Neljapäev, juuli 24, 2025

Monthly Archives: märts 2018

Elu võõrsil – kuidas see meid muudab?

NordenBladet — Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti-uuringute Tippkeskus kutsuvad sellel teemal mõtteid vahetama 27. märtsil kell 12.

Enam kui saja aasta jooksul on mitu lainet eestlasi kodumaalt välja rännanud – itta ja läände, sõja eest pagedes, viljakama mulla või parema palga lootuses. Sama on teinud ka me naabrid. Kuidas kohaneda uuel maal, jäädes samas iseendaks? Mis aitaks leevendada kohanemisstressi? Kas tuge pakuvad emakeel ja põlvest põlve edasi jutustatud perekonnalood või kaasa võetud asjad või hoopis meelde talletunud kodused lõhnad ja helid? Kui need ei aita, kas poleks õigem tulla tagasi?

Baiba Bela Läti Ülikooli filosoofia ja sotsioloogia instituudist kõneleb teemal „Latvian identity in diaspora: Traveling people, stories and artefacts“. Eesti ainese toel kommenteerib teemat laiemalt Maryam Adjam Uppsala Ülikooli kultuuriantropoloogia ja etnoloogia instituudist oma ettekandes „Memory traces: the Poetics of history“.

Üritus toimub haridusprogrammi Nordplus Adult projekti „From Past to present: Migration and integration through life stories’ network“ raames, toetajaks Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti-Uuringute tippkeskus)

Lisaks on Eesti Kirjandusmuuseumi saalis jätkuvalt avatud näitus Eduards Veidenbaumsist kui „võimatust luuletajast“ ja ühtlasi ka ühest ekstravagantsest lätlasest Eestis.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Turistid jätsid Soome möödunud aastal 2,6 miljardit – kõige heldemad kulutajad on hiinlased

NordenBladet — Turistid jätsid Soome möödunud, 2017. aastal kokku 2,6 miljardit eurot ja nende seast olid kõige heldemad kulutajad hiinlased, kelle reisimine Soome kasvas 60 protsenti. Võrreldes 2016. aastaga jätsid turistid möödunud aastal Soome 500 miljonit eurot rohkem, selgus Visit Finlandi värskest uuringust.

Soome populaarsus turismisihtkohana on kiiresti tõusmas. Möödunud aastal tehti Soome 8,3 miljonit reisi, mida on 13 protsenti enam kui varasemal aastal. Hiinlaste reiside arv kasvas tervelt 63 protsendi võrra.

Vahepeal rubla kursi tõttu ära kukkunud vene turistide arv kasvas möödunud aastal taas ja seda 17 protsendi võrra. Absoluutarvudes jätsid idanaabrid Soome kõige rohkem raha – 653 miljonit eurot. Valdav osa Vene turiste käib Soomes neli korda aastas ja kulutab korraga keskmiselt 243 eurot.

Hiinlased on kõige heldemad kulutajad aga arvestades üksikut reisijat. Hiina turist kulutas möödunud aastal Soomes keskmiselt 1260 eurot, samas kui kõigi turistide keskmine oli 318 eurot. Selle summa sees on kohapealsed reisid.

Hiina on mõne aastaga tõusnud turistide arvu poolest viiendaks maaks. Kaasa on aidanud Soome tuntus sotsiaalmeedias.

Hiinlased kulutavad Soomes teistmoodi kui ülejäänud turistid: nad ostavad rohkem kaasa suveniire ja muud kaupa, kulutades lähedastele tehtavatele kingitustele.

Hiinlastele on Soomes ostmine muudetud lihtsaks Alipay teenuse kaudu, mis on Soomes kasutusel olnud ühe aasta. Mida lihtsamaks on raha kulutamine tehtud, seda rohkem seda ka kulutatakse.

Muutunud on ka hiinlaste reisiviisid. Varasemad paketireisid on asendunud individuaalsete reisidega. Suurimad kulutajad ongi 1980ndatel aastatel sündinud hiinlased, kes on kogenud ja ostujõulised reisijad. Neid huvitab reisi käigus luksus, mida otsitakse soomlaste jaoks tavalistest asjadest, näiteks loodusest. Turistid otsivad uusi kogemusi ja elamusi, samuti kõrgetasemelist majutust.

Soome puhul tähendab luksus muud kui mitmel pool mujal. See ei tähenda välist sära, vaid näiteks puhta vee joomist otse allikast, mida mujal naljalt ei leia. Samuti tullakse Soome otsima anonüümsust. Näiteks jalgpallitäht Lionel Messi käis reisil Kuusamos. Sarnaselt temaga on Soomes käinud vaikust ja rahu otsimas mitmeid kuulsusi. Paljude kuulsuste jaoks on luksus see, kui saab rahus olla.

Soomes ööbitakse põhiliselt hotellis või motellis. Kasvanud on ka airbnb-tüüpi majutuste osakaal.

Tüüpiline Soome-reis hõlmab endas nii Helsingi kui Lapimaa külastust. Soomes tahetakse külalistele pakkuda rohkem Soome järvesid ja rannikut.

Visit Finlandi uuringus küsitleti kokku 14 883 turisti.

Riigikogu vastuvõetud seadus võimaldab abi vajavaid noori leida ja toetada

NordenBladet — Riigikogu kiitis heaks valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel pakkuda 16–26-aastastele potentsiaalselt abi vajavatele noortele proaktiivset tuge, et naasta haridusse ja tööturule.

Seaduse eesmärk on aidata noori, kes ei õpi, tööta ega otsi tööd, viibivad tööturult eemal mõjuva põhjuseta ning võivad ebasoodsast olukorrast väljumiseks vajada riigi aktiivset tuge, kuid ei jõua ise vajalike (näiteks Töötukassa, Rajaleidja või KOVi) teenusteni.

Seadus võimaldab kohalikul omavalitsusel saada sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (STAR) infot oma piirkonnas elavate potentsiaalselt tuge vajavate noorte kohta. KOVil võimaldatakse leida noored üles, et nendega ühendust võtta ning noore soovil ja vajadusel talle abi pakkuda. Selleks luuakse STARi andmeregistrile lisafunktsioon, mis töötleb andmeid erinevatest riiklikest registritest X-tee kaudu ja kuvab KOVile andmed tema piirkonnas elavatest noortest, kelle kohta puudub üleriigilistes registrites info.

Noorel on õigus sotsiaaltöötajale öelda, et ta ei soovi abi ega oma isikuandmete töötlemist, misjärel isikuandmete töötlemine lõpetatakse.

Peale sotsiaalhoolekande seaduse muudetakse ka maksukorralduse seadust, käibemaksu seadust ja täitemenetluse seadustikku. Käibemaksu seadust muudetakse seoses isikliku abistaja teenuse käibemaksuga. Täitemenetluse seadustikku muudetakse nii, et edaspidi ei saa täitemenetluses sissenõuet pöörata hüvitisele, mida makstakse kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse alusel, ega represseeritu toetusele, mida makstakse okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel.

Seaduse (558 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 66 ja erapooletuks jäi 12 saadikut.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Riigikogus oli riikliku tähtsusega küsimusena arutelu all eesti keele olukord

NordenBladet — Riigikogu 15.märtsi istungil oli olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti keel kui riiklik taristu“ arutelu, kus räägiti eesti keele olukorrast koolides ja kõrghariduses ning eesti keele hoidmise tähtsusest.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni liige Krista Aru tõi oma ettekandes välja, et eesti keele kasutamine on eesti keele ja kultuuri loomine, misläbi on kõik eesti keeles kõnelejad eesti keele hoidjad. Aru osutas, et keel vajabki kõige enam seda, et tal oleks kasutajaid.

„Kui mõtleme keelele kui võimalusele, kui vahendile, kui struktuurile, mis loob meie elu iga päev, siis saame väga hästi aru, et eesti keel riigikeelena on meie riigi tugisammas. On see tugisammas, mis hoiab toimimas asutused, mis hoiab toimimas meie parlamendi, mis hoiab koos meie koolivõrgu ja mis viib kogu seda elu siin kindlasti edasi,“ kõneles Aru.

Selgitades, mida tähendab eesti keel kui riiklik taristu, ütles Aru, et sellel on oma institutsioonid ja asutused, nagu koolid, kõrgkoolid, Eesti Keele Instituut ja Keeleinspektsioon, aga ka hulk funktsioone, näiteks keelekorraldus, keele ökoloogia, keeleõpe, keele uurimine ja keele arendamine tervikuna. Taristu vajab Aru sõnul hooldust, arendamist, korrastamist ja ehk ka muutmist, milleks on Eestis riiklik keelearengukava.

Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev käsitles oma ettekandes eesti keelt läbi eesti kirjanduse. Ta toonitas, et hoides emakeeleõpet, omakeelset kõrgharidust ja omakeelset kirjandust, hoiame oma vaimset identiteeti. „Nii hoiame seda, mis meid teiste rahvaste seas eriliseks muudab, ja milles ehk Eesti riigi mõte ongi,“ rääkis ta.

„Eesti autorid soovivad luua tipptasemel kirjandust,“ lausus Aleksejev. „See on nende panus eesti keele püsimisse ja edasiarenemisse ja selle läbi ühiskonda laiemalt, sest kirjandus on midagi enamat kui lihtsalt üks loomevaldkond. Kirjandus on mälu, kultuuri elujõud ja läbi selle ka kultuuri tulevik – ilma keele ja kultuurita ei ole riigil kestvust. Aga säärane autorite üritus kaotab mõtte, kui puuduvad lugejad või kui lugejate arv pidevalt langeb.“

Aleksejevi sõnul võiks laiemalt ette võtta kirjaniku, kirjandusteadlase või tõlkija kooli esinema kutsumise projekti, sest lugejaid tuleb hoida ja kasvatada. „Tugevatest lastest saavad kord kodanikud, kellelt on oodata analüüsivõimet ja vastutustunnet, kellega ei ole võimalik manipuleerida,“ rõhutas Aleksejev. „Kui tahame, et omakeelne kirjandus säiliks ja areneks, tuleks toetada ka Eesti autoreid,“ lisas ta ja nimetas kaks meedet: kirjanikupalga projekti laienemine ja laenuhüvitise tõstmine.

Kõrgharidusest rääkides toonitas Aleksejev, et ülikoolide ülesanne on omakeelset haritlaskonda kujundada. „Tuleb vältida mis tahes eriala täielikku võõrkeelestumist,“ ütles Aleksejev. „Maailm muutub ja meil ei õnnestu ingliskeelset teadust ukse taga hoida, ja selles ei olegi vajadust, aga ülikoolil on vastutus omakeelse haritlaskonna kujundamisel.“

Tartu Ülikooli emakeeleõpetuse professor Martin Ehala kõneles oma ettekandes eesti keele olukorrast alus- ja üldhariduses. Üks suurim probleem Eesti koolides on tema sõnul keelelõhe.

Professor märkis, et keeleliselt eraldatud koolisüsteemil on rohkem miinuseid kui plusse: emakeeles õppimine on stressivabam ja toetab etnilist identiteeti, kuid vene koolide õpitulemused on nõrgemad, eesti keele õppimine on seal vaevalisem ja keeleliselt eraldatud kool taastoodab keeleliselt eraldatud ühiskonda. „See on minu arvates üks tõsisemaid Eesti julgeolekuohte keskpikas perspektiivis,“ lausus Ehala.

Sidusa ühiskonna poole jõudmise seadusandlikest lahendustest rääkides ütles professor, et rändetaustaga lapsed peaksid saama valida õppimiseks eesti õppekeelega munitsipaalkooli või erakooli. Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse õppekeelt puudutavat paragrahvi tuleks Ehala sõnul muuta nii, et see välistaks ingliskeelse õppe võimaluse munitsipaal- ja riigikoolides.

Ehala toonitas, et Eesti üldhariduse keelelõhe tuleb ületada, kusjuures lahendus peab olema paindlik, kultuuriliselt pehme ja üles ehitatud pigem lastevanemate motiveerimisele, mitte sunnile. „Üleminek peaks algama väikselt ning kasvama kogemuse ja ressursside lisandudes,“ lausus Ehala. „Vaja on põhimõttelist otsust: see keelelõhe tuleks ületada.“

Martin Ehala. Foto: Riigikogu Kantselei / Erik Peinar

Tartu Ülikooli rakenduslingvistika osakonna juhataja professor Birute Klaas-Lang rääkis eesti keelest kõrghariduses.

Professori sõnul on ülikoolide ja Eesti kõrghariduse ülesanne ühelt poolt rahvusvaheline teadustegevus ja läbi teaduse õpe, aga ülikooli üks põhifunktsioon on ka maailma ja Eesti paremaks muutmine läbi tippintelligentsi kasvatamise. „Ülikoolid kasvatavad spetsialiste, kelleta Eesti riik ei saaks sellisena eksisteerida, nagu ta on eksisteerinud,“ sõnas ta.

Klaas-Lang avaldas muret selle üle, et eesti keele roll kõrghariduses ei leia viimastes haridusdokumentides mainimist ning neis on tähelepanu pööratud vaid kõrgkoolide rahvusvahelistumisele. Ta lisas, et kõrgkoolide rahvusvahelistumise seisukohast on viimase kümne aasta jooksul toimunud ingliskeelse õppe osakaalu suurenemine kõrghariduses positiivne nähtus, kuid kõrghariduse ingliskeelestumine mõjutab ühiskonda palju laiemalt.

Mõnest kasutusvaldkonnast, näiteks kõrgharidusest või eesti keelest teaduse keelena kõrvale jäämine võib professori sõnul eesti keelt ohustada. „See, mis keeles me ülikoolis õpetame, jõuab koolipinki, aga jõuab ka kogu meie ellu,“ rõhutas Klaas-Lang.

Birute Klaas-Lang. Foto: Riigikogu Kantselei / Erik Peinar

Eesti keele arutelu läbirääkimistel võtsid sõna haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning Riigikogu liikmed Jürgen Ligi (RE), Barbi Pilvre (SDE), Viktoria Ladõnskaja-Kubits (IRL), Märt Sults (KE), Krista Aru (VA), Mart Helme (EKRE), Tarmo Kruusimäe (IRL), Andres Herkel (VA), Peeter Ernits (KE) ja Artur Talvik (VA).

Riigikogus läbis esimese lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (593 SE) viiakse sisse muudatused, mis puudutavad muu hulgas liikmeks astumise lihtsustamist, Kaitseliidu liikmete üle arvestuse pidamist, tervisekontrolli, noortejuhtide sotsiaalsete tagatiste laiendamist ja esmaabi osutamist Kaitseliidus.

Kaitseliidu noorteorganisatsiooni liikmeks astumisel vabastatakse tervisekontrollist lapseealised poisid ja tüdrukud. Samuti ei pea edaspidi Kaitseliiduga liitumisel tervisekontrolli kordama inimesed, kellel on kehtiv relvaluba või kellele on tehtud tervisekontroll tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku või abipolitseinikuna ja kellel on seetõttu õigus kanda sõjaväe- või tulirelva.

Kaitseliidu liikmete üle hakatakse arvestust pidama andmekogus, mis liidestub X-teega ja saab andmeid riiklikest registritest. See parandab kogutavate andmete kvaliteeti. Kehtiva õiguse järgi peetakse liikmete arvestust Kaitseliidu ülema asutatud asutuse andmekogus, mille andmevahetus riiklike registritega on piiratud ja toimub üksikpäringute kaudu.

Seaduses sätestatakse ka Kaitseliidu liikme kohustus teavitada organisatsiooni oma terviseseisundi halvenemisest, kui see ei pruugi enam vastata ettenähtud nõuetele.

Samuti nähakse ette, et ravikulude hüvitamisele on õigus ka Kaitseliidu liikmel, kes on saanud vigastada teenistuskohustuse täitmisel, kaasatuna Kaitseliidu koosseisus päästesündmuse või hädaolukorra lahendamisse, politseitegevusse, riigikaitseobjekti vastase ründe või riigipiiri ebaseadusliku ületamise tõkestamisse. Kehtiva õiguse kohaselt kaetakse ravikulud vaid Kaitseliidu tegevliikmel, kes on saanud vigastada sõjaväelise väljaõppe ajal.

