega, kes võivad vett alla neelata.
Isegi kui vetikas on rannast kadunud, ei tohiks veel mõned päevad ujuma minna, sest vees võib olla mürgiseid ühendeid.
Allikas: Eestinen.fi Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Rootsis juba mitmendat nädalat möllavad ulatuslikud metsatulekahjud ligi 25 000 hektaril on pannud metsloomad liikuma. Karud ja teised suuremad imetajad on läinud liikvele, väiksemad kaugele joosta ei jaksa.
Ainuüksi Gävleborgi põlengualal elab ligi 500 karu, lisaks veel ilvesed, hundid ja ahmid, vahendab Aftonbladet.
Loomad põgenevad vaistlikult, kui tunnevad suitsu lõhna. Praegu on paljudel loomadel pojad.
Põlengutes hukkuvad põhiliselt putukad ja linnupojad, kes pole veel pesadest välja saanud. Väiksematel imetajatel puudub samuti võimalus pakku minna.
Prognoositakse, et põlengualal hukkuvad väiksemad loomad täielikult. Väiksemad imetajad nagu mutid ja hiired hukkuvad.
Metsaalune kattub põlengu järel tuhaga ja see on väetiseks taimedele. Mõne aasta pärast hakkab põlengualal taimestik lokkama, sest maapind on toitainerikas. Selles faasis tavaliselt taimetoidulised loomad naasevad. Tavaliselt kulub loomade naasmiseks 2-3 aastat.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Helsingi lastehaiglas töötajad kurdavad, et intensiivravi osakond on üle koormatud, mistõttu pole võimalik uusi patsiente vastu võtta. Intensiivravi vajavaid patsiente on paigutatud teistesse osakondadesse. Põhjuseks on töötajate, eriti aga kogenud õdede puudus. Sellega seoses on haiglas toimunud mitu kriisikoosolekut, vahendab MTV.
Töötajad kurdavad, et patsiendid, kelle olukord halveneb, ei saa piisavalt kiiresti abi. Osal juhtudel pole võimalik patsiente intensiivi paigutada. Lapsevanematele aga räägitakse, et raskes olukorras lapsed tulevad hästi toime ka mujal kui intensiivis.
Haigla juhtkonna väitel aga probleeme pole ja kõik, kes intensiivi vajavad selle ka saavad. See aga, et haigeid on rohkem kui intensiiv suudab vastu võtta olevat kõigi Soome haiglate probleem. Kui intensiiv on üle koormatud, siis saab lapsed paigutada teistesse osakondadesse intensiivse järelvalve alla.
Töötajad kurdavad ka seda, et patsientide olukord on halvenenud seoses kogenud hooldustöötajate puudumisega. Nii on näiteks juhtumeid, kus lapsed on jäänud haiglas ilma ravimite ja toiduta.
Töötajad kurdavad, et asjast on juhtkonnale räägitud, aga midagi ei muutu. Haigla juhtkond tunnistab, et töötajatega on räägitud ja et mõnes osakonnas tunnevad töötajad tõesti, et on üle koormatud. Juhtkond samas leiab, et töötajaid on piisavalt.
Allikas: Eestinen.fi Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soomes on läinud bussid seest väga palavaks. Mõni bussijuht peab 10-tunnise vahetuse mööda saatma 50-kraadises kuumuses. Bussides on kuum nii juhtidel kui reisijatel. Põhjus on selles, et paljudes bussides puudub konditsioneer või on see rikkis, vahendab Iltalehti.
Omavalitsused nõuavad küll konkursi tingimustes, et bussides oleks konditsioneer, aga seda hiljem ei kontrollita.
Bussis saab küll kuuma ilmaga avada aknaid, aga sellest on vähe abi.
Soome bussijuhid juba kurdavad, et ajud sulavad. Bussijuhid julgustavad reisijaid kaebama omavalitsustele, et nood kontrolliksid, mis toimub. Bussijuhile kurtmine ei muuda midagi.
Bussijuhtidel on kuumaga eriti raske, kuna nemad ei saa teha töökohal pause, mis on ette nähtud. Põhjus on selles, et bussijuhtide töökoht pole ametlikult mitte buss, vaid garaaž. Töötervishoiu inspektorid käivad busse kontrollimas vaid talvel, aga sel tegevusel puudub sügavam mõte. Bussijuhtide väitel peaks töötervishoiuarst tulema nüüd ja istuma kuumaga bussis 4,5 tundi.
Bussijuhtidel on kuumaga ette tulnud tervisehäireid, aga õnneks pole suuremaid õnnetusi veel olnud. Erinevalt reisijatest pole bussijuhil võimalik kuumast bussist välja hüpata ja end jahutada. Ainus võimalus on bussijuhil visata kingad jalast ja sõita paljajalu.
Allikas: Eestinen.fi Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Kuigi neljakümnesed Minna ja Aapo on keskmise sissetulekuga, ei jää neil pärast maksude maksmist kuu lõpus mitte midagi järele. Kuidas on see võimalik?
Pohjanmaal elav Minna on keskmise sissetulekuga kontoritöötaja, kes teeb kõrvalt lisaraha teenimiseks müügitööd. Mees Aapo on vahetustega tööl toiduainetööstuse ettevõttes. Peres on 5- ja 7-aastased tütred.
Minna brutosissetulek on 2500 eurot kuus. Palgast jääb pärast maksude maksmist järgi 1800 eurot. Aapo sissetulek on vahetustega tööl kõikuv, aga keskmiselt jääb 3000-eurosest palgast kätte 2000 eurot. Lisaks saavad Aapo ja Minna kahe lapse pealt lapsetoetust.
Kokku jääb perel igas kuus pärast maksude maksmist kätte ligi 3800 eurot. Kuigi summa tundub suur, ei jää sellest kuu lõpus mitte midagi alles. Pere elab peost suhu.
Minna räägib, et Soomes pole hea olla keskmise sissetulekuga, kui sul on eluasemelaen, kaks last ja kaks autot. Paljud arvavad, et kui mõlemad vanemad käivad tööl, siis on palju raha. Reaalsus on aga teine: elatakse palgapäevast palgapäevani ja säästudeks ei jää midagi, vahendab Ilta-Sanomat.
Minnal ja Aapol kulub iga kuu raha järgmiste asjade peale:
Korterilaen: 900 eurot
Autolaen: 220 eurot
Tarbimislaenud: 234 eurot
Kindlustused: 200-400 eurot
Kahe auto kütus: 200 eurot
Minna ravimite kulu: 65-100 eurot
Lasteaiamaks: 434 eurot
Arved: ligi 1000 eurot (internet, digi-TV, mobiil, elekter ja muu
Toit: 600-1000 eurot kuus (pere käib toitu ostmas Lidlis)
Pärast püsikulude mahaarvamist jääb Minnal kätte vaid 150 eurot kuus. See kulub kiiresti eri arvete ja laste riiete peale. Kuivõrd perel säästusid pole, siis võib väiksemgi lisakulu pere eelarve sassi lüüa. Kui Minna jalg sai vigastada, kulus selle raviks ootamatult suur summa raha.
Rahapuudus sunnib Minnat võtma laenu, mida makstakse tagasi puhkuserahadest. Minna on mõelnud, et lasteaiamaks võiks olla väiksem või et tal võiks kuluda vähem raha haiguse peale. Siis oleks raha uute rõivaste, juuksuri või reisimise jaoks.
Minnat häirib see, et lapsed ei pääse mitte kuhugi. Minna loodab, et enne kooli algust on võimalik viia lapsed juuksurisse, enda juuksurist ei julge naine unistadagi.
Minna arvates on Soome ühiskond keskmise palgaga inimeste jaoks ebaõiglane. Näiteks lasteaiamaks on väga suur. Üks töötu naine uhkustas, et pole pidanud maksma aasta otsa lasteaiamaksu, kuna töötute eest maksab selle omavalitsus. Tundub ebaõiglane, et töötu inimese elukvaliteet on parem kui neil, kes päevast päeva tööl käivad.
Minna üritab pidevalt leida uusi viise, kuidas lisaraha teenida. Ta teeb lisaks juhuslikku müügitööd.
Lihtsamaks läheb siis, kui lapsed lähevad kooli ja ei pea enam maksma lasteaiamaksu.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
