Esmaspäev, juuli 14, 2025

Monthly Archives: mai 2018

Soome suurim ekspordiartikkel väljus Turu laevatehasest

NordenBladet — Soome suurim ekspordiartikkel, arvatavalt ligi 500 miljonit eurot maksev kruiisilaev Mein Schiff 1 väljus aprilli lõpus Turu laevatehasest. Mõne aasta pärast valmivad Turus veel suuremad Icon-klassi laevad, mille maksumus on 1,25 miljardit eurot tükk, vahendab Helsingin Sanomat.

Mein Schiff 1 läheb Saksa kruiisifirmale TUI Cruises.

Turu laevatehas kogu aeg laieneb. Seni valmistati korraga kahte laeva, nüüd kolme ja tulevikus nelja. Uued kruiisilaevad väljuvad Turu tehasest iga 8 kuu tagant.

Mein Schiff 1 teeb esimese kruiisi Norra fjordidesse. Suvel seilab laev Läänemerel ja talvel Kanaari saartel. Hiljem tulevad Kariibimere kruiisid.

Laevatehase juht Jan Meyer ütles, et tehasesse on kavas lisada investeeringuid ja võtta tööle juurde uusi inimesi. Laevatehase töötajate arv kasvab iga aastaga paarisaja töötaja võrra. Lisaks allhankijad, kes on enamuses soomlased. Laevad valmistatakse 80 protsendi ulatuses Soomes.

Kolmapäeval Turust Hamburgi poole teele asunud Mein Schiff 1 pole sugugi kõige suurem laev, kuna ees ootavad firma Royal Caribbean Cruises tellitud kaks Icon-klassi kruiisilaeva. Täpsetest hindadest ei räägita, aga kui Mein Schiff 1 maksis arvestuslikult 500 miljonit eurot, siis Icon-laevad maksavad 1,25 miljardit eurot tükk. Kõik maailma laevatehased töötavad praegu täisvõimsusel, sest kruiisid on väga populaarsed ja laevu tellitakse kogu aeg juurde.

Viimasel ajal on laevaehituse vastu ĂĽha rohkem huvi ilmutanud hiinlased ja laevatehaseid on ĂĽles ostetud mitmel pool maailmas. Hiinlased on olnud huvitatud ka Meyeri perefirmast. Firma juht Jan Meyer ĂĽtles aga, et firma pole mĂĽĂĽgis.

Meyer ütles, et hiinlased on põhiliselt huvitatud endale kruiisi- ja sõjalaevade ehitusest. Meyeril on aga Euroopa strateegia ja tahetakse arendada Euroopa majandust. Meyeri sõnul pole firma tulnud Soome selleks, et oma tegevus maha müüa, vaid selleks, et jääda.

 

Noorte sotsiaalmeedia kasutust hakatakse piirama – WhatsApp keelatakse alla 16-aastastel ja varsti ka vanematel

NordenBladet — Seoses Euroopa Liidus kehtima hakkavate uute andmekaitse nõuetega keelatakse noorte hulgas populaarse sotsiaalmeedia kanali WhatsApp kasutamine alla 16-aastaste hulgas ja varsti ka veidi vanematel. Varsti saavad kõik WhatsAppi kasutajad teate, milles palutakse kinnitada, et inimene on vähemalt 16-aastane.

Facebookile kuuluv sotsiaalmeedia rakendus tõstab seoses ELi nõuetega kasutusiga seniselt 13 aastalt 16 aastale. Uus kord jõustub 25. mail.

Mujal maailmas jääb WhatsAppi vanusepiir 13 aasta peale.

Alla 16-aastased WhatsAppi kasutajad peavad omale määrama hooldaja ja saama temalt kinnituse rakenduse kasutamise ja teabe jagamise kohta. Kui alla 16-aastane seda ei tee, siis hakatakse kasutust piirama. Seni pole aga selge, kuidas vanust täpselt kontrollitakse.

Uue ELi andmekaitsedirektiivi eesmärk on anda kasutajatele rohkem õigusi kontrollida, kuidas neid puudutavat teavet kasutatakse. See annab näiteks kasutajatele õiguse neid puudutava info eemaldamiseks.

Direktiiv kaitseb senisest enam ka alaealisi sotsiaalmeedia kasutajaid. Alaealised on näiteks kaitstud kaubanduslikul eesmärgil andmete kogumise eest.

WhatsAppil on maailmas 1,5 miljardit kasutajat.

Android-telefonide kasutajad saavad Soomes peagi mobiilse juhiloa

NordenBladet — Android süsteemi telefonide kasutajad saavad Soomes peagi omale mobiilse juhiloa. Testperiood on kohe algamas ja selleks vajab liiklusturvalisuse amet Trafi 600 vabatahtlikku. Testimiseks tuleb võtta Trafiga ühendust veebis aadressil trafi.fi/autoilija.

Trafi on Twitter

Mobiiliajokortin Android-testaus alkaa pian! Jos sinua kiinnostaa #mobiiliajokortti ja #autoilijasovellus ja käytössäsi on Android-puhelin, niin ilmoittaudu mukaan testaamaan osoitteessa https://t.co/PjitjWU0zy Testaajia otetaan tässä vaihessa 600.

 

Leiutaja Kaj Pelamo toob turule joogipudeli korgi “QAP”, mis teeb veest alkohoolse joogi

NordenBladet — Soome ettevõte toob turule joogipudeli korgi, mis teeb veest alkohoolse joogi. Leiutaja Kaj Pelamo on varem loonud korgi, mis muudab tavalise vee gaseeritud joogiks. Seni EasySoda nime all tuntud kork saab edaspidi nime QAP ja selle abil on võimalik teha alkohoolseid jooke. Tulevikus on kavas limonaadi- ja viinakorgid müügile paisata üle terve maailma, vahendab Iltalehti.

Limonaadi tegemiseks mõeldud EasySoda korgid maksavad praegu Soomes K-poodide letil 1,5 eurot tükk. Keskoga on sõlmitud lepe, mille kohaselt tulevad uued QAP limonaadikorgid müügile käesoleval nädalal.

Viinakorgid on praegu toiduametis Valviras testimisel, et neid võiks edaspidi müüa Alko poodides. Korgi sees on 15 ml kanget alkoholi, mis segatakse 220 ml veega. Tulemuseks on 5,5-protsendiline gin tonic, mojito, longero, sangria, aperol või caipirinha.

Leiutaja väitel on Alko ainus koht, kus sellist korki müüa saab. Soome seadused on sellised, et tavalises poes neid müüa ei tohi.

Korgis olevat jooki niisama juua ei tohiks, kuna see võib tekitada kõhuhädasid – korgis olevad maitse- ja värvained on mõeldud lahjendamiseks veega.

Imekorkidest oli kõigepealt juttu 2016. aastal. Huvi oli suur ja need on nõutud üle terve maailma. Leiutaja väitel tehti korke algul käsitööna ja nõudlus oli nii suur, et seda ei jõutud rahuldada. Kvaliteet hakkas suure koormuse all kannatama. Siis kaasati investor, pandi raha seadmetesse ja toodet arendati edasi. Aastavahetusel saadi masin, mis tuksub ööpäevaringselt kolmes vahetuses. Nüüd, kui uus masin on täiskoormusel tööl, tellitakse juba uus.

EasySoda tehas asub Espoos ja selles on ametis 30 inimest. Tehas suudab ööpäevas toota 24 000 korki. Tulevikus on kavas soetada masin, mis toodab 2000 korki tunnis, ja nii limpsi-, viina- kui ka muid korke.

Korgi eelis on tema väiksus ja lihtsus. Küsimus pole ainult joogis, vaid korgist saadavas elamuses. Lisaks saab korgiga annustada näiteks ravimeid. Arendamisel on kork, mis puhastab vett. Sellistele korkidele oleks turgu neis maades, kus kraanivett ei saa juua. Saad võtta kraavist vett ja korgi abil muutub see kümne minutiga joomiskõlbulikuks. Sellises korgis kasutatakse puhastusaineid, mis on kasutusel näiteks sõjaväes. Selline veis on tavaliselt halva maitsega. Korgi abil on võimalik vee maitset parandada. Lisada saab näiteks koola-maitseainet.

Soomes kaevati 6,4 km sĂĽgavune kaev ja selle kaudu hakatakse soojust ammutama

NordenBladet — Helsingi lähedal Espoos Otaniemis kaevati 6,4 kilomeetri sügavune kaev, mille kaudu hakatakse soojust ammutama. Kaevu pumbatakse vett, kus see soojeneb 120 kraadini. Projekt kannab nimetust St1 Deep Heat ning see on tulevikulahendus, mis tõotab lahendada kõik energiaprobleemid. Kaev on puuritud sügavale kalju sisse, kus tuleb vastu maasoojus, vahendab Helsingin Sanomat.

St1 Deep Heat’i tootmisjuht Tero Saarno ütles, et vett on võimalik sügavikku pumbata juba paari nädala pärast. Mai keskel algav proovipumpamine kestab ligi 30 päeva. Fortumi soojusjaamal on Otaniemis juba ettevalmistused tehtud, et hakata kasutama maasoojust hoonete kütmiseks. Otaniemi jaam töötab praegu maagaasiga ja seda on kasutatud vaid suuremate külmade korral.

Kogu Soome energiasektor on jälginud Otaniemis toimuvat suure põnevusega ja kui see õnnestub, on võimalik sama korrata igal pool mujal Soomes. Tegemist pole päris samasuguse asjaga nagu eramute maasoojuspumbad – oma võimsusega suudab üks süvapuurauk katta poole Espoo vajaminevast energiavajadusest. Kulud on minimaalsed, kuna energia tuleb maa seest tasuta.

Asjast on huvitatud omavalitsused, aga kõik sõltub sellest, palju selline asi maksab. St1 pole seni hinda avalikustanud. Euroopas on vastavaid auke puuritud Prantsusmaal ja Saksamaal ning Otaniemis kasutatakse samuti Saksa tehnoloogiat.

Otaniemi auk on maailmas sügavuselt neljas auk. Kui Otaniemis kõik õnestub ja kuum vesi hakkab maapõuest tulema, siis on võimalik soojust kasutama hakata juba 2019. aasta lõpus.

Otaniemi geotermilist jaama hakati planeerima 5 aastat tagasi ja puurima hakati 2 aastat tagasi. Asukohaks valiti Fortumi vana Otaniemi katlamaja territoorium, mida enam aktiivselt ei kasutata ja kus oli samas kõik vajalik olemas: elekter, ühendus kaugsoojusvõrguga ja ruumid personali jaoks. Vajalik 6,4 km sügavus saavutati läinud nädala laupäeval.

Soojusjaama jaoks on vaja kahte ühesugust auku, mille kaudu hakatakse vett läbi maakoore keerutama. Lõuna-Soomes soojeneb maakoor 20 kraadi iga kilomeetri kohta.