NordenBladet — Soome suudaks toime tulla vaid paari suurema metsatulekahjuga ning edasi peaks abi küsima välismaalt. Teine võimalus on talitada nii nagu seda tehakse Venemaal – lastakse lihtsalt metsal põleda.

Rootsis on praegu üle terve riigi hädaolukord, kuna metsatulekahjusid pole suudetud enam kui nädala ajaga kontrolli alla saada. Üle kümne tuhande hektari süttis juba teist korda lühikese ajavahemiku jooksul. Sama olukord võib korduda Soomes, kus süttib korraga mitukümmend tuhat hektarit metsa. Selle tarbeks pole Soomeski piisavalt vahendeid.

Kui Rootsis ja Soomes püütakse iga hinna eest kustutada kõik tulekahjud, siis Venemaal lastakse lihtsalt põleda, kui just pole ohtu inimestele, vahendab Yle.

Tuletõrjeinspektor Rami Ruuska peab Vene moodust üheks võimaluseks ka Soomes, mida aga seni pole veel kasutatud. See variant võib aga ette tulla, kui Soome ise tulekahjudega toime ei tule.

Tulel võib lasta lihtsalt põleda ning seda piirata. Seejärel võib oodata sademeid. See on võimalik, kui põleb suur ala ja pole ohtu inimestele.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Peatselt legaliseeritakse ravikanep ehk kannabis üle kogu maailma, mistõttu Soomes on alanud juba aktiivne aretus- ja seemnekasvatustöö. Soome tahab miljardite eurode suurusest kanepiärist saada osa endale, mistõttu on Soome kannabise-ettevõte Hamppusampo asunud ettevalmistusi tegema.

Soome puhtas keskkonnas kasvatatud kannabidioolile ehk nn kergkannabisele on arvatavalt turgu üle terve maailma. Kõigepealt aga tuleb jõuda niikaugele, et ravikanepit oleks võimalik Soomes müüa ilma retseptita, vahendab Yle.

Soome ametivõimud suhtuvad kannabise müüki praegu veel väga ettevaatlikult. Kergkannabis ehk kannabidiooli sisaldav kanep on teistsugune kui THC-d sisaldav mõnuaine kannabis.

Soome apteekides on praegu müügil multiskleroosi vaevuste leevenduseks ravim Sativex, mis sisaldab välismaal kasvatatud kanepit. Lisaks töötatakse Euroopa Liidus välja kannabidioolil põhinevat laste krampide-vastast preparaati.

Soomes tegeletakse praegu samuti mitte mõnuainet, vaid kannabidiooli sisaldavate sortide aretusega. Eesmärk on saada see müügile nii kodus kui välismaal. Hamppusampo juhatuse liige Hannu Hyvönen on veendunud, et Soomes on ravikanepit võimalik vabalt kasvatada juba paari aasta pärast.

Soomes on võimalik kasvatada kõiki kanepi liike, kui seda ei tehta uimastava aine saamise eesmärgil. Seega on kasvatamine teadus- ja aretustööks täiesti seaduslik. Hamppusampo on välismaalt toonud kannabise sordid toiduameti Evira loal.

Praegu tegeleb kannabise aretustööga Soomes 5-6 kasvatajat. Lisaks Hamppusampole on teisigi ettevõtjaid, kes kavandavad Soomes kannabise suurtootmist.

Seadusliku kannabise turu mahuks prognoositakse lähitulevikus maailmas ligi 50 miljardit eurot. Eelis on neil riikidel, kus ravikanep on legaliseeritud: Kanada, USA, Iisrael, Šveits ja Holland. Soome ettevõtjad tahavad samuti sellest suurest ärist osa endale haarata. Soome brändiks võiks saada näiteks valgete ööde ajal kasvatatud ravikanep, mis kasvab Soomes hästi lageda taeva all tavalise põllu peal. Kanepi osas on suur tulevik just mahetootjatel.

Kanep kasvab Soomes hästi. Näiteks seemneõli sorti Finola kasvatatakse toiduaine- ja kosmeetikatööstuse tarbeks Lõuna-Soomes mitmel tuhandel hektaril. Finola eelis on see, et sel on juba niigi suur kannabidiooli sisaldus – nüüd tahetakse seda aretustööga veelgi kõrgemaks saada.

Kanadas ja USA-s on tekkinud juba hiiglaslikud kümnete tuhandete hektarite suurused kanepifarmid, mis kuuluvad suurtele firmadele. Soomes loodetakse, et kanepist saab uus Sampo ehk rahaveski.

Šveitsis on praegu toimumas suur kergkannabise ehk kannabidiooli buum. Kannabidiooli vaadatakse Šveitsis kui toidulisandit ning 18-aastased saavad seda osta putkadest ja toidupoest. Soomes tahetakse kannabidiool samuti toidulisandiks registreerida, siis saab seda vabalt müüma hakata. Praegu saab seda Soomes osta vaid retseptiga.

Soome ametnike väitel on Šveitsil seadusandlusega lihtsam, kuna Šveits ei kuulu Euroopa Liitu. Soomes ollakse preagu veel arvamisel, et kannabidiool on ravim. Selleks, et toode lubataks vabamüüki, on vaja teha põhjalikud ja kallid uuringud. Samuti on raske murda kanepi ümber valitsevat stigmat, mis on tekkinud seoses THC-d sisaldava mõnuaine-kanepiga.

Soomeski on kanepikasvatajatel hirm, et naaber kutsub politsei, kuigi tegemist võib olla seadusliku kanepisordiga Finola. Seetõttu ei riski paljud ettevõtjad veel praegu kanepiga tegeleda.

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Helsingi Meilahti tornhaigla operatsioonisaalides on 30 kraadi sooja ja niiske, mistõttu on opereeritutel tõsine infektsioonioht. Haiglas tehakse Soome kõige keerukamaid operatsioone, nende seas elundisiirdamised ja südame- ning ajuoperatsioonid, vahendab Yle.

Kuumus valitseb lisaks operatsioonisaalidele ka palatites. Kuumusest veel suuremaks probleemiks peetakse niiskust.

Haigla arstide väitel jälgitakse hoolsalt, et patsiendid mõnda nakkust ei saaks ning haavad mädanema ei läheks.

Lisaks patsientidele kannatavad kuumuse ja niiskuse käes ka arstid ja õed. Nende jaoks on haiglasse toodud suures koguses gaseeritud vett. Arstid ja õed proovivad olude sunnil tegutseda nii, et higi patsientide peale ei valguks.

Tornhaiglas tehti paar aastat tagasi suur 100 miljonit eurot maksnud remont. Sellega seoses paigaldati uued jahutusseadmed ja selles haigla osas ongi olukord veidi parem.

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Venelased on asunud müüma neile Ida-Soomes kuuluvaid suvilaid. Kinnisvara madal hind tuleb paljudele müüjatele suure üllatusena. Venelased ostsid Soomes kinnisvara kokku ligi 10 aastat tagasi. Mõned aastad tagasi aga hakati rohkem müüma ja nüüd on müük veelgi sagenenud, vahendab Yle.

Müügihuvi on suurendanud Vene majanduse probleemid ja rubla madal kurss.

Müügis on valdavalt suured, 200-300-ruutmeetrised suvilad, mille hind on 100 000-150 000 eurot.

Venelased on investeerinud kinnisvarasse suuri summasid, aga neil pole raha, et kinnisvara ülal pidada. Seetõttu on nad pannud suvilad müüki ja on üllatunud, kui isegi sisse pandud raha tagasi ei saa.

Venelaste jaoks on olukord kehv, sest mereäärsete suvemajade hinnad ongi Soomes juba mõnda aega langenud. Tuleb ette juhtumeid, kus müüja hinnasoov on nii kõrge, et müümisest pole keegi huvitatud.

Vene omanike puhul ei usalda soomlastest ostjad ehituse kvaliteeti. Probleem on teravam siis, kui venelased on ise ehitanud või remontinud.

Savonlinna kandis on suvilate hinnalagi olnud 100 000 euro ringis. Venelased ei saa aga sellest aru. Ostjad on põhiliselt soomlased ja nemad pole nõus suvila eest suuri summasid välja käima.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT