NordenBladet — Soome pealinn Helsingi on ette võtnud ambitsiooniga projekti muutuda maailma esimeseks virtuaalseks linnaks.
See tähendab, et Helsingit on võimalik tulevikus külastada virtuaalselt, kõndida selle tänavaid mööda ja tutvuda vaatamisväärsustega ilma vahetult linnas olemata.
Projekti nimi on Helsinki2020 ja selle veebis on juba mõned kohad olemas, mida saab virtuaalselt külastada.
RT @DiscoverFinland: Helsinki is the Virtual Capital of the World – the first interactive virtual city that can be explored and visited virtually: https://t.co/wa6Bit1Iqd
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Tartu Ülikooli teadlased mõõtsid koolis õpilaste liikumisaktiivsust ja näitasid oma äsja ilmunud artiklis, et tippteaduses saab kallimate analoogidega võrdväärselt kasutatada ka lihtsaid sammulugejaid.
Uuringus kandsid 144 Eesti õpilast koolis nädal aega samal ajal tavakasutajale mõeldud umbes 70 eurot maksvat sammulugejat ja teadusuuringutes kasutatavat professionaalset liikumisandurit. Kaks seadet, mis mõõtsid sammude arvu ja liikumisaktiivsuse intensiivsust, andsid väga sarnaseid tulemusi. Seega saab sammulugejat kasutada iga päev oma liikumisaktiivsuse mugavaks hindamiseks.
„Kuigi meie igapäevast liikumist mõõtvad nutikellad ja sammulugejad on aina laiemalt kasutuses, on nende potentsiaal teadusmaailmas veel üsna avastamisjärgus,“ ütles TÜ liikumislabori teadur ja artikli üks autoritest Kerli Mooses. Ta rääkis, et teadusuuringute tegemiseks oli esmalt tarvis tõestada, kas lihtsad seadmed selleks üldse sobivad. „Näitasime uuringuga, et tulemused on võrreldavad ja seda ka lühikeste ajavahemike mõõtmiseks, nagu näiteks liikumisaktiivsus vahetundides.“
Piisav liikumine on laste tervislikuks arenguks väga vajalik. Teadusuuringute kohaselt ei toeta aktiivne liikumine mitte ainult kehalist arengut, vaid avaldab soodsat mõju ka lastevahelistele suhetele, tähelepanule ja õpitulemustele. Sammulugejate kasutamine aitab nii lastel kui ka nende vanematel saada aimu sellest, kui palju päevas tegelikult liigutakse. „Sageli on tulemused lapsevanemate jaoks üllatavad, kuna vaid ligikaudu veerand õpilastest liigub nii palju, kui soovitatakse,“ lisas Mooses.
Ajakirjas BMC Public Health ilmunud artikli autorid on Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi ja arvutiteaduse instituudi teadlased. Uuringus osalesid seitsme kooli kolmandad klassid. Uuringu üks keerulisemaid osi oli sammulugejatest vajalike detailsete mõõteandmete kiire ja mugav kättesaamine ning nende andmete analüüs ja visualiseerimine. Selleks loodi spetsiaalne liides ja keskkond koostöös Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi, OÜ Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskuse ja tarkvaraettevõttega Quretec.
Kooliõpilaste füüsilise aktiivsuse analüüsi teemal valmib eraldi artikkel.
NordenBladet — Eesti geeniteadlased ja bioinformaatikud on välja töötanud uue meditsiinigeneetika meetodi, mis võimaldab alates tänavu sügisest teha Eestis kohapeal lootele ohutut kromosoomianalüüsi ehk mitteinvasiivset sünnieelset geneetilist testimist. Nüüd tuleb teadlastel leida moodus, kuidas seda teadusmahukat ja suure lisandväärtusega täppismeditsiini teenust rakendada ja edasi arendada.
Sünnitajate vanus kasvab järjest nii Eestis kui ka mujal Euroopas, kuid sellega kaasneb loote kromosoomhaiguste suurem risk. Mitteinvasiivse sünnieelse geneetilise testimise (ingl non-invasive prenatal testing, NIPT) abil on neid haigusi põhjustav geneetiline muutus võimalik tuvastada ligikaudu sajaprotsendilise täpsusega juba raseduse varases staadiumis.
NIPT-i saavad Eesti lapseootel naised teha juba praegu, kuid seni on proove analüüsitud välismaal. Seega läheb välismaale ka testimiseks kuluv raha, mis on suurusjärgus 400–800 eurot ühe testi kohta. See tuleb kinni maksta patsiendil endal.
Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse AS-i (TerviseTAK) ja Tartu Ülikooli (TÜ) teadlased on loonud NIPT-i andmeanalüüsi uudse platvormi NIPTmer. Sellega saab lapseootel naise vereproovi analüüsides leida, kas lootel esineb rasket kromosoomhaigust tekitav 13., 18. või 21. kromosoomi lisakoopia. Näiteks 21. kromosoomi lisakoopia põhjustab sündival lapsel Downi sündroomi.
TÜ reproduktiivmeditsiini professor ja TerviseTAK-i juhataja Andres Salumets kinnitas, et NIPT-i kasutuselevõtuga kaotatakse Eesti üks suurim puudujääk rasedate uuringutes. Kuna nüüdisaegne ja täpne geeniuuring võiks olla kättesaadav kõigile rasedatele, siis on oluline, et proove ei saadetaks analüüsiks väljapoole Eestit.
See täpne geenitest võimaldab tuvastada loote kromosoomhaigusi ema verest alates kümnendast rasedusnädalast. Tänapäeval saab raseduse nii varases järgus uurida loote pärilikkusainet ainult NIPT-meetodiga.
Mitteinvasiivse sünnieelse geneetilise testimise meetodite arendus on maailmas seni olnud jõukohane peamiselt suurtele firmadele ja ülikoolihaiglatele. Kuna Eestis maksab välismaise teenuse eest patsient ise, ei ole see kõigile rasedatele taskukohane. Samas on test tõhus ning lootele ja emale täiesti riskivaba. Seepärast korvab näiteks Soomes, Hollandis ja Belgias riiklik tervisekindlustus NIPT-uuringu neile rasedatele, kellel on suurem risk loote kromosoomhaiguse esinemiseks.
Eestis on viimastel aastatel tehtud NIPT-i arendustööd Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toel TerviseTAK-is, kaasatud on ka TÜ teadlased ning Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Ida-Tallinna Keskhaigla arstid. TÜ molekulaarse biotehnoloogia professori Ants Kure ja bioinformaatika vanemteaduri Lauris Kaplinski sõnul on loote kromosoomhaiguste suhtes nüüdseks Eestis analüüsitud ligikaudu 583 rasedat ning haigus on tuvastatud 37 lootel.
„Laboratoorset tööd juurutada on suhteliselt lihtne, ent rasedatelt kriitilise hulga väärtuslike vereproovide võtmine nõuab jällegi palju aega ning eeldab teadlaste ja arstide tihedat koostööd,“ märkis TerviseTAK-is NIPT-i arendustööd juhtiv Kaarel Krjutškov. Ta lisas, et andmeanalüüsi arendamiseks on rakendatud tipptasemel IT-oskusteavet. „Nüüd on komplekt ehk TerviseTAK-i labor, esmauuringuks analüüsitud proovid ja tarkvara koos. Meil ei ole tulevikus vajadust maksta litsentsitasusid ega saata NIPT-proove testimiseks Eestist välja.“
Krjutškovi sõnul tuleb NIPT-geenitest teha kümne päeva jooksul pärast vereproovi võtmist. „Me peame tegema analüüsi selle aja jooksul, sõltumata proovide arvust. See on nagu liinibuss, mis peab sõitma ka siis, kui reisijaid on vähevõitu. Seetõttu ei ole me NIPT-teenuse pakkumisega üleliia kiirustanud,“ sõnas ta.
Ajakirjas Scientific Reports avaldatud Eesti geeniteadlaste ja bioinformaatikute artikkel uudsest NIPT-meetodist oli viimane puuduolev lüli selleks, et pakkuda rasedatele täppismeditsiini teenust Eestis kohapeal. NIPT-i aastane vajadus võiks Eestis ulatuda 5000 testini ja see maksaks kokku kuni 2 miljonit eurot. 2017. aasta juunikuus tegi Eesti Naistearstide Selts Eesti Haigekassale taotluse kompenseerida NIPT-i vähemalt kromosoomhaiguse suure riskiga rasedatele. Väiksema riskiga rasedad peaksid testi eest maksma ise. Taotlus on siiani haigekassa menetluses.
Kaarel Krjutškov lisas, et Tartus asuvas TerviseTAK-i täppismeditsiini laboris on plaanis alustada NIPT-proovide analüüsimist tänavu sügisel. Peale NIPT-i hakkab labor pakkuma veel kolme Eesti teadlaste töö tulemusel põhinevat geenitesti.
NordenBladet — Vene president Vladimir Putin kinkis USA kolleegile Helsingis jalgpalli. Asja muudab pikantseks asjaolu, et selle palli sees oli mikrokiip, mille abil on võimalik infot hankida.
Nimelt, nagu välja tuleb, on kõikide MMi pallide sees mikrokiip. See oli ka kingina üle antud Adidase palli sees, vahendab Bloomberg.
USA-s on seoses palliga tekkinud poleemika, et seda ei tohiks mingil juhul viia Valgesse Majja.
Adidase kodulehel on öeldud, et palli sees on NFC-kiip, mida saab lugeda näiteks nutitelefoniga, kui see palli lähedusse panna. Adidase info kohaselt sisaldab kiip videoid mängudest. Firma ei kommenteerinud, kas kiibi abil on võimalik kedagi pealt kuulata.
Helsingis ütles Trump, et annab selle edasi pojale Barronile.
Valge Maja pressiesindaja Sarah Sanders ütles, et kõigile presidendi kingitustele tehakse turvakontroll. Kui palli sees on mingid venelaste luureseadmed, siis saadakse neist teada.
Allikas: Eestinen.fi Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Kuumad ilmad on Soomes suplusvee soojaks kütnud ja nüüd valitseb seal tõsine veremürgituse oht. Lisaks sinivetikale ohustavad inimest soojas vees noroviirused ja vibrio (sh nn lihasööja) bakterid, vahendab Ilta-Sanomat.
Terviseamet hoiatab, et 2014. aasta soojal suvel sagenesid haigestumised just augustikuus. Tänavune suvi on aga palju soojem, mistõttu on mure tervise pärast suurem.
Ka Euroopa haiguskeskus ECDC on hakanud jälgima vibrio bakterite levikut Läänemeres.
Vibrio bakterid võivad põhjustada kõhuhaigusi ning naha- ja kõrvapõletikke. Halvemal juhul võib bakter põhjustada veremürgituse, kui see pääseb vereringesse. Riskigruppi kuuluvad kroonilised haiged ja need, kel on nahal haavad.
Terviseameti teadur Tarja Pitkänen soovitab supelda siseveekogudes, kuna magedas vees vibrio baktereid ei esine.
Üks vibrio bakteri liik põhjustab näiteks koolerat. Soomes on koolerasse haigestumine siiski vähetõenäoline.
Ujumisrandades võib levida ka noroviirus. 2014. aasta noroviiruse juhtumid olid seotud just suplemisega randades. Arstid soovitavad seetõttu kõhuhaigustega inimestel hoiduda mõni aeg rannas käimisest, et mitte haigusi levitada. Samuti hoiatab terviseamet, et ujumisrandade vesi ei kõlba juua.
Kõigele vaatamata ei tasu siiski suplemisest loobuda, vaid jälgida hoolega vee puhtust ja olukorda.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