 

Fotod: Riigikogu fotoarhiiv
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti ettevõtted tutvusid Helsingis Soome toiduturu eripäradega

NordenBladet — Eesti maaeluministeeriumi ja kaubandus-tööstuskoja eestvedamisel toimus Helsingis Soome turgu tutvustav seminar ning Eesti toodete esitlus, kus osales 31 Eesti toidusektori ettevõtet.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on Soome Eestile oluline kaubanduspartner ja seminar aitab Eesti toidusektori esindajatele tutvustada Soome turu eripärasid. „Korraldame seminari, kuna Soomel on oluline osa Eesti toidu ekspordis. Hindame kõrgelt, et Eesti ettevõtted on saanud endale Soomest head koostööpartnerid ja sealsed tarbijad on Eesti toodete vastu huvi tundnud. Loodan, et see huvi kasvab veelgi ja Eesti ettevõtetel on võimalus Soome tarbijate toidulauda kvaliteetsete Eesti toodetega rikastada,“ ütles minister Tamm.

„Soomet nähakse Eestis pea et koduturuna, kuid sealsele turule sisenemiseks on ülioluline teada nüansse, kas või näiteks asjaajamisest,“ selgitas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts. „Eesti toidusektor on tubli, innovatiivne ja arenev ning sektori ettevõtted omavad potentsiaali nii lähi- kui kaugematel turgudel. Hoolimata kõikvõimalike digilahenduste olemasolust, on reaalse edu saavutamiseks siiski väga oluline luua silmast-silma kontakt. Just seda seminar ka võimaldab,“ kinnitas ta.

Helsingis Eesti suursaatkonnas toimuva seminari eesmärk on selgitada Eesti toidusektori eksportööridele Soome turu eripärasid logistika ning sisseostu valguses. Seminari läbiviijad on Soome kaubanduskettide ja teiste organisatsioonide oma ala spetsialistid.

Toidusektorit tutvustavat seminari korraldavad maaeluministeerium ja kaubandus-tööstuskoda. Lisaks seminarile toimub Eesti suursaatkonnas Helsingis Eesti toodete esitlus, kus oma tooteid tutvustab Soome kaubanduskettide esindajatele ning ajakirjanikele 31 Eesti toidusektori ettevõtet. Eesti ettevõtete tooteid aitab esitleda Eesti Peakokkade Ühenduse kokk Vello Kiviberg.

Seminariga samal päeval toimub toidusektori mess Gastro Helsinki 2018, mille Eesti ühisstendi korraldavad Profexpo ja turuarendustoetuse abil Eesti Toiduainetööstuse Liit. Turuarendustoetus on riigieelarvest rahastatav toetus, millega on eesmärk suurendada põllumajandustoodete ja nendest töödeldud toodete turustusvõimalusi sise- ja välisturgudel.

Messistendil esitlevad oma tooteid Puljong OÜ, Mattias Café OÜ, Kikas OÜ, Euroleib AS, Rõngu Mahl AS, Pagaripoisid OÜ, Eesti Pagar AS, Esko Talu OÜ, Arke Lihatööstus AS, Nõo Lihatööstus AS, Ecofarm, Tammejuure Mahetalu TÜ ja Vi?iunai Baltic OÜ.

Lisaks ühisstendil osalejatele osalevad seminaril ka DGM Shipping AS , Rõngu Pagar OÜ, Liivimaa Lihasaaduste Wabrik OÜ, Läätsa Kalatööstus AS, Smackers OÜ, Subland OÜ, Balbiino AS, Linnamäe Lihatööstus AS, Freezedry OÜ, Alis Co Estonia OÜ, Chocolala OÜ, Arso EE OÜ, Martella OÜ, Kindel Käsi OÜ, Õllevõlur/V. Kase OÜ, Siidrikoda OÜ, Auxner OÜ ja Värska Vesi AS.

Möödunud, 2017. aastal eksporditi Eesti päritolu kaupu Soome kokku 177,4 miljoni euro eest. Kõige rohkem, 14 559 tonni, viidi välja leiva- ja saiatooteid ning pagaritooteid (23,3 miljoni euro eest); 6066 tonni juustu ja kohupiima (19,6 miljoni euro eest) ning 7358 tonni kastmeid ja sinepit (17,4 miljoni euro eest).

 

 

Allikas: Koda.ee
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT