Laupäev, aprill 20, 2024

Monthly Archives: veebruar 2018

Skype’i eestlastest arendajad tegelevad nüüd robotitega ja hoiatavad tehismõistuse eest

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Skype tõi kümmekond aastat tagasi Eesti maailmakaardile kui tehnoloogiamaa. Selle endistest programmeerijatest Ahti Heinla viimistleb nüüd pakiroboteid ja Jaan Tallinn käib rääkimas tehismõistuse riskidest. Pilt Eestist kui uue tehnoloogia liidrist tugevneb.

Valged, kuue rattaga pakirobotid vuravad Tallinnas juba kolmandat talve. Samasugused robotid toimetavad kohale toitu USA Räniorus, aga need on välja mõeldud Talinnas, vahendab Helsingin Sanomat.

Roboti on välja mõelnud Ahti Heinla koos taanlase Janus Friisiga. 15 aastat tagasi mõtlesid samad mehed välja veebitelefoni teenuse Skype.

Firma Starship Technologies kontor asub Tallinnas Mustamäel asuvas innovatsioonikeskuses Tehnopol. Heinla juhib ettevõtet koos Friisiga, aga samal ajal tegeleb roboti programmeerimisega.

Heinla räägib, et praegu toimetavad robotid kaupa kohale kümnes eri kohas maailmas. Aasta pärast on ringi liikumas tuhandeid roboteid. Heinla sõnul pole küsimus selles, kas asi jõuab Helsingisse, vaid selles, kas kaetakse kõik Soome suuremad linnad.

Heinla on osalenud kümnekonna uue startup-ettevõtte loomisel. Veel 1990. aastal pidi Tallinnas seisma järjekorras, et helistada välismaale. Nüüd teatakse Eestit kui digimaad. Eestis alustati esimesena maailmas e-valimistega ja võeti esimesena kasutusele digiretsept ning digiallkiri.

Hiljuti asutas Eesti valitsus oma startupi, milleks on e-residentsus. See on välismaalastele antav kiipkaart, mis annab võimaluse kasutada Eesti riigi e-teenuseid.

Arvutirakendus Skype tuli välja 29. augustil 2003. aastal. Seda laeti iga päev alla nii palju kui Talinnas on elanikke. Kogu maailm teab, et selle programmeerisid eestlased Ahti Heinla, Jaan Tallinn ja Priit Kasesalu rootslase Niklas Zennströmi ja taanlase Janus Friisi asutatud firmas Tallinnas.

Kui USA veebikaubamaja eBay ostis Skype’i kahe aasta pärast 2,7 miljardi dollari eest, said eesti programmeerijatest üleöö miljonärid. Pärast seda said neist investorid uutele ettevõtetele.

Skype’i kaudu said miljonid inimesed üle maailma võimaluse odavalt helistada. Eestile andis Skype veel enam – uue identiteedi ja usu oma võimetesse, umbes samamoodi nagu Nokia oli tähtis Soome jaoks.

Heinla sõnul oli Skype’i peamine mõju teadvustamine, et Eestis on võimalik teha rahvusvahelises plaanis suuri asju. Enne, kui keegi pole midagi sellist teinud, inimesed kahtlevad. Kui aga naabri poeg on midagi ära teinud, siis on teine asi.

Skype’i programmeerijad tegelesid 1990ndate algul arvutimängude loomisega. Koos Zennströmi ja Friisiga töötasid nad välja muusikajagamisteenuse Kazaa, aga see tuli autoriõiguste-alaste vaidluste tõttu sulgeda.

Ahti Heinla mõlemad vanemad olid programmeerijad. Ema õpetas 10-aastasele pojale paari päevaga selgeks programmeerimise algtõed. Pärast seda õppis Heinla ise edasi.

Nüüd on Eesti startup-ettevõte loomise osas elaniku kohta maailmas esirinnas. Möödunud aastal oli Eestis startup-ettevõtteid kuus korda rohkem kui Euroopas keskmiselt. Mõned neist on näiteks rahasaatmise teenus Transferwise, takso tellimise teenus Taxify, elukoha vahetuse teenus Teleport, firmajuhtimise programm Pipedrive ja tööotsimise teenus Jobtoday. Mõni neist on seotud Skype’i asutajatega ehk kuulub nn Skype’i maffiasse.

Heinla usub, et pakirobotid on veel edukamad kui Skype. Möödunud aastal avas Starship kontori Helsingis, et testida robotit ja arendada telefoni äppi. Soomes asutatud toidujagamise teenus Wolt on juba Tallinnas roboteid katsetanud. Roboti on kujundanud Soome disainibüroo Aivan.

Uus tehnoloogia on muutnud Eesti avatumaks maaks. IT-ala töötajatele ei kehti immigratsioonikvoodid. Eestis on startup-laine 5-10 aastat Lätist ja Leedust ees, aga viimased tulevad kiiresti järele, räägib elukohavahetusteenuse Move Guides arendusjuht Sten Tamkivi. Move Guides teeb programme ettevõtetele, kel on vaja liigutada töötajaid ühest riigist teise. Programm õpetab, mida arvestada uues kohas elamisel ja kuidas on lood laste koolitusega.

Ülejäänud Skype’i loojad Priit Kasesalu ja Jaan Tallinn on startup-maailmast eemale tõmbunud. Kasesalu on pere juures ja Tallinn käib konverentsidel kõnelemas tehismõistuse ohtudest.

Jaan Tallinn räägib, et pole mures pakiroboti-sarnaste asjade pärast, aga teda paneb muretsema laboris välja töötatud ja inimesest võimekam tehismõistus, mis ei hooli keskkonnast. Oht on seotud globaalsete riskidega nagu kliima soojenemine.

Samas tunnistab Tallinn, et ei ole põhjust muretseda, et see juhtub viie aasta pärast või isegi saja aasta pärast. Tallinn on varem investeerinud tehismõistusega seotud startup-ettevõtetesse nagu Deepmind, mille Google ostis neli aastat tagasi. Deepmind astus möödunud aastal sammu supermõistuse suunas, kui õppis võitma inimest eri lauamängudes.

Skype’i arendatakse jätkuvalt Tallinnas Mustamäel, aga nüüd ühe osana Microsoftist.  IT-insener Dmitri Mihhailov on üks pikaajalisematest töötajatest, kes liitus firmaga 2005. aastal. Tol ajal oli firmas tunne, et kõik on võimalik. Mihhailov on teinud karjääri tavalisest programmeerijast kuni arendusjuhini. Skype on tema sõnul pannud paljud inimesed õppima IT-ala – see on motiveerinud inimesi Eestisse jääma, aga ka lahkuma.

Skype’ist sai Eestis rikastumise mudel. Esimesed Eesti IT-miljonärid sündisid, kui eBay ostis Skype’i 2,7 miljardi dollari eest 2005. aastal. Microsoft ostis Skype’i 2011. aastal juba 8,5 miljardi dollari eest.

 

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

SUUR GALERII! Eesti Vabariigi 100. aastapäeva lipuheiskamise tseremoonia Toompeal Kuberneri aias

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – 24. veebruari varahommikul toimus Toompeal Kuberneri aias Eesti Vabariigi 100. aastapäeva lipuheiskamise tseremoonia. Lipp tõuseb hümni saatel kell 7.33.

Tseremoonial kõnelesid Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Tallinna Reaalkooli abiturient Mathias Kübar. Õnnistussõnad ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti luges ette Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli neljanda kursuse üliõpilane, Voldemar Panso preemia laureaat Priit Põldma.

Lipuheiskamise tseremooniale olid kutsutud Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, president Toomas Hendrik Ilves, president Arnold Rüütel, Riigikogu ja valitsuse liikmed, põhiseaduslike institutsioonide, diplomaatilise korpuse esindajad ning Eesti Lipu Selts.

Kuberneri aeda olid üles rivistatud Kaitseliidu, naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide, akadeemiliste organisatsioonide, seltside, ühingute ja koolide liputoimkonnad.

Eesti Meestelaulu Seltsi meeskooride ning Politsei- ja Piirivalveorkestri esituses kõlasid Enn Võrgu „Eesti Lipp“ Martin Lipu sõnadele, Viktor Konstantin Oxfordi „Jää vabaks, Eesti meri“, Juhan Aaviku „Hoia, Jumal, Eestit“ Aleksander Leopold Raudkepi sõnadele ja Raimond Kulli „Kodumaa“.

Tseremooniale järgnes rahvalik tantsupidu koos Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga.






























































Fotod: Eesti Vabariigi 100. aastapäeva lipuheiskamise tseremoonia (Riigkogu fotoarhiiv/Erik Peinar)

7.märtsil toimub Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi konverents „Mis on Horisondi taga?“

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Eesti Teadusagentuur kutsub teid osalema 7. märtsil kell 10.00-17.00 konverentsil „Mis on Horisondi taga?“. Konverents toimub Tallinnas, Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel Tallinn konverentsikeskuses.

9. EL teadusuuringute ja  raamprogrammi kujundamine on täies hoos. Toimuvad konsultatsioonid ning ootusärevad arutelud järgmise raamprogrammi ülesehituse ja osalemise võimaluste arengute üle. Euroopa Komisjon valmistub 9. raamprogrammi eelnõu avaldamiseks kohe pärast 2021+ EL eelarveraamistiku (MFF) ettepaneku esitamist 2018.a. maikuus.

Senine sõnum Euroopa Komisjonilt on, et 9. raamprogramm saab olema H2020 evolutsioon, mitte revolutsioon – teisisõnu suur osa programmist jätkub. Kaks peamist uuendust saavad olema Euroopa innovatsiooninõukogu (EIC) ja teaduse ja innovatsiooni missioonide loomine raamprogrammi globaalsetele väljakutsetele pühendatud alaprogrammis.

Konverentsi “Mis on Horisondi taga?” eesmärgiks on anda ülevaade Eesti osalusest EL TAI raamprogrammis Horisont 2020, näidata Eesti osalejate tugevusi ja eeliseid ning arutleda võimaluste üle järgmises raamprogrammis.

Oma kogemustest praeguses raamprogrammis räägivad teadlased ja ettevõtjad. Järgmise raamprogrammi kujunemise protsessi ning osalusvõimalusi avab Euroopa Komisjoni esindaja, paneeldiskussioonis otsime võimalusi kaasa lüüa raamprogrammi kujundamisel ning maksimaalse kasu saamisel selles osalemisest – arvestades kestvat turbulentset väliskeskkonda. Päeva teises pooles on osavõtjatel võimalus osaleda valdkondlikes aruteludes Eesti osaluse kasvatamise ning meie eeliste parema kasutamise teemal.

Konverentsile registreerumise tähtaeg on 1. märts.

Konverentsi kava ning registreerumine: http://www.etag.ee/uritus/horisont-2020-konverents/

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Murdmaasuusataja Krista Pärmäkoski: tulin olümpiale ühe medali järele, aga sain kolm

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome üllatusnaine Krista Pärmäkoski ütles pärast kolmanda medali võitu, et tuli PyeongChangi olümpiale ühe medali järele, aga endalegi üllatuseks sai neid kolm – kõik individuaalaladel.

Kokku sai Soome olümpialt kuus medalit, millest Pärmäkoski võitis kolm. Ülejäänud kolm olid Soome hokinaiskonna pronks, Iivo Niskaneni murdmaasuusatamise kuld ja vigursuusataja Enni Rukajärvi pronks.

Medaliarvestuses on Soome oma 6 medaliga 18. kohal. Esikohale tuli Norra kokku 39 medaliga. Norras elab seejuures vähem inimesi kui Soomes. Medaliarvestuses teine koht läks Saksamaale (kokku 31 medalit) ja kolmas koht Kanadale (29 medalit).

________________________

Krista Pärmäkoski (neiupõlvenimega Lähteenmäki; sündinud 12. detsembril 1990 Ikaalinenis) on soome murdmaasuusataja. Ta esindab spordiklubi Ikaalisten Urheilijat ja tema treener on Matti Haavisto. Maailmameistrivõistlustel on Pärmäkoski võitnud suusavahetusegasõidus hõbemedali, sprinditeates hõbeda ja pronksi ning teatesõidus kolm pronksmedalit. Olümpiamängudel on ta võitnud hõbemedali teatesõidus ning pronksmedali suusavahetusega sõidus ja 10 km vabatehnikas.

Esimest korda võistles ta rahvusvahelisel tasandil 2007. aasta veebruaris Euroopa noorte talve olümpiafestivalil Jacas, kus ta saavutas viiekilomeetri klassitehnikas neljanda koha. Samal aastal võitis Pärmäkoski Põhjamaade noorte meistrivõistlustel Örnsköldsvikis viiekilomeetrisel vabatehnikadistantsil kulla. Järgmisel talvel võitis ta Põhjamaade noorte meistrivõistlustel kaks hõbedat ja ühe pronksmedali. 2008. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel Itaalias Malles Venostas oli ta Soome naiskonna ankrunaine ja tõi Soome 4×3,3 km teatesõidus pronksmedalile. Lisaks oli ta 10 km vabatehnikas kaheksas.

Pärmäkoski osales esimesel maailma karikavõistluste etapil 29. novembril 2008 Kuusamos, kui sai sprindis 29. koha. 2009. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel Prantsusmaal Praz de Lys – Sommand’is sai Pärmäkoski viiepäevase võistluskeelu, kuna tema hemoglobiini tase oli lubadust (160 g/l) kõrgem. Pärast võitluskeelu lõppu võitis ta 10 km suusavahetusega sõidus hõbemedali, 5 km vabadistantsil oli ta neljas ja teatesõidus viies.

2009 osales Pärmäkoski maailmameistrivõistlustel Liberecis, kus sai 10 km vabastiilis 37. koha. Aastal 2010 tuli ta juunioride maailmameistriks klassikalises stiilis 5 km distantsil ja sai teatesõidus hõbemedali. 2010. aasta taliolümpiamängudel Vancouveris sai ta 10 km vabastiilis 53. ja 30 km ühisstardist klassikasõidus 26. koha.

Esimest korda jõudis Pärmäkoski MK-etapil esikümnesse 2010. aasta detsembris Davosis, kui sai 10 km klassikas kaheksanda koha. 2010.–2011. aasta Tour de Ski etapil Oberhofis sai ta 10 km klassikas viitstardis teise koha. Tuuri lõppkoht oli tal kaheksas. 2011. aasta jaanuaris sai ta MK-etapil Otepääl viiepäevase võistluskeelu, kuna tema hemoglobiini tase oli taas lubatust kõrgem. Pärast seda andis Rahvusvaheline Suusaföderatsioon talle erandi, et tema hemoglobiini ülempiiri suurendatakse 165 g/l-ni. 2011. aasta juunioride maailmameistrivõistustel Otepääl võitis ta 10 km klassikas kulla ja edestas teise koha saanut minutiga.

Pärmäkoski võitis esimese medali täiskasvanute klassis 2011. aasta põhja maailmameistrivõistlustel Oslos, kui ta võitis koos Aino-Kaisa Saarineniga sprinditeates hõbemedali. Ta suusatas viimast vahetust ja edestas lõpumeetritel pronksi saanud Astrid Jacobseni. 4×5 km teatesõidus oli ta Soome naiskonna ankrunaine ja tõi Soome pronksile. Lisaks oli ta 10 km klassikas viies, 30 km vabatehnikas Soome parimana 11., vabasprindis 16. ja suusavahetusega sõidus 31.

2011.–2012. aasta Tour de Skil oli ta üldjärjestuses neljas. Samal talvel võitis ta Soome meistrivõistlustel esikoha 3,3 km klassikas ja 10 km jälitussõidus. 2011.–2012. aasta MK-sarjas oli ta lõplikus paremusjärjestuses seitsmes. 2012.–2013. aasta Tour de Ski etapil Toblachis oli ta 3 km klassikas teine ja etapil Val di Fiemmes 10 km klassikas kolmas. Tuuri lõppkoht oli neljas. 2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel Val di Fiemmes võitis ta sprinditeates koos Riikka Sarasoja-Liljaga pronksi. Suusavahetusega sõidus oli ta kaheksas, vabasprindis neljateistkümnes ja 10 km vabatehnikas viieteistkümnes. MK-sarjas saavutas üldjärjestuses kümnenda koha.

2012.–2013. aasta Tour de Skil oli Pärmäkoski neljas. 2014. aasta taliolümpiamängudel Sotšis oli ta hõbeda võitnud Soome naiskonna ankrunaine, 10 km klassikas kümnes ja 30 km vabatehnikas 18. MK-sarja üldjärjestuses oli ta kaheksas.

Esimese võidu maailma karikavõistlustel saavutas ta hooajal 2015–2016 raames toimunud Ski Tour Canada viimasel etapil 12. märtsil 2016 Canmore’is 10 km jälitussõidus klassikas.

2016. aasta Lillehammer Touril saavutas ta kokkuvõttes kolmanda koha. See oli tema esimene poodiumikoht mõne suusatuuri üldarvestuses. Ta võitis viimase etapina kavas olnud 10 km jälitussõidu klassikas.

2016.–2017. aasta Tour de Skil tuli ta teiseks.

2017. aasta maailmameistrivõistlustel Lahtis võitis ta esimese tiitlivõistluste individuaalmedali, kui tuli suusavahetusegasõidus hõbedale. Teatesõidus võitis ta pronksmedali. 30 km vabatehnikas oli ta kuues ja 15 km klassikas seitsmes.

8. märtsil 2017 jõudis ta esimest korda poodiumile sprindivõistluses, kui sai Drammenis toimunud klassikasprindivõistlusel teise koha.

Hooajal 2016–2017 saavutas ta maailma karikasarja üldarvestuses teise koha. Tavadistantside arvestuses oli kolmas ja sprindikarika üldarvetuses kuues.

 

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Kümned soomlased on langenud Hongkongi-pettuse ohvriks – keskmine kahju 70 000 eurot

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Kümned soomlased on langenud viimaste aastate jooksul telefonipettuste ohvriks. Keskkriminaalpolitsei info kohaselt saab pettus alguse telefonikõnest, kus inglise keelt kõnelev inimene esitleb end kui välismaa ettevõtte esindaja.

Mitmed soome eraisikud on kaotanud pettuste tagajärjel kümneid tuhandeid eurosid. Politsei on aastatel 2013-2018 registreerinud vähemalt 70 sellist välismaalastega seotud investeerimispettust. Soomlased on kokku ilma jäänud ligi 5 miljonist eurost, vahendab Helsingin Sanomat.

Investeerimispettused toimuvad järgmiselt.

Kõigepealt on soomlane saanud inglisekeelse kõne isikult, kes on esitlenud end kui välismaa firma esindaja. Kõne ajal on küsitud vastaja varalist seisu ja investeerimiskogemust.

Seejärel on petis pakkunud hea tootlusega investeerimisvõimalust välismaa ettevõttesse. Tootluse suuruseks on pakutud 20 protsenti aastas.

Soomlane on maksnud investeeritava summa välismaa pangakontole, mis on enamasti Aasias, näiteks Hongkongis. Seetõttu kutsub politsei neid pettusi Hongkongi-pettusteks.

Paari nädala pärast on petis küsinud lisaraha kas siis täiendavaks investeeringuks või maksuks varade vabastamise eest.

Keskkriminaalpolitsei uurija Mikko Laaksonen soovitab inimestel kasutada sellistel puhkudel kainet mõistust. Kui pakutakse selliseid tootlusi, siis tasub enne mitu korda järgi mõelda. Samuti pole mõtet kohe raha teele saata.

Politsei soovitab otsida võimaliku investeeringu kohta taustainfot internetist. Kui ettevõte on seotud pettustega, siis on selle kohta märge vastavates registrites.

Selliseid pettusi on toimunud ka mujal Euroopas. Petised on seal olnud osaliselt samad, kes Soomes. Euroopas on petiste kätte langenud kümneid miljoneid eurosid.

Nüüd uuritakse asja nii Soomes kui mujal Euroopas. Pettuste ohvritel soovitatakse aga ühendust võtta politseiga. Kuriteoteate võib vormistada nii internetis kui lähimas politseijaoskonnas.

 

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1234...20Page 3 of 20